ESTGER koostööprojekti õpirände reisipäev

 Esimene päev on olnud pikk. Päev algas kell 11:30 lennujaamas. Pidime ootama ühte õpilast, kes otsustas natuke hiljaks jääda. Pärast seda läks kergemini. Tuli pingerikas asjade kasti panemine ja kontrollimine, kui see läbi sai, saime käia ringi ja osta toitu. Lennuki peale saamine võttis aega ja sõit ise kestis ka kaua. Meile pakuti tasuta juua ja saime väikse šokolaadi ka. Olime suhteliselt viimased, kes lennukilt maha läksid ja siis pressisime end bussi peale, mis oli rahvast täis. See viis meid otse lennujaama ette. Käisime ringi ja saime oma kohvrid kätte. Tüdrukud said vetsus käia. Meile tuli vastu üks õpetajatest. Ta tõi meie õpetajatele lilli ja hoidis üleval silti. Ma olin just ühele õpilasele öelnud, et oleks väga lahe, kui meile lilledega vastu tullakse. Pärast seda liikusime lennujaamast välja. Siin on palju soojem kui Eestis. Otsisime ülesse koha, kuhu me buss tuleks. Selgus, et tee peal oli midagi juhtunud ja me ootasime päris kaua. Kui buss saabus hakkasime kohe tagasi sõitma. Olime väga suures ummikus. Sõitsime 2 tundi. Teel Strombergi nägime mägesid. Pärast selgus pere jutu järgi, et need pole mingid mäed, aga see on kindlalt midagi, mida Eestis tihti ei näe. Kui me kooli ette jõudsime, nägime kui paljud meid ootasid. Meile öeldi, et saame kohvrid jätta sisse ja ise süüa. Laual ei näinud ma algul midagi, mida ma süüa saaks, aga siis üks õpilane ütles mulle, et seal on gluteenivaba toitu. Kui ma olin võtnud, nägin ma, kuidas üks ema reageeris ja ma sain aru, et see oli lõks. Ema sai kohe aru, kes tema perre läheb. Minu nimi hüüti teisena ja ma sain päris kiirelt kohtuda oma vennaga. Ma ei olnud teadlik, kes mu peres on, aga selgus, et mul on neli venda ja ema on ainuke naine. Mu peres on ka kass. Sõit koju oli tore. Rääkisime palju ja leidsime palju erinevusi minu ja mu venna elus. Kodus kohtusin ma kõigi lastega. Isa on väga viisakas ja ta oskab vähem inglise keelt kui ema, aga me saame üksteisest aru. Mulle näidati mu tuba ja öeldi, kui süüa soovin siis saan alati öelda. Ma pakkusin asjad lahti ja läksin andsin kingid perele. Nad pole kunagi näinud Kalevi firmat ja olid väga üllatunud kõiges. Küsiti, kas mul on kõht tühi, aga ma olin just koolis söönud ja ma ei soovinud süüa. Tegime plaanid järgmise nädala jaoks ja ma ütlesin, et lähen magama. Homme hommikul on vara äratus ja pikk päev ees.

Simona Jermann 9c

Tänane päev algas lennuga Tallinnast Frankfurti, mis möödus suurepäraselt ja suht kiiresti. Frankfurtis oli väga soe, seega võtsime joped seljast ära. Lennujaamast väljudes ootasime bussi umbes pool tundi, sest lennujaam on nii suur, et meie ei teadnud kus meie oleme ja bussijuht ei teadnud kuhu ta tulema peab. Kui bussile peale saime, sõitsime autobahnile, mis on kohalik kiirtee. Meie kahjuks oli Frankfurti ja Mainzi vahel pikk lõik remonditööde all ja 3 rida transporti suruti 1 ritta, mis tekitas suure ummiku, kus me passisime umbes 1 tund. Jõudsime Strombergi kella 19 paiku ning koolis meie võeti rõõmsalt vastu, saime natuke snäkitada ja juua. Edasi meid tutvustati meie peredele ning siis läksime oma peredesse. Mina sain Finni nimelise poisi juurde, kellel on oma auto. Tema kodu on suur ja mugav, väga modernne. Sõime õhtusööki ning rääkisime omavahel mitu tundi, peale mida läksime magama. 

Nikas

Minu päev Saksamaal, linn Stromberg.

Esimesel päeval, kui jõudsime Strombergi, siis ootasime bussi, mis  jäi ka hiljaks. Kui buss lõpuks jõudis,siis öeldi meile, et koolini on sõita 40min, aga me jõudsime 2 tunniga umbes, sest  me sõitsime ka veel praamiga. Kui jõudsime kohale,siis võtsid meid vastu meie pered (kasupered) koos õpetajatega. Pärast, kui saime kooli sisse, anti meile  juua ja süüa. Pärast jagati meid peredesse, kus me saame magada ja puhata pärast koolipäeva.Pere oli väga sõbralik ja võttis mind vastu hea meeleoluga ning ma sain nendega hästi läbi.Niimoodi lõppes mu esimene päev 

Saksamaal.

Tarmo

Saadan oma kogemused 1. päevast Saksamaal.

