Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis tõi kokku noored Eestist, Saksamaalt ja Poolast

18.–22. mail toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis Erasmus+ programmi raames rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalesid õpilased Eestist, Saksamaalt ja Poolast. Nädala jooksul ühendati praktiline projektitöö, keskkonnateadlikkus, kultuurivahetus ning rahvusvaheline koostöö, pakkudes noortele väärtuslikke kogemusi ja uusi sõprussuhteid.

Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Saksamaa Stromberg Gesamtschule koostöö on kestnud juba kaks aastat. Eesti õpilased on kahel korral külastanud Saksamaad ning nüüd viibisid Saksa õpilased juba teist korda Eestis, elades kohalikes peredes. Esmakordselt osales projektis ka Poola kool Szkoła Podstawowa im. gen. Stanisława Maczka w Boguchwale, kes on seotud Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohelise Kooli tegevustega.

Esimene päev – tutvumine ja projektide planeerimine

Projektinädal algas külaliste tervitamise ja kooli tutvustamisega. Tiina Ly viis läbi ringkäigu Tallinna Ühisgümnaasiumis, tutvustades kooli ajalugu, õppimisvõimalusi ja koolielu. Seejärel osalesid külalisõpilased erinevates tundides – ajaloo-, kunsti-, tehnoloogia-, saksa, vene ja soome keele tundides –, et saada ülevaade Eesti kooli igapäevasest õppetööst ning võrrelda erinevate riikide õppimiskultuure.

Pärast ühislõunat toimusid ettekanded Eestist, Tallinnast, Tallinna Ühisgümnaasiumist ning Rohelise Kooli tegevustest. Õpilased Triin, Kaur ja Paul tutvustasid külalistele Eesti kultuuri, pealinna eripärasid ning kooli keskkonnategevusi.

Päeva teises pooles keskenduti meeskonnavaimu loomisele ja projektide planeerimisele. Moodustati kuus rahvusvahelist töörühma, kes hakkasid arendama kooli õueala ning looma lahendusi aktiivseks vahetunniks ja õuesõppeks. Kavandati putukahotelle, euroalustest aiamööblit, lillepeenarde korrastamist ning õuesõppeala arendamist.

Teine päev – QR-mängud ja praktiline koostöö

Teisel projektipäeval tervitas osalejaid õppejuht Margit Timakov ning päeva avas muusikalise etteastega 10. klassi õpilane Karl Šmiltins.

Päeva jooksul jätkus töö töörühmades ning pärast lõunasööki tutvustati osalejatele QR-mänge kooli territooriumil kasvavate puude ja põõsaste kohta. Mängud põhinesid varasematel loovtöödel ning neid täiendati ja arendati projekti käigus edasi. Rahvusvahelistes rühmades testiti mänge praktiliselt ning anti põhjalikku tagasisidet nende kasutamiseks tulevastes õuesõppetundides.

Kolmas päev – „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“

20. mail toimus projekti keskkonna- ja kultuuripäev „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“. Päeva esimeses pooles osalesid noored koristusaktsioonil Pirita rannas, rannikumetsas ja Pirita jõe ümbruses. Kahe tunni jooksul koguti kokku suur hulk prügi, sealhulgas märkimisväärne kogus suitsukonisid.

Koristusaktsioon andis noortele võimaluse mõista keskkonnahoiu tähtsust ning tunnetada iga inimese vastutust looduse ees. Pärast lõunat vaadati filmi Eesti metsadest ja arutleti raiete, looduskaitse ning elurikkuse teemadel.

Päeva lõpetas ajalooline ekskursioon Pirita kloostrisse, kus Ott Rätsep tutvustas piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit. Tallinna Ühisgümnaasium tänab Pirita Linnaosa Valitsust, Ahti Jaksonit ning Ott Rätseppa sisuka ja inspireeriva päeva eest.

Neljas päev – kultuurivahetus ja ühine pidu

Neljandal päeval jätkus projektitöö kuues erinevas töörühmas. Õpilased arendasid edasi oma ideid ning valmistusid projektide lõppesitlusteks.

Pärast lõunat valmistasid Poola ja Eesti õpilased ühiselt traditsioonilisi Eesti toite õhtuseks peoks. Õhtu tõi kokku õpilased, õpetajad ja pered ning pakkus palju rõõmsaid ühiseid hetki.

Peol toimus Kahooti viktoriin Eesti, Saksamaa ja Poola teemadel, köieveo- ja rahvastepallivõistlused ning ühine disko. Õhtu lõi tugeva ühtekuuluvustunde ning andis osalejatele võimaluse tutvuda üksteise kultuuride ja traditsioonidega.

Viies päev – projektide esitlused ja emotsionaalne lõpetamine

Viimane projektipäev keskendus projektide lõpetamisele ja esitlemisele. Kooli hoovis tutvustasid õpilased valminud lahendusi direktor Liina Põllule ja õppejuht Margit Timakovile. Saksa õpilased kinkisid koolile kaks nahkhiirtele mõeldud pesakasti.

Päeva teises pooles toimus südamlik kokkuvõttev tegevus, kus osalejad kirjutasid üksteisele häid soove ja tänusõnu. Nädal lõppes emotsionaalselt – oli nii rõõmu, kallistusi kui ka pisaraid.

Projekt andis noortele võimaluse õppida rahvusvahelises meeskonnas töötamist, arendada suhtlemisoskusi ning panustada oma koolikeskkonna paremaks muutmisse.

Projekt toetas noorte baasvajaduste arengut

Rahvusvaheline koostööprojekt toetas tugevalt kolme olulise baasvajaduse arengut: autonoomiat, kompetentsust ja seotust.

Autonoomia - Õpilastele anti võimalus võtta vastutus oma projektide juhtimise ja korraldamise eest. Iga töörühma projektijuhid pidid eelnevalt koostama tööplaanid, mõtlema läbi tegevused, vajalikud töövahendid ja tööjaotuse ning juhtima nelja päeva jooksul rahvusvahelist meeskonda. Samuti korraldasid õpilased iseseisvalt neljapäevaõhtuse peo – planeerisid tegevused, mängud, saali ettevalmistuse ja hilisema korrastamise. See arendas noorte iseseisvust, algatusvõimet ja vastutustunnet.

Kompetentsus - Projekt võimaldas õpilastel rakendada ja arendada väga erinevaid oskusi – projektijuhtimist, meeskonnatööd, ajaplaneerimist, probleemilahendust ning praktilisi tööoskusi. Õpilased õppisid juhendama eri riikidest pärit noori, jagama ülesandeid ning viima projektid edukalt lõpuni. Samuti arendas projekt esinemisoskust, suhtlemisoskust ning võõrkeelte kasutamist rahvusvahelises keskkonnas.

Seotus - Nädal lõi tugeva ühtekuuluvustunde eri riikidest pärit noorte vahel. Ühine töö, ühised õhtud, mängud ja arutelud aitasid luua uusi sõprussuhteid ning õpetasid väärtustama koostööd ja vastastikust toetust. Õpilased õppisid märkama kultuurilisi erinevusi ning neid austama.

Projekt arvestas teadlikult ka kultuuriliste ja sotsiaalsete eripäradega. Noored said tutvustada oma riikide traditsioone, toite ja kultuuri ning õppida tundma teiste riikide kombeid ja väärtusi. Rahvusvaheline koostöö arendas sallivust, avatust ja empaatiat.

Olulisel kohal oli ka loovus – õpilased kavandasid uusi lahendusi kooli õuealale, lõid QR-mänge, kujundasid õuesõppealasid ning mõtlesid välja erinevaid praktilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi.

Erasmus+ projekt kujunes inspireerivaks ja meeldejäävaks nädalaks, mis pakkus noortele väärtuslikke kogemusi, uusi teadmisi ning rahvusvahelisi sõprussuhteid, mis jäävad neid saatma veel pikaks ajaks.

Rohkem infot projekti kohta leiab https://rohelinetyg.blogspot.com/ ja https://tygerasmus.blogspot.com/

Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis

 5. päev

Päev algas ühise sissejuhatusega ning seejärel jätkus töö projektide lõpetamisega. Õpilased kasutasid hommikupooliku selleks, et viia viimased ideed ja kujundused lõpule ning valmistuda oma tööde tutvustamiseks.

Kell 11 liitusid meiega ka direktor Liina Põld ning õppejuht Margit Timakov. Projektide esitlused toimusid kooli hoovis – just nendes paikades, mida nädala jooksul planeeriti või kujundati. Kõik õpilased tutvustasid suure õhinaga, mida nad olid nädalaga saavutanud ning kuidas nende töö õnnestus. Eriliseks kingituseks koolile tõid Saksa õpilased kaks nahkhiirtele mõeldud pesakasti. Kuigi esitlustega alustades hakkas sadama vihma, tehti ringkäik vapralt lõpuni ning moodulmaja ees jäädvustati ka ühine grupipilt.

Pärast lõunasööki jätkus päev südamliku ühistegevusega. Kõigi selgadele kinnitati paberist südamed, millele õpilased ja õpetajad said kirjutada üksteisele häid soove, tänusõnu ja mõtteid. Seejärel loeti ette eelmisel õhtul peo käigus kirjutatud sõnumeid. Oli nii pisaraid, kallistusi kui ka palju rõõmu ühiselt veedetud nädalast.

Poola õpilased lahkusid Eestist reede õhtul ning Saksa õpilased kogunevad lennujaamas laupäeva hommikul kell 12.

See oli äärmiselt tegus, emotsionaalne ja meeleolukas nädal, mis jääb kõigile osalejatele kindlasti kauaks meelde.

Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis

 3. päev 

20. mail 2026 toimus rahvusvahelise projekti üks olulisemaid ettevõtmisi – keskkonna- ja kultuuripäev „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“. 

Päev algas ühise koristusaktsiooniga Pirita kaunis looduses. Kahe tunni jooksul korrastasid noored Pirita ranna-ala, rannikumetsa ning Pirita jõe ümbrust. Erilise tähelepanu all oli Pirita rannahoone taga asuv parkla ja selle ümbrus, kust korjati kokku suur hulk suitsukonisid ning muud hooletult maha visatud olmeprügi. Noored tõdesid, et ka näiliselt väikesed prahitükid mõjutavad oluliselt looduskeskkonda ja selle puhtust. Ühine ettevõtmine andis võimaluse panustada keskkonna hoidmisse, õppida koostööd eri riikide noortega ning mõista iga inimese vastutust oma elukeskkonna ees.

Pärast lõunapausi vaadati filmi Eesti metsadest, nende praegusest olukorrast ning raiete mõjust loodusele ja elurikkusele. Film pakkus noortele palju mõtteainet ning tekitas sisuka arutelu selle üle, kuidas leida tasakaalu looduskaitse ja majandustegevuse vahel ning milline vastutus on inimestel looduse säilitamisel tulevastele põlvedele.

Päeva teine pool viis osalejad ajaloorännakule Pirita kloostrisse, kus Ott Rätsep tutvustas kloostri ajalugu ja rääkis põnevaid lugusid Pirita piirkonna sajanditepikkusest minevikust. Õpilastele pakkus erilist huvi võimalus ühendada ajalooõpe vahetu kogemusega ajaloolises keskkonnas.

Tallinna Ühisgümnaasium tänab südamest Pirita Linnaosa Valitsust toetuse eest ning Ahti Jaksonit, kes koostas meie jaoks sisuka ja suurepärase programmi. Samuti täname Ott Rätseppa inspireeriva ja kaasahaarava ekskursiooni eest Pirita kloostris.

Rahvusvahelised projektid annavad noortele väärtusliku võimaluse õppida üksteiselt, avardada silmaringi ning kujundada hoolivat suhtumist nii keskkonda kui ka kultuuripärandisse. Sellised ühised ettevõtmised loovad sõprussidemeid ja kogemusi, mis jäävad noortega veel kauaks meelde.

Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis

1. päev

18.–22. mail toimub Tallinna Ühisgümnaasiumis Erasmus+ programmi raames rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalevad õpilased Eestist, Saksamaalt ja Poolast.

Eesti ja Saksamaa koolide koostöö on kestnud juba kaks aastat – Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased on kahel korral külastanud Saksamaal asuvat Stromberg Gesamtschule kooli ning nüüd viibivad Saksa õpilased juba teist korda Eestis. Õpilased elavad peredes ja päris mitmed on samas peres juba teist korda. Poola kool Szkoła Podstawowa im. gen. Stanisława Maczka w Boguchwale osaleb Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohelise Kooli projektis esimest aastat. Poola õpilased elavad hotellis.

Projekti esimene päev Tallinna Ühisgümnaasiumis möödus toimekalt ning pakkus osalejatele palju uusi kogemusi ja võimalusi omavaheliseks tutvumiseks. Päev algas tervitustega. Seejärel tutvustas Tiina Ly külalistele Tallinna Ühisgümnaasiumi tehes nendega ringkäigu koolis tutvustades ka kooli ajalugu, õppimisvõimalusi ja koolielu. Pärast kooli tutvustust suundusid Erasmus+ projektis osalevad õpilased erinevatesse tundidesse, et jälgida Eesti kooli igapäevast õppetööd. Vaadeldi ajaloo-, kunsti-, tehnoloogia-, saksa keele, vene keele ja soome keele tunde. Tundide külastamine pakkus külalistele huvitava võimaluse võrrelda erinevate riikide koolikultuure ja õppemeetodeid.

Kell 11.30 oli ühine lõunasöök, mis andis õpilastele võimaluse vabamas õhkkonnas suhelda ja uusi tutvusi luua. Päeva järgmises osas toimusid ettekanded Eestist, Tallinnast, Tallinna Ühisgümnaasiumist ning Rohelise Kooli tegevustest. Ettekandeid viisid läbi Triin, Kaur ja Paul, kes tutvustasid külalistele meie riigi kultuuri, pealinna eripärasid ning kooli keskkonnategevusi.

Järgmiseks olid kavas erinevad tutvumis- ja soojendustegevused, mille eesmärk oli aidata eri riikidest pärit noortel omavahel kiiremini tuttavaks saada ning luua sõbralik ja avatud meeskonnavaim. Seejärel tutvustati projekti eesmärke ning moodustati rahvusvahelised töörühmad. Õpilased jagati kuude erinevasse meeskonda, kus alustati projektide planeerimisega.

Rahvusvahelise projekti käigus keskendutakse kooli õueala arendamisele ja keskkonna kujundamisele, mis toetaks nii aktiivset vahetundi kui ka õuesõpet. Õpilased tegelevad putukahotellide ehitamisega, euroalustest aiamööbli valmistamisega ning lillepeenarde ja õuesõppeklassi korrastamisega. Lisaks kujundatakse kolm erinevat õueala piirkonda, et pakkuda õpilastele rohkem võimalusi aktiivseks tegevuseks õuevahetundides ning anda õpetajatele võimalus kasutada loodud keskkonda õppetöös.

Igal töörühmal on oma projektijuhid, kelle ülesandeks oli juba enne projekti algust koostada tööplaan, mõelda läbi esmased ideed ning panna kirja vajalikud töövahendid ja materjalid. Projekti jooksul juhivad nad meeskondade tegevust, jagavad ülesandeid ning jälgivad tööde edenemist. Iga päeva alguses tutvustavad projektijuhid meeskondadele päevaplaani ja seatud eesmärke ning päeva lõpus tehakse kokkuvõtteid tehtud tööst ja hinnatakse projekti edenemist.

Esimese päeva lõpus alustasid töörühmad oma tööde planeerimist ning arutasid läbi esimesed ideed ja tegevused. Päev lõpetati ühiste kokkuvõtetega, kus jagati päeva muljeid ning arutati järgmiste päevade plaane.

Projekt pakub noortele väärtuslikku rahvusvahelist koostöökogemust, arendab meeskonnatööoskusi ning annab võimaluse panustada oma koolikeskkonna paremaks muutmisse. Ühise töö käigus sünnivad nii uued teadmised, sõprussuhted kui ka praktilised lahendused, mis jäävad kooliperele kasutamiseks ka tulevikus.

 

Külas olid õpilased Stromberg Gesamtschulest

 Suvi on läbi, kooli aed on elanud rahulikult oma elu.

Kevadel Saksa ja Eesti õpilaste rajatud kooliaed on kasvanud rikkalikuks ja kauniks.

Külas on õpilased Stromberg Gesamtschulest

 1. juuni õhtul saabus Eestisse delegatsioon Strombergist. 14 õpilast, õpetajad Anna ja Bianca Stromberg Integrierte Gesamtshulest Saksamaal. 

Projekt algas sügisel. Esmalt toimus õpetajate kohtumine, seejärel õpilaste kohtumine veebi vahendusel. Märtsis käisid meie kooli 14 õpilast koos õpetaja Anu ja õpetaja Kaiga Strombergis ja nüüd oli aeg ise külalisi võõrustada.

Meie seekordse koostöö eesmärgiks oli:

1. Taastada kooli õppeaed, mis lammutati seoses uue hoone ehitusega. Taastati peenrakastid, need täideti mullaga ning istutati taimed. Lisaks istutati kooli ette hostasid, et kaunistada meie peasissekäigu ümbrust.

2. Juba 4 aastat on õpilaste loovtööde raames koolil infotahvlid kooli aias olevate puude ja põõsaste kohta. Nüüd koostasid õpilased infotahvlitel oleva materjali põhjal erineva raskusastmega mänge, mis võimaldavad läbi viia lõimitud keele ja bioloogia tunde kolmes erinevas vanuseastmes.

3. Üks oluline märksõna meie tegevuses on taaskasutus. Vanadest, seisma jäänud T-särkidest punuti õuesõppe tundide tarbeks istumisaluseid. Parimad alused läksid kingitusena Saksamaale ja meie koