Tallinna Ühisgümnaasium sai liikmekaardi Euroopasse! 31. jaanuaril 2023 anti Tallinna Ühisgümnaasiumile Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhataja Rait Toompere poolt pidulikult akrediteerimistunnistus.
Kuvatud on postitused sildiga KaiY. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga KaiY. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 27. august 2025

8 õpetajat töövarjuks Herttoniemi Coeducational School

 Teine koolipäev algas kooli tutvustamisega. Räägiti kooli ajaloost, hindamisest, õppetöö korraldusest.

Tiina: Teisel päeval saime üksikasjaliku ülevaate Soome haridussüsteemist ja erinevatest kooliastmetest ning koolipidamise võimalustest.

Sama päeva tundidest torkas silma taas keeleõppe seos igapäevaelus oluliste mõistete ja terminitega. Näiteks käsitleti inglise keele tunnis erinevaid pereeluga seotud mõisteid ja sõnavara õpiti arutledes ning erinevaid aktiivõppemeetodeid kasutades.

Hästi mõnus paistis ka koolikeskkond. Minu lemmik oli kunstiklass, mis oli parim koht loominguks. Ja suur tänu Mervile, kes varustas meid põhjaliku infoga kõige kohta, mida küsisime. Kairi keskendus kontaktide otsimisele, et tulevikus meid võõrustanud kooliga koostööd teha ja ehk isegi õpilasvahetuseni jõuda.

Anu: Sellel päeval vaatlesin kahte inglise keele tundi põhikoolis ja ühte soome keele tundi. Inglise keel 8. klassile oli tempokas aga pigem toimus tund soome keeles. Ka video, mida vaadati, oli soome keeles. 

Sandra, Anu, Eliis ja Krista - Soome keel: See tund oli jagatud kaheks, esimene osa kestis 25 minutit ja siis võrdles õpetaja eesti ja soome keelt. Järgnes 25 minutit pikk lõuna. Teine pool tundi jätkus 50 minutit. Teine pool oli pühendatud soome keele õpetamisele 

Anu viimaseks tunniks oli taas inglise keel 7. klassile. Sel korral rääkis õpetaja enamasti inglise keeles, kuid õpilased vastasid pigem soome keeles. Ka videod, mida näidati, olid sel korral inglise keeles. Tunni teemaks olid hobid.

Eliis: Päev algas terviseõpetusega 9. klasile. Seal õpetaja kordas eelmise tunni teemasid ja kontrollis kodust tööd. Seejärel mindi edasi uue teemaga, millest 20 minutit oli õppevideo narkomaania teemadel. Pärast seda oli töö oma arvutis aine õpikeskkonnas.  Õpilased said oma tööga varakult valmis ja siis nad lihtsalt kaustasid aeega mängimiseks ja muudeks tegevusteks

Päev lõppes keemiaga, kus tunniks ettenähtud aeg oli võrreldes eelmiste tundidega suurepäraselt planeeritud. Tund algas eelmise tunni teemade kordamisega, milles õpilased rääkisid aktiivselt kaasa. Tunnis said õpilased teha ka keemia katseid, mille tulemused kirjutasid nad enda arvutisse, et hiljem õpetajaga läbi arutada. Tunni lõpetas õpetaja quiziga mis omakorda aitas õpilastel teemat kinnistada. Järgmisel tunnil pidi tulema antud teema peale tööle ning usun õpilased tänu tunnis tehtule sooritavad selle hästi.

teisipäev, 26. august 2025

8 õpetajat töövarjuks Herttoniemi Coeducational School

 


26. sepembri hommikul kl 9 oodati meid Herttoniemi yhdeiskoulus. Meile tehti põgus kooli tutvustus et oskaksime majas orienteeruda nind leiaksime üles vajalikud ruumid. Kell 9.40 algasid tunnid. Osades tundides käisime koos, mõnes tunnis olime üksinda. Tundide valik sai tehtud meie erialadest lähtuvalt.




Tiina: Külastasin õpirände ajal tunde koos oma kogenud soome keele õpetajatest kolleegide Kai ja Kairiga. Et olen soome keele õpetajana algaja, siis läksin õpiränduriks sooviga vaadelda, kuidas keeleõpetajad oma tunde üles ehitavad, missuguseid võtteid nad kasutavad ja muidugi tahtsin näha ometi kord Soome kooli seestpoolt. Märkisin üles kõik, mida tahaksin ka oma tundides teha.