Võin uhkusega öelda, et oskan nüüd ka palavikuga reisida. Kuigi see eriti tore kogemus ei ole, võib kunagi omandatud tarkusi vaja minna.

Lisaks, sain aru, et ka 2h bussis loksumine kusagil Saksamaa maanteel on lõbus kui sul on kaasas hea seltskond, kes oskab situatsioonist alati hea külje leida. Omalt poolt tahaks öelda, et täna nähtud teetööd meenutasid väga teetöid Tallina kesklinnas üleeelmine aasta.

Strombergi jõudes ootas meid suur grupp inimesi, osad koolitöötajad, enamus lapsed ja lapsevanemad, kelle perre meid varem paigutatud oli. Kuid ega siis lihtsalt niisama ei saa lasta välismaalastel tulla. Meile pakuti lai valik magusat ja soolast näksi, lisaks vett ja jääteed, et me tunneks ennast ikkagi hästi.

Peale kiiret ampsu saime lõpuks oma perede juurde. Mul vedas. Sain endale juhilubadega Hollandi tüdruku, kes sõidutab meid ise kooli ning seetõttu võin järgmise nädala ärgata 6:30 mitte varem nagu alguses kartsin. Kohe viidi mind koos Tiina-Ly perega kohalikku Itaalia restorani sööma, kus valik koosnes tegelikult Itaalia, Hispaania ja Saksamaa toitudest. Toit oli maitsev ning kogus oli nii korralik, et ei jaksanud kõike ära süüa. 

Pärast restorani viidi mind koju. Maja on väga hubane, teise ehk viimase korruse korter. Mulle anti eraldi tuba, kast magusat näksi ning pudel vett ja pudel jääteed. Võin kindalt öelda, et mind hellitatakse kohutavalt. 

Parimat,

Ene Henrika

Kirjutan oma esimesest päevast Saksamaal.

Päev algas Saksamaale lendamisega, lend läks ise üsnagi kiiresti. Bussi ootasime küll tund aega ja olime ka ummikus tund aega, mis tegi kõhu üsna tühjaks.

Lõpuks kell 7 jõudsime Strombergi kooli, kus kohtusime oma perega. Mulle väga meeldib mu pere, jagan tuba ühe tüdrukuga kellega me oleme terve õhtu otsa rääkinud ja mulle väga meeldib ta! Vanemad on samuti väga toredad, õhtul tegime kõik koos burgereid ja sõime. 

Kokkuvõtteks esimene päev läks väga hästi, sest enne perega kohtumist olin ma natukene närvis, et milline see pere võiks olla, aga nad on väga toredad!

Kõike head 

Eliise Ojamets 8.c

Meie reis sai alguse 11.45 Tallinna lennujaamas. Andsime oma kohvrid ära ja läbisime turvakontrolli. Pärast seda sõime ja ostsime lennule snäkke. Lend Frankfurti oli väga mõnus. Kõrvad ei läinud peaaegu üldse lukku ega valutand. Lugesin terve lennu kohustuslikku kirjandust ning sai läbi. Lennukist välja tulles võttis meid vastu väga soe ilm. Frankfurdi lennujaam oli mega suur. Kui kohvrid kätte saime, tuli Strombergi õpetaja Anna meile plakati ja lilledega vastu. See oli väga armas temast. Siis otsisime koha, kus buss meid peale võtaks. Ootasime oma peatuses pea tund aega. Lõpuks bussi peale saades hakkasime sõitma Strombergi kooli poole ning sõit pidi kestma umbes 40 min. Millega me polnud aga arvestanud oli ummik, mis Frankfurdist välja viis. See venitas meie sõidu umbes 2 tunniseks. Sõit ise oli tore kui ummik välja arvata. Vaated olid kenad ning meil oli lõbus. Kooli juures ootasid meid juba Strombergi Rohelise Kooli õpilased, õpetajad ja vanemad. Neid oli väga palju. Koolis sees oli välja pandud väike snäki laud ning meid jagati peredesse. Siis saime ka bussipiletid ja nimesildid. Mina ja Brita saime perre, kus on Lilien, tema suur õde Emili ja ema Birgit. Neil on armas koer Dae, kass, kanad ja kilpkonnad. Kassi nimi oli väga pikk ja keeruline. Õhtusöögiks saime saksa nuudlirooga, mis msenutas veidi carbonarat. Selle peale pandi kuivatatud sibulat ja kõrval oli roheline salat. Lauas planeerisime veidi oma tulevasi tegevusi ja rääkisime juttu. Meie tuba on mega ilus ja kena. Meil on eraldi voodid, oma vannituba, telekas. Lilien pani meile erinevaid snäkke ja väikseid kingitusi igale poole, mis oli temast armas. Päeva lõpuks olime nii väsind, et jäime peaaegu kohe magama. Mina olen väga õnnelik oma vahetuspere üle. Nad on väga toredad ja sõbralikud. Esimene mulje Saksamaast on ka väga meeldiv. 

Greteli Pärl

1. päev 

reis oli hästi pikk, lend ise oli juba üle kahe tunni ning pärast seda jäi buss ka hiljaks kuna ummik oli, me jõudisme seitsmeks kooli ning tutvusime peredega kelle juures ööbime. Pärast seda läksime tuppa, mu pere on hästi lõbus, neil on peale ema, isa ja suurema lapse ka väike kutsu kelle nimi on vist Villu ning väike vend kes juba tudus kui jõudsin

Andreas

Peale lennuki maandumist saime tükk aega oäikse käes olla. Pärast seda pssisime väga pikka aega ummikus, kui lõpuks kohale jõudsime kohtusime perede ja õpetajatega, kes olid mei kaua oodanud. Läksime koju, kus kohtusime kogu perega, nad on väga toredad. Sõime veidi, andsime üle kingitused, mis neile väga meeldisid ja rääkisime veidi juttu. Panime veidi enda asjad korda, käisime pesemas ja läksime magama.

Hele-Mari ja Alona

Hommikul saime kõik lennujaamas kokku kell 11:45. Enne lennule minekut vaatasin sõbraga natukene lennujaamas ringi ja ostsime endale juua. Lend tundus väga pikk ja oli suhteliselt igav, sedt istusin tarmoga erinevates kohtades ja polnud eriti midagi teha. Kui jõudsime Frankfurdi lennujaama võtsime kõik oma kohvrid ja läksime bussi ootama. Bussiga strombergi poole sõites satrusime kahte ummikusse, mis tegid meie teekonna poole pikkemaks. Kui olime lõppuks jõudnud Strombergi kooli ootasid kõik juba meid kooli ees. Koolis saime natuke toidu ja joogi poolist. Siis viis minu pere mind nende poole. Seal mängisime natuke laua mänge, rääkisime natuke juttu ning läksime magama.

Kaur

9. Märts 

Esimesel reisipäeval pidime lennujaamas juba olema kl 11.45. Ma polnud ennem lennukiga sõitnud seega olin üpris närvis. Õnneks ei lükkunud meie lend edasi ega ei jäänud ära ja saime õigel ajal õhkutõusta. Lend oli rahulik ning tukkastasin isegi. Pärast maandumist pidime bussi üpris kaoa ootama ning ka pärast seda ei saanud kiiremini kooli, seisime umbestund või rohkem ummikutes mis mulle ei olnud meele järgi aga mida sinna parata. Lõpuks jõudsime umbes kl 19kooli ning saime seal suupisteid ja kohtusime esmaselt enda paarilisega. Siin läksime nende juurde ja sain õhtust. Olen päevaga rahul ning ootan kindlasti homset.

Sirlika

PÜHAPÄEV- SAABUMINE

Pühapäeval jõudsime lennukiga Tallinnast Frankfurti ja seejärel sõitsime bussiga Strombergi kooli ette. Bussisõit venis peaaegu pikemaks kui lennukisõit, kuna siin on ehituse tõttu ummikud. Aga minule meeldib bussiga sõita seega mul oli pigem kahju nendest sakslastest, kes meid kooli ootasid. Kui lõpuks jõudsime, lehvitasime läbi suurte bussi akente siinsetele koolilastele ja nende peredele. Sisse astudes olid pered igasuguseid küpsetisi meile ette valmistanud: muffinid, koogid, pretzelid, küpsiseid ja veel kooki. Kõik, mis mina maitsesin oli väga hea. Pea kui olin muffiniga lõpetanud hakati meid majutajatega kokku kutsuma nimede järgi. Minu majutajaks sattus Lilien või Lili nagu teda kutsutakse. Saime kohe teada, et ta on 14-aastane ning suur muusika fänn. Lili rääkis meile oma koerast Diast ja kassist kellel on ülipikk saksa nimi. Kohtusime ema Birgiti ja isa Mardiga ning asusime teele minu jaoks järgmised nädal aega olevaks kodu poole. Sain teada, et Lili elab koolist umbes 20 minutit autoga ning 30 minutit koolibussiga. Minul ja Gretelil oli koos jagada tuba, kus oli üleval korrusel voodi ja all oli diivan. Pakkusin magada diivanil, kuid natuke hiljem tuli välja, et Greteli ei kannatanud hästi seal kõrgel magada. Me jõudsime koju, kui kell oli juba 8 ning Birgit hakkas meile alles valmistama õhtusööki. See toit oli saksapärane makaroni roog, spätzle ning kõrval oli väga hea salat. Siis rääkisime järgnevatest plaanidest pikalt kuni oli järsku pool tundi üle uneaja. Läksime peagi tuppa ja sättisime magama. Olin väga rõõmus ja elevil tulevaseks nädalaks.

Brita

Jõudsime Frankfurt'i lennujaama ja sealt bussiga sõitsime Stromberg'i. Sõit läks kokku umb 2h liiklusummiku tõttu seega jõudsime palju hiljem kooli. Koolis saime oma 'pereliikmega' kokku ja sealt sõitsime majutusse. Sain tuuri majutusest ja enda toast ning hiljem läksime perega KFC'isse sööma, isiklikult ei meeldi süüa kiirtoitu nii hilja aga vähemalt sain kõhu täis. Lõppude lõpuks läksin magama.

Lisanna