Tallinna Ühisgümnaasium sai liikmekaardi Euroopasse! 31. jaanuaril 2023 anti Tallinna Ühisgümnaasiumile Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhataja Rait Toompere poolt pidulikult akrediteerimistunnistus.
Kuvatud on postitused sildiga õpirände jätk. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga õpirände jätk. Kuva kõik postitused

laupäev, 11. aprill 2026

1. päev koolis Hristo Botev School Bulgaarias

 

Tiim 1 Liis ja Riina

Kuigi kooli välimus tundus veidike väsinud ja ajas tagasi minekuna, siis tundide sisu ja klassides kasutatavad vahendid olid kaasaegsed. Majas oli palju potitaimi ja laste tehtud projekte (nt vooluring, planeedid, meisterdatud väikesed toolid jms) koridorides ning klassiruumides.

Tunnid olid sisustatud huvitavalt – kasutati palju grupitöö ülesandeid, nutitahvleid ja oli palju loomingulisi tegevusi. Klassi seinad olid kujundatud loovalt – klassireeglitega, lugemispuuga, hetkel aktuaalse teema materjalidega jne.

Mööbel oli klassiti erinev, aga mitmes klassis oli väga kaasaegne ja ergonoomiline. Ümarate nurkadega lauad, mille kõrgust annab lihtsasti muuta ja ratastel, kui soov liigutada. Paigutatud olid need klassiti samuti erinevalt – 1.klassi laste lauad olid koos lauaga üksikult, 4. klassis aga paigutatud rühmadena. Igas klassis oli ka kaamera, mis näitas õpilaste poole. Lisaks jäid silma kangast lukuga kotid, mille sees tundus, et õpilased hoidsid oma õpikuid jms, need olid enamasti sahtlites, aga liikusid nendega vist ka majade vahel ringi.


 



Õppehooneid oli kokku kolm ja lapsed ning õpetajad liikusid nende vahelt läbi õue.

Õpetajate energia ja rõõmsameelsus tundusid siirana ning olid oma õpetatavas teemas väga kindlad. Kiitsid suuliselt õpilasi väga palju.

Õpilased jätsid samuti äärmiselt positiivse mulje – olid tunnitegevusega hõivatud, viisakad, tõstsid usinalt kätt ja kuulasid õpetajat. Kohati olid grupitööd vägagi võistluslikud, kus õpilased läksid tõeliselt hasarti. Lisaks jäi silma, et õpilased kannavad koolis igapäevaselt spordiriideid- ja jalatseid. See jäi silma ka Sofias koolidest mööda kõndides.

Päev 1

4. klassi inglise keel

Teemaks oli inglise keele minevik (Past Simple). Vastamiseks tõusevad lapsed tunnis automaatselt püsti. Väga palju oli suulist suhtlust ja vahepeal seletas õpetaja bulgaaria keeles reegleid juurde. Valgel tahvlil kirjutades kasutas õpetaja erinevaid värve, et sõnalõppu -ed rõhutada. Õpilased olid aktiivsed kaasamõtlejad. Kasutusel oli ka activity book, mida õpetaja näitas tahvlile ja õpilased kirjutasid ülesandeid vihikusse. Lisaks käisid õpilased vastuseid kirjutamas tahvlile, teised õpilased kontrollisid nende õigsust.

Klass tehti kaheks tiimiks ja said erinevate ülesannete lahendamiste eest punkte ja lõpus auhinnaks emotikonid paberil. Neid said nad panna oma läbipaistva lauakatte alla.

Valgel tahvlil oli märgata kolme erinevat naerunägu, mille nad siis tunni lõpus joonistasid oma vihikusse, vastavalt sellele, kuidas neil tunne oli, kui selgeks see teema sai. Rohkelt oli rohelisi : ) nägusid ehk said teemast aru.

3. klassi kehaline kasvatus

Rivistumine ja soojendusringid õues oleval kõva pinnasega platsil. Lapsed teadsid kohe, mida teha. Oli mitmeid rõngastega jooksuharjutusi- ja mänge, näiteks õpetaja laotas rõngad maha ja kui põrgatas palliga, siis lapsed hakkasid jooksma, teise põrke ajal pidid lapsed kahekaupa võtma rõnga sisse. Kaks viimast ei saanud aga rõngasse ja olid mängust väljas. Lapsed nautisid seda mängu silmnähtavalt. Tundus, et võitjad said valida uue mängu tiimid. Läksid võrkpalliplatsile, osad istusid.




4. klassi kunstiõpetus

Teemaks oli mosaiik. Õpetajal oli loodud tunniks väga asjalik esitlus, kus paistis olevat mosaiigi ajalugu, tehtud töid ja reeglid, kuidas enda tööd teha. Ettevalmistus tööks oli väga põhjalik. Lapsed olid varasemalt saanud valida, mis kuju ja pildiga tööd nad teha soovivad, said vastavalt sellele prinditud lehed. Kaasa oli lastel võetud erinevaid kuivatatud teri, seemneid jms, oli ka neid, kes tegid hoopis paberitükkidega. Selles tunnis oli ka meil võimalus kaasa teha, mis oli väga nauditav tegevus.

Ühe tunniga tööd valmis ei jõudnud.





Tiim 2, Sirli, Rimma ja Anu

Hingates sügavalt sisse, saime aru, et oleme tõepoolest kaugel lõunas, kus kevad on juba täies hoos – sirelid ja tulbid õitsevad ning ümberringi levivad erinevate lõhnavate põõsaste aroomid, mille nimesid me ei tea. Maastikku raamivad lumiste tippudega mäed. Oleme Plovdivis, mida ümbritsevad Rooma ajast pärit varemed, staadionid, amfiteater ja rikkalik kultuuripärand.





Meie kool asub lähedal asuvas väikeses linnas nimega Rakovski ning kannab Hristo Botevi nime. Kell 9 jõuame kooli, kus meid võtavad soojalt vastu Monika ja Veselina. Tervituseks esitati kaunis laul, tutvustati kohalikke kombeid ning pakuti rakijat ja lapsevanema küpsetatud suurt tervitusleiba. Seejärel tehti meile ringkäik koolis. Koolis õpitakse 1.–7. klassini, pärast mida jätkatakse õpinguid Plovdivis. Kooli territooriumil on kolm hoonet, kus toimuvad erinevad tunnid. Meid jaotati kolmeliikmelistesse rühmadesse vastavalt meie valdkondadele ning igal rühmal oli oma mentor või juhendaja. Samuti oli igal rühmal oma tunniplaan.


Meie esimeseks tunniks oli inglise keel 5. klassi edasijõudnute rühmas. Seal nägime, kuidas digipädevused käivad käsikäes kaasaegse õpetamisega. Lapsed tegid lihavõtteteemalist projekti, mille kindlaks nõudeks oli oma pere lihavõttetraditsioonide kajastamine. Lapsed olid üksteise vastu väga abivalmid ning õpetaja aitas neid, kes hätta jäid, parandades ka inglise keeles tekkinud vigu. Üks õpilane tegi vabatahtlikult sama projekti ka paberil. Tund algas korrapidaja õpilase raportiga õpetajale.






Meie järgmine tund oli bulgaaria keel. Ka see tund algas korrapidaja õpilase raportiga. Tunnis käsitleti klassikalist bulgaaria kirjandust. Jutu nimi oli „Sirafim“, mis käsitles headust ja teiste aitamist oma südametunnistuse järgi. Huvitav oli viibida tunnis, kus õppekeeleks oli bulgaaria keel, millest me tegelikult aru ei saanud. Õpetaja oli ära õppinud tervitused ja hüvastijätuks vajalikud laused, millega ta meid üllatas. Üks õpilane, kes oskas vene keelt, tõlkis meile tunnis toimuvat pidevalt vene keelde. Tund oli väga emotsionaalne – õpilased osalesid arutelus aktiivselt ja soovisid avaldada oma arvamust. Nad otsisid tekstist vastuseid ning mõned õpilased lugesid katkendeid ette, millele järgnes arutelu. Õpetaja suhtles meiega nii inglise kui ka vene keeles. Ta oli väga sooja ja inspireeriva hoiakuga meesterahvas. Mõnel lapsel vajab lugemisoskus ka 6. klassis veel arendamist. Ka bulgaaria õpetajad ise leiavad, et lapsed ei oska väga hästi lugeda ning seetõttu ei ole nad PISA tulemustes eriti kõrgel kohal. Me olime tunnis väga kaasatud – lapsed õppisid ja kordasid hea meelega meie järgi eestikeelseid sõnu nagu „öö“, „töö“, „jüriööülestõus“ ja „jäääär“. Need sõnad pakkusid neile palju rõõmu ning samas tuli neil nii lugemine kui ka hääldus väga hästi välja. Nad õpetasid ka meile paar bulgaaria väljendit. Kõik ütlesid oma nimed, mis kujunes ühtlasi väikeseks liikumispausiks. Kirjanduse tunnis osalesid ka romad, kellel on pisut teistsugused kombed, samuti üks erivajadusega laps, kes on teistest vaimsete võimete poolest madalamal tasemel. Õpilased suhtusid neisse väga sõbralikult ning sama tegi ka õpetaja.


Meie kolmandaks tunniks oli kunstiõpetus 4. klassile. Teemaks oli mosaiigi tehnika. Tund algas väga põhjaliku ja selge õpetusega, millest saime aru ka keelt oskamata. Õpetaja kasutas Smart-tahvlit ning näidiseid, mis olid seotud Bulgaaria ajaloo ja Rooma impeeriumi perioodiga. Õpetaja kasutas autonoomiat – õpilased said valida, kas joonistavad kontuurid ise või kasutavad etteantud vorme. Samuti tõid nad kaasa omal valikul materjale, näiteks seemneid ja kivikesi. Selgituse lõpus olid tahvlil hindamise põhimõtted – lapsed teadsid, mille eest nad hinde saavad, ning sellele pööras õpetaja enne töö alustamist tähelepanu. Ka meie kolleegid said mosaiigi valmimisest osa võtta ja teha oma tööd. Tunnis oli palju õhinat – lapsed liikusid ruumis ringi ja vahetasid omavahel materjale. Materjalide valik arvestas perede sissetulekut – mõnel olid kaasas ka värvilise paberi tükikesed.

Nende koolis ei ole rändlapsi, kuid on romasid, kes käivad koolis oma parema äranägemise järgi. Mõnda õpilast näevad õpetajad vaid paar korda aastas.

Pärast tunde läksime kohalikku katoliku kirikusse, kus meid tervitas kirikuõpetaja. Ta rääkis meiega nii inglise kui ka vene keeles, tutvustas kirikut ning tundis huvi meie elu vastu. See oli väga põnev kohtumine.
Tiim 3. Irene, Eliis ja Sandra
 
Päev algas meie jaoks kell 9.30, kui jõudsime kooli ja saime esmalt majaga ning õpetajatega lähemalt tuttavaks. Juba esimestest hetkedest oli tunda elevust, sest ees ootas päev täis uusi kogemusi ja põnevaid tunde. Kell 10.40 algas esimene tund ning õpetajad jaotati kuueks grupiks. Meie gruppi kuulusid Irene, Sandra ja Eliis.

Esimeseks tunniks oli meil ajalugu. Tund oli väga rahulik ja hästi üles ehitatud. Õpetaja kirjutas tunni alguses tahvlile kuus küsimust, millele õpilased pidid tunni lõpuks vastused leidma. Eriti meeldis see, et ajaloo teemalist videot vaadati osade kaupa ning iga osa järel arutleti koos, mida uut teada saadi. Nii ei jäänud õppimine lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks, vaid õpilased said aktiivselt kaasa mõelda ja arutleda.

Teiseks tunniks oli geograafia, mis jättis meile väga hea mulje. Õpetaja oli elav, energiline ja kaasav ning tund möödus väga kiiresti. Meie jaoks oli eriti huvitav näha Google Gemini abil loodud interaktiivseid teste, mis muutsid õppetöö tänapäevaseks ja põnevaks. Lisaks tehti tunnis ka liikumispaus geograafilise mängu kaudu, mis tõi tundi mõnusat vaheldust. Just see tund meeldis meile kõige rohkem, sest seal oli korraga nii teadmisi, aktiivsust kui ka rõõmu õppimisest.

Päeva viimaseks tunniks oli matemaatika. Sealne õpetaja oli konkreetne ja nõudlik, kuid samas oli näha, et õpilastelt oodati palju ning nad olid sellega harjunud. Meile jäi eriliselt silma, et seitsmenda klassi õpilased käsitlesid teemat, mida Eestis õpitakse tavaliselt alles kaheksandas klassis. See pani meid mõtlema erinevustele koolisüsteemide vahel ning andis päeva lõpuks palju huvitavat võrdlusainet.

 


Tiim 4. Aade, Piret ja Kai. 

14.04

Esimesel päeval külastasime 3 tundi:

1) Kunstitunnis 4.klassile olid laua peal veeklaas, jahu rebitud paberitükid ja õhupallid. 

Õpetaja selgitas tööjuhendit  - näitas ette, kuidas töö käib. Seejärel segati vette jahu ja asuti saadud segu pallile määrima ja paberitükke kleepima. Väga huvitav tegevus oli  ja tulemused ka. 

Töö toimus gruppides, jagati üksteisega töövahendeid ja ideesid.

Eriti üllatav oli see, et looduslikust toorainest saab kleepaine, mis toimib sama hästi kui liim.

2) Väikeklassi tund. Nägime kahte erivajadusega õpilast. Esimeses tegevuses  reageeris põrandale kuvatud pilt  õpilase liikumisele, tüdruk tundis rõõmu liikuvatest piltidest, mille hulgas oli looduspilte, muinasjututegelasi ja isegi klaviatuur.

Teine õpilane (downi sündroomiga) oli üksi teises ruumis, kus asetas papist polte õigetele kujutistele (loomad, taimed). Saime teada, et kõigile erivajadustega õpilastele on tagatud individuaalne õpe. 

3) Inglise keel 5.klassile – õpetati  ebareeglipäraseid sõnu mitmuses. Loeti teksti ja õpetaja esitas küsimusi.



Tiim 5. Lii, Aive ja Kairi. 

Meie mentor Hristo Botevi nimeline Rakovski põhikoolis oli Maria Antonova.

1. päev.14.04.2026 

Tunnid kestavad 40 minutit ja esimene tund algab 8.50. Tunnikell ei lõpeta tundi, kui lause jääb pooleli, tehakse lõpuni ning õpetaja lõpetab tunni. Tähelepanek: õpilased suhtuvad õpetajasse väga respekteerivalt ja on väga positiivsed kaasõpilaste suhtes. Tunnis kuulatakse kaasõpilasi ja õpetajat.

1. tund: kunstiõpetus II klass, õpetaja Ana Dimitrova.

Tunni teema: gloobus: vahenditeks olid õpilastel laual tass, täispuhutud õhupall, vesi ja jahu.

Tunni alguses kuvas õpetaja erinevaid kunstivorme tahvlile projektoriga. Järgmiseks selgitas õpetaja lastele töövõtteid ja nad asusid innuga tööle. Iga laps valis erinevaid mooduseid paberitükkide kleepimist õhupallile. Tunni lõpuks jõudis enamus kanda õhupallile ühe liimitud paberikihi ning tööd jätkatakse järgmisel tunnil. Lapsed olid lõbusad, röömsad ja loomingulised.

2. tund: 3. klassi kehaline, õpetaja Maria Antonova. Tund algas rivistuse ja soojendusega. Sellele järgnes mäng hularõngastega. Lapsed osalesid mängus aktiivselt. Järgnevalt suunduti võrkpalliplatsile, kus mängiti lihtsustatud reeglitega võrkpalli. Tund lõppes rivistusega ja lapsed suundusid järgmisse tundi. Lapsed kannavad valdavalt ühtset spordiriietust- kollast t-särki ja pikki pükse.

3. tund: inglise keel, 3. klass, õpetaja Lesova.

Teema: Parts of the day. Tunni jooksul harjutati erinevaid päevaosadega seotud tegevusi. Lapsed harjutasid seda individuaalselt ja dialoogina. Järgnevalt tegid nad sarnased ülesanded tv-sse ja kontrollisid koos.


Tiim 6. Helen, Tiina, Arina

Aprillikuu keskel (14.–15. Aprillil 2026) avanes meie kooli 17-liikmelisel õpetajate grupil suurepärane võimalus külastada Erasmus+ projekti raames Bulgaariat. Meie sihtpunktiks oli külalislahke Hristo Botevi nimeline Rakovski põhikool, kus veetsime kaks sisukat päeva täis uusi kogemusi.
Õoirände peamine eesmärk oli tutvuda Bulgaaria haridussüsteemi ja kohaliku koolieluga. Meil oli võimalus osaleda "töövarjudena" ja vaadelda erinevaid ainetunde.
Rakovski koolis on au sees traditsiooniliste väärtuste ja kaasaegsete õppemeetodite põimimine. Oli rõõm näha õpilaste suurt huvi ja aktiivsust tundides. Bulgaaria kolleegid võtsid meid vastu avasüli, jagades meiega oma parimaid praktikaid ja igapäevaseid väljakutseid.


TÄHELEPANEKUID
Õue ala oli väga nutikalt kasutatud erinevate ainete õpetamiseks. Seda saaks meiegi oma koolis teha.





















esmaspäev, 23. märts 2026

3 Poola õpetajat meie koolis külas - õpirände jätk.

 

Esmaspäeval oli meie koolis rõõmus ja rahvusvaheline õhkkond – meid külastasid kolm õpetajat Poolast, koolist Szkoła Podstawowa im. gen.Stanisława Maczka w Boguchwale.

Kohtumine oli jätk sügisel toimunud koostööle, mil meie õpetajad käisid Poolas sealses koolis kogemusi vahetamas. Nüüd oli Poola kolleegide kord tulla Eestisse, et süvendada koostööd ja valmistuda eesootavaks õpirändeks.

Meil oli suur rõõm võõrustada õpetajaid Agatat, Annat ja Monikat, kelle päev meie koolis oli sisukas ja mitmekesine.

Päev algas kohtumisega direktor Liina Põllu, õppejuht Margit Timakovi ning õppejuhi abi Aade Eritsaga, kes tutuvstasid meie kooli ajalugu ja tegevusi. Seejärel said külalised osa meie kooli tundidest – nad külastasid õpetaja Liia Jungi kunstitundi 7.b klassis ning õpoetaja Sirli Kõreste inglise keele tundi 10.C klassis. Pärast ühist lõunasööki toimus ringkäik koolimajas, mida viisid läbi 12 klassi õpilased Ene ja Brita. Külaliste liikumist aitasid päev läbi korraldada 7b klassi õpilased Noor ja Mia Lisandra.

Päeva lõpetas kohtumine, kus õpetajad Anu, Kai ja Eliis tutvustasid mais toimuvat koostööprojekti ning arutati lähemalt õpirände sisu ja korraldust. Külalised said hea ülevaate keskkonnast, kuhu nad peagi koos oma õpilastega naasevad.

Sellised kohtumised rikastavad meie koolielu, loovad uusi ideid ning tugevdavad rahvusvahelist koostööd. Ootame põnevusega kevadist kohtumist ja õpilaste saabumist!

neljapäev, 19. märts 2026

5. projektipäev EstGer

Viimane päev algas erilise ootusärevusega,  õpilased ja õpetajad saabusid kooli juba koos kohvritega, valmis nii projektide lõpetamiseks kui ka eesootavaks kojusõiduks. Hommik möödus viimaseid kokkuleppeid tehes ning töödele viimast lihvi andes, enne kui iga tiim sai võimaluse oma projekti esitleda ja selle olulisust jagada. Päeva lõpetas ühine lõuna, mis pakkus veel viimase hetke koos olemiseks, enne kui tuli asuda teele lennujaama suunduvale bussile.



Hommikul lõpetasime projekte, meie rühm lõpetas vertikaalse põllumajandusega ja mina koostasin esitlust. Kell 11 esitlesime oma lõpptulemusi ja sõime lõunat. Peale seda algas hüvastijätmine, sest buss lennujaama väljus 13:15. Jätsime kõigiga hüvasti ning sõitsime lennujaama. Saabusime lennujaama väga vara ning otsisime võimalust ära anda oma pagas, kuid nii vara sellist võimalust polnud. Istusime lennujaamas mitu tundi, vahepeal sõime kiirtoitu. Lõpuks kui pagasit hakati vastu võtma andsime oma pagasi ära ja läksime läbi turvakontrolli. Peale seda ootasime lendu ja lõpuks lendasime Riiasse väikese hilinemisega. Selle hilinemise pärast jõudsime Riiasse kui pealeminek Tallinna lennule juba käis, seega saime kiiresti teisele lennule ja lendasime koju. Jõudsime Tallinnasse peale südaööd ja sellega sai meie projekt läbi.


Nikas Jaruševicius



Reedel oli hommik veidi kurblik, aga ka tore. Sõime viimast korda kodus hommikust, pakkisime viimased asjad kokku ja läksime kooli. Jätsime hüvasti perega. Koolis lõpetasime projekte, siis esitlesime neid. Sõime kõik koos sööklas viimast korda lõunat ja jätsime õues kõigiga hüvasti. Sõitsime bussiga Frankfurti lennujaama, passisime seal ja käisime ka mõnes poes. Sõitsime Riiga, sealt otse järgmise lennuki peale ja Tallinasse.


Hele-Mari Ots



Reedel läksime viimast korda hommikul kooli. Tegime veel viimased viimistlused oma projektidel ning esitlasime ka teistele mida olime selle nädalaga saavutanud. Esitlesime ka Bad Kreuznachis tehtud esitlusi sealse looduse kohta. Sõime koolis lõunat ja siis tuli meile buss järgi. Ütlesime kõigile head aega ning suundusimegi lennujaama poole.


Ketrin Pärl


Reede oli kõige kurvem ja lühem päev nagu ikka läksime me kooli 7:45 ja see oli viimane projektipäev ja minu grupp tegi vertical gardeningi need torud kuhu varsti istutakse taimi. Lõunat sõime me koolis ja siis oli sakslastega hüvastijätt ja see oli väga kurb ja siis olime teel lennujaama, natuke ka valati pisaraid teel sinna ja siis jõudsime lennujaamas ning käisime ringi gruppidena ja siis läksime lendudele ja jõudsime lõppude lõpuks koju.


Romy Emily Ambach


Lõpetasime oma projektdid  ja esitasime neid. peale pisaratega täidetud hüvasti jätte. Suundusimr lennu jaama ja olimegi kodus.


Tiina Ly Teesaar

 

Viimase päeva hommikul viidi meid autoga kooli, kuna pidin oma kohvri ja muud asjad kaasa võtma. Koolis me tegime viimased viimistlused projetidele ja tegime esitluse. Eriti pikalt me koolis ei olnud, sest kell 13.00läks meil kooli juurest buss lennujaama. Lennuk väljus kell 17.00, Riias oli ümberistumine. Lennujaamas ootas mind ema ja õde koertega vastas. Koju jõudes sai magama minna.

Pirtel Lamp 

 


4. projektipäev EstGer

Neljapäev algas varakult ja tegusalt, õpilased sukeldusid kohe oma projektide kallale ning töötasid pühendunult kuni varase pärastlõunani. Päeva teine pool tõi aga mõnusa vahelduse, kui valmistuti õhtuseks ühistegevuseks peredega. Õhtu kulmineerus sooja ja rõõmsa peoga, kus jagati toitu, mängiti mänge ning veedeti kvaliteetaega nii laste, õpetajate kui ka lapsevanemate seltsis. See südamlik koosviibimine lõi ilusa sillana päeva töise osa ja eesootava viimase projektipäeva ning kojusõidu vahele.





Neljapäev möödus väga mõnusalt. Hommikul ärkasime tavaliselt ja sõime hommikust. Sõitsime kooli autoga ja hakkasime tegelema projektidega. Tegelesime kella üheni projektidega ning siis läksime koju. Kodus pakkisime veidi asju ja juba oligi aeg minna tagasi kooli õhtuseks peoks. Läksime veidi varem, sest pidime kaunistama. Pidu oli väga mõnus, aga ka veidi kurb, kuna juba järgmine päev lähme ära. Kodus vaatasime koos Malia ja Marianaga filmi, pärast seda pakkisime ja siis läksime magama.


Hele-Mari Ots





Neljapäeval ärkasime hommikul üles ja läksime jälle kooli. Tegelesime oma projektidega ja saime suurema osa valmis ning jäid veel ainult mõned viimistlused teha. Kell 1 läksime koju ning valmistusime õhtuseks kogunemiseks. Tegime kodus kooki ning läksime tagasi kooli peole. Veetsime koos aega ning õhtu oli vãga tore.


Ketrin Pärl




Neljandal päeval tegelesime me oma projektidega ning tegime õhtuse peo jaoks ettevalmistusi. Pärast kooli käisime me mägedes jalutamas.


Frank Kõverik


Ärkasime vara ja läksime kooli, kus tegelesime projektiga. Saime valmis laua ning teise pingi ning katsime mõlemad värviga, et see mööbel ei laguneks vihma käes. Samuti tegime kohalike õpilastega intervjuud, mis meil ei õnnestunud eelmisel päeval. Peale seda alustasime vertikaalse põllumajandusega, mis kujutas endast ette taimede istutamist veerenni ja selle renni riputamist kasvuhoonesse. Kui projektiaeg sai läbi, läksime koju ja olime veidi aega seal, peale mida tulime tagasi kooli, kus meil oli pidu. Kohapeal sõime omatehtud toitu, mängisime mängu, kus pidi meelde jätma teiste inimeste žeste ja tegime pilte. Mina kahjuks ei sattunud ühegile pildile, sest iga kord kui hakati pildistama, olin eemal. Kui pidu sai läbi, koristasime enda järel ja läksime koju, kus veetsime aega omapäi ja läkisime magama. Selle päevaga sain teada kuidas töötab vertikaalne põllumajandus.


Nikas Jaruševicius


Neljapäeval oli nii öelda pidupäev. Läksime jälle hommikul kooli ja koolis valmistasid osad inimesed toitu ja me tegime oma projekti oli juba lõpusirgel. Kool lõppes sellel päeval taas kell 13.00 ja siis me läksime koju. Olime paar tundi kodus ja siis enne pidu käisime Juliuse pere veini tööstuses, see oli väga huvitav ja põnev. Siis läksime koju ja valmistusime peoks ja see pere viis meid sinna peole. Seal peol tegime palju pilte ja veetsime palju aega. Pärast pidu läksime koju ja hakkasime pakkima ja siis läksime magama.


Romi Emily Ambach


Tegelesime  oma projektdidega ning peale seda oli meil vaba aeg. Käisime söömas seltsiga. Valmistasime koos pretsleid ning läksime koos ühtul kogunemisele ja ühtul aidati mul ka pakkida.


Tiina Ly Teesaar

 

Hommikul läksime jälle varakult bussile, et 8kooli jõuda. Koolis tegime oma projekte edasi. Lõunat läksime koju sööma ja õhtul tulime koos perega kooli tagasi. Koolis oli viimase õhtu puhul istumine. Seal mängisime mänge ja tegime palju pilte. Koju jõudes pakkisin kohvri, et järgmisel päeval see kooli kaasa võtta.

Pirtel Lamp