Suvi on läbi, kooli aed on elanud rahulikult oma elu.
Kevadel Saksa ja Eesti õpilaste rajatud kooliaed on kasvanud rikkalikuks ja kauniks.
Suvi on läbi, kooli aed on elanud rahulikult oma elu.
Kevadel Saksa ja Eesti õpilaste rajatud kooliaed on kasvanud rikkalikuks ja kauniks.
1. juuni õhtul saabus Eestisse delegatsioon Strombergist. 14 õpilast, õpetajad Anna ja Bianca Stromberg Integrierte Gesamtshulest Saksamaal.
Projekt algas sügisel. Esmalt toimus õpetajate kohtumine, seejärel õpilaste kohtumine veebi vahendusel. Märtsis käisid meie kooli 14 õpilast koos õpetaja Anu ja õpetaja Kaiga Strombergis ja nüüd oli aeg ise külalisi võõrustada.
Meie seekordse koostöö eesmärgiks oli:
1. Taastada kooli õppeaed, mis lammutati seoses uue hoone ehitusega. Taastati peenrakastid, need täideti mullaga ning istutati taimed. Lisaks istutati kooli ette hostasid, et kaunistada meie peasissekäigu ümbrust.
2. Juba 4 aastat on õpilaste loovtööde raames koolil infotahvlid kooli aias olevate puude ja põõsaste kohta. Nüüd koostasid õpilased infotahvlitel oleva materjali põhjal erineva raskusastmega mänge, mis võimaldavad läbi viia lõimitud keele ja bioloogia tunde kolmes erinevas vanuseastmes.
3. Üks oluline märksõna meie tegevuses on taaskasutus. Vanadest, seisma jäänud T-särkidest punuti õuesõppe tundide tarbeks istumisaluseid. Parimad alused läksid kingitusena Saksamaale ja meie koolipere vanad T-särgid said uue põneva elu uues riigis.
Lisaks koolis läbi viidud töötubadele käisid kõik projektis osalevad lapsed Tallinna loomaaias tutvumas sealse väljapanekuga. Jalutuskäigu ajal tuli õpilastel täita tööleht, otsides erinevaid loomi ja uurides nende kohta infot.
4. juunil tähistasime Eestis lipu päeva – tänavu juba 141. korda. Just 1884. aastal pühitseti Otepääl sinimustvalge lipp, millest on kujunenud meie rahvusteadvuse ja iseseisvuse sümbol.
Kõnet pidasid riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Ove Sander.
Kuberneri aeda olid üles rivistatud vahipataljoni, Kaitseliidu, Naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste organisatsioonide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Teiste seas olid esindatud ka aasta alguses asutatud Eesti Koolide Liputoimkondade Liidu liikmete liputoimkonnad.
Mängis sõjaväeorkester ning laulsid Eesti Naislaulu Seltsi, Naiskodukaitse ja koolide koorid. Kooride esituses kõlasid Juhan Aaviku «Hoia, Jumal, Eestit» Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Enn Võrgu «Eesti lipp» Martin Lipu sõnadele. Orkestrit dirigeerib Teet Raik, koore Margot Peterson ja Andrus Siimon.
Tänavu oli meie kool kohal väga suure esindusega. Eesti Lipu toimkonnas olid lippur Oskar Saarts ning saatjad Vanessa Ciancio, Sofia Aasma. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Nikas Jaruševicius ning saatjad Ene Henrika van der Boom ja Marie Kuusk.
Meie kooli segakoor, mida juhendab õpetaja Aade Erits oli lauljate seas.
Lisaks tulid kohale ka Rohelise Kooli ja Erasmus+ õpirände raames meile külla tulnud Saksamaa Strombergi kooli 14 õpilast ja nende õpetajad ning õpilasi majutavad pered.
Pärast tseremooniat said kõik meie kooli huvilised ronida Pika Hermanni torni.
Õhtul toimus koolis pidu. Eesti õpilased kaunistasid söökla hubaseks peoruumiks ning saksa õpilased tegid õpetaja Kai ja paari meie kooli õpilase juhendamisel 4 eesti toitu: kiluvõileibu, rabarberikooki, viineripirukaid ja musta leiva magustoitu, mida pärast ühiselt söödi. Kõik pered tõid omalt poolt ka midagi lauale ja siis algas saksa ja meie õpilaste, nende vanemate ja õpetajate ühine pidu.
Märt Agu õpetas meile kaera-jaani ja sabatantsu ning tegi meiega ka ühe kaasaegse tantsu, mis seatud Eesti muusikale. Meie õpilased valmistasid ette mitmeid mänge, mida koos mängiti. Kui söökla oli koristatud ja pidu pidi lõppema, algas disco.
Päev oli väga pikk. Algas juba kell 6.50 Toompeal ja lõppes 20.30 koolis.
Neljas projektipäev algas koolis kolme töötoaga. Pärast lõunasööki ootas meid kooli juures buss ja sõitsime Viru rappa matkale. Õpilased olid ette valmistanud väikese raba tutvustava programmi ja raba taimede bingo. Rabast suundusime Kolga mõisa, kus taas saadi tänu õpilastele pisut infot meie mõisate kohta, seejärel liikusime mööda kõige ranniku äärsemat teed Kaberneeme, kus pidasime mere ääres piknikku ja nautisime loodust. Viimane peatuspunkt oli Jägala joal, ja siis juba tagasi kooli juurde.
Reedel lõpetati projektid, tutvustati üksteisele nädala jooksul tehtut, mängiti viimased mängud ja oldi lihtsalt koos. Kella 2 paiku saadeti külalised kooli juurest lennujaama.
Esimene päev on olnud pikk. Päev algas kell 11:30 lennujaamas. Pidime ootama ühte õpilast, kes otsustas natuke hiljaks jääda. Pärast seda läks kergemini. Tuli pingerikas asjade kasti panemine ja kontrollimine, kui see läbi sai, saime käia ringi ja osta toitu. Lennuki peale saamine võttis aega ja sõit ise kestis ka kaua. Meile pakuti tasuta juua ja saime väikse šokolaadi ka. Olime suhteliselt viimased, kes lennukilt maha läksid ja siis pressisime end bussi peale, mis oli rahvast täis. See viis meid otse lennujaama ette. Käisime ringi ja saime oma kohvrid kätte. Tüdrukud said vetsus käia. Meile tuli vastu üks õpetajatest. Ta tõi meie õpetajatele lilli ja hoidis üleval silti. Ma olin just ühele õpilasele öelnud, et oleks väga lahe, kui meile lilledega vastu tullakse. Pärast seda liikusime lennujaamast välja. Siin on palju soojem kui Eestis. Otsisime ülesse koha, kuhu me buss tuleks. Selgus, et tee peal oli midagi juhtunud ja me ootasime päris kaua. Kui buss saabus hakkasime kohe tagasi sõitma. Olime väga suures ummikus. Sõitsime 2 tundi. Teel Strombergi nägime mägesid. Pärast selgus pere jutu järgi, et need pole mingid mäed, aga see on kindlalt midagi, mida Eestis tihti ei näe. Kui me kooli ette jõudsime, nägime kui paljud meid ootasid. Meile öeldi, et saame kohvrid jätta sisse ja ise süüa. Laual ei näinud ma algul midagi, mida ma süüa saaks, aga siis üks õpilane ütles mulle, et seal on gluteenivaba toitu. Kui ma olin võtnud, nägin ma, kuidas üks ema reageeris ja ma sain aru, et see oli lõks. Ema sai kohe aru, kes tema perre läheb. Minu nimi hüüti teisena ja ma sain päris kiirelt kohtuda oma vennaga. Ma ei olnud teadlik, kes mu peres on, aga selgus, et mul on neli venda ja ema on ainuke naine. Mu peres on ka kass. Sõit koju oli tore. Rääkisime palju ja leidsime palju erinevusi minu ja mu venna elus. Kodus kohtusin ma kõigi lastega. Isa on väga viisakas ja ta oskab vähem inglise keelt kui ema, aga me saame üksteisest aru. Mulle näidati mu tuba ja öeldi, kui süüa soovin siis saan alati öelda. Ma pakkusin asjad lahti ja läksin andsin kingid perele. Nad pole kunagi näinud Kalevi firmat ja olid väga üllatunud kõiges. Küsiti, kas mul on kõht tühi, aga ma olin just koolis söönud ja ma ei soovinud süüa. Tegime plaanid järgmise nädala jaoks ja ma ütlesin, et lähen magama. Homme hommikul on vara äratus ja pikk päev ees.
Simona Jermann 9c
Minu päev Saksamaal, linn Stromberg.
Esimesel päeval, kui jõudsime Strombergi, siis ootasime bussi, mis jäi ka hiljaks. Kui buss lõpuks jõudis,siis öeldi meile, et koolini on sõita 40min, aga me jõudsime 2 tunniga umbes, sest me sõitsime ka veel praamiga. Kui jõudsime kohale,siis võtsid meid vastu meie pered (kasupered) koos õpetajatega. Pärast, kui saime kooli sisse, anti meile juua ja süüa. Pärast jagati meid peredesse, kus me saame magada ja puhata pärast koolipäeva.Pere oli väga sõbralik ja võttis mind vastu hea meeleoluga ning ma sain nendega hästi läbi.Niimoodi lõppes mu esimene päev
Saksamaal.
Tarmo
PÜHAPÄEV- SAABUMINE
Pühapäeval jõudsime lennukiga Tallinnast Frankfurti ja seejärel sõitsime bussiga Strombergi kooli ette. Bussisõit venis peaaegu pikemaks kui lennukisõit, kuna siin on ehituse tõttu ummikud. Aga minule meeldib bussiga sõita seega mul oli pigem kahju nendest sakslastest, kes meid kooli ootasid. Kui lõpuks jõudsime, lehvitasime läbi suurte bussi akente siinsetele koolilastele ja nende peredele. Sisse astudes olid pered igasuguseid küpsetisi meile ette valmistanud: muffinid, koogid, pretzelid, küpsiseid ja veel kooki. Kõik, mis mina maitsesin oli väga hea. Pea kui olin muffiniga lõpetanud hakati meid majutajatega kokku kutsuma nimede järgi. Minu majutajaks sattus Lilien või Lili nagu teda kutsutakse. Saime kohe teada, et ta on 14-aastane ning suur muusika fänn. Lili rääkis meile oma koerast Diast ja kassist kellel on ülipikk saksa nimi. Kohtusime ema Birgiti ja isa Mardiga ning asusime teele minu jaoks järgmised nädal aega olevaks kodu poole. Sain teada, et Lili elab koolist umbes 20 minutit autoga ning 30 minutit koolibussiga. Minul ja Gretelil oli koos jagada tuba, kus oli üleval korrusel voodi ja all oli diivan. Pakkusin magada diivanil, kuid natuke hiljem tuli välja, et Greteli ei kannatanud hästi seal kõrgel magada. Me jõudsime koju, kui kell oli juba 8 ning Birgit hakkas meile alles valmistama õhtusööki. See toit oli saksapärane makaroni roog, spätzle ning kõrval oli väga hea salat. Siis rääkisime järgnevatest plaanidest pikalt kuni oli järsku pool tundi üle uneaja. Läksime peagi tuppa ja sättisime magama. Olin väga rõõmus ja elevil tulevaseks nädalaks.
Brita
18. veebruaril toimus Tallinna Ühisgümnaasiumi ja IGC Stromberg koolide õpetajate järjekordne koosolek. Arutati päevakorda, õpilaste majutamist ja toitlustamist, liikumist, reegleid, mida meie õpilased saksamaal peaks jälgima. Kõik tekkinud küsimused, mis kummaski koolis olid tekkinud, said lahenduse.
Järgmine kohtumine toimub juba märtsi alguses, kui meie õpilased koos vanematega tulevad reisi eelsele koosolekule. Saksa õpetajad lubasid ka koosoleku alguses veebi vahendusel kohale tulla.
Ootame oma reisi suure põnevusega.
Koostööprojekti sisuks on keskkonnahoid ja säästlik eluviis.
17. detsembril 2024 toimus esimene kohtumine veebi vahendusel ja saadi omavahel tuttavaks. Mõlema kooli õpilased tutvustasid oma riiki, kooli ja Rohetiimi meeskonda. Järgmine virtuaalne kohtumine toimub juba jaanuaris.
Märtsis sõidavad Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohetiimi liikmed Saksamaale ja juuni alguses tulevad Strombergi kooli õpilased meile külla.
Meie kooli ettekandeid tegid sel korral:
Lisanna-Melissa Pärna 10a
Andreas Selirand 10.a
Simona Jermann 9.c
Greteli Pärl 9.a
Tiina Teesaare 9.a
Täname õpetaja Risto Ööbikut, kes aitas meid tehnikaga veebitunni läbiviimisel.