Esimese päeva esimene ülestähendus minu märkmetes on tunni seostamine igapäevaeluga. Tegemist oli prantsuse keele tunniga teemal õnnelikkus. Tunni alguses arutati väikestes rühmades, mis kedagi õnnelikuks teeb – rühmaaruteludega kaotati barjäärid ja õpilased ei peljanud ka ükshaaval oma arvamust avaldada.

Seejärel liikus arutelu isiklike tunnete tasandilt laiemale ja räägiti Soome mitmekordsest liidripositsioonist World Happiness Reportis, mida täiendas prantsuskeelsete subtiitritega videolõik Soomes elavate eri rahvusest inimeste arvamustest selle kohta, mis neid õnnelikuks teeb. Seejärel täitsid õpilased ankeetküsimustikku õnnelikkusest. Oli nauditav jälgida, kuidas sõnavara õppimise käigus omandati ka muid eluks vajalikke oskusi või laiendati silmaringi ja kuidas teemat käsitleti isiklikul, ühiskondlikul ja praktilisel tasandil.

Sama päeva teine märksõna oli minu jaoks õpioskuste õpetamine. Tegemist oli emakeele tunniga, mille raames räägiti lugemistehnikatest, mis aitavad erinevatesse žanritesse kuuluvaid tekste paremini mõista. Õpetaja haaras õpilaste tähelepanu mängulis-võistlusliku võttega, mis tekitas hasarti ja viis õpilased kohe teemasse. Tund andis õpilasele tööriistad selleks, et olla aktiivne lugeja (mida teha enne lugemist, infokastide kasutamine jne)  ja hoida aktiivsust ning tähelepanu lugemise ajal (enese küsitlemine, pauside tegemine jms).

Õpioskusi käsitleti ka inglise keele tunnis, nimelt arutelti, milliste meetoditega õpilased õpivad ja saaksid õppida keelt paremini hääldama.

Anu: Minu esimene tund oli inglise keel gümnaasiumi esimesele klassile. Tegemist oli uute õpilastega, kes üksteist ei tundnud. Kõigil õpilastel olid arvutid ja terve tund käis läbi arvuti. Seal olid harjutused, mida õpetajad frontaalselt suunasid ning nägid iga õpilase arengut oma arvutis. Tunni teemaks olid ajad. Kõke selgitati soome keeles. Ajavormide nimedki olid olid soome keeles. 1/3 tunnist oli harjutuste tegemine ja grammatika kordamine. Seejärel toimus kontrolltöö, et õpetajad saaksid aimu, kuidas teemast on aru saadud, hindeid ei pandud. Seejärel toimus vigade parandamine. 70 minutit tundi saigi läbi. Järgmine tund oli ajalugu 8. klassile, kus räägiti 1. maailmasõja järgsest ajast ja Stalinist, Mussolinist ja Hitlerist. 3. tund oli soome keel samuti 8. klassile ja tunni teemaks oli meedia. Õpilased tegid rühmatöö esitlusi eirinevate ajalehe artiklite põhjal, seejärel räägiti Võlts uudistest.

Eliis: Esimesel päeval mulle väga meeldis bioloogia tund, kus õpetaja rääkis teooria ja siis järgnes praktika. Õpilased said lahata sea südant ja see kinnistas väga hästi varem räägitud teooriat. Õpetajad rääkis südamest ja õpilased panid oma sõrmed sisse ja said katsuda, et üks pool on paksem ja teine õhem.  Tegemist oli 9 kl bioloogia tunniga. Samal päeval oli mul ka gümnaasiumi geograafia. Õpilastel olid oma arvutid, kuhu õpetaja oli neile teinud õppekeskkonna, kus õpilased lahendasid testi, pärast teooria osa kuulamist. Seal olid ka kodused ülesanded. Kõik, mis moodustab hinde ongi seal õpikeskkonnas. Lisaks sellele on enil eksami nädal, millel arvutite programmid lähevad selliselt lukku, et õpilased pääsevad ainult testide keskkonda. Kõik muu internetis olev, on neile lukus. See tegi õpetaja töö kergemakks. See kiirendab ka õpilasele tagasiside saamist. Õpetaja ise oli tore, teema oli huvitav aga tunnis oleks saanud minna teemaga rohkem süvitsi. Metoodiliselt jäi minu jaoks kõige nõrgemaks füüsika 8. klassile,  sest seal oli kõige rohkem passimist, õpilased said töö valmis aga uue teemaga edasi ei mindud. 

Õhtul tegi Kairi meile linnas väikese ringkäigu ja näitas olulisemaid kohti. Käisime uues raamatukogus, mis jättis suurepärase mulje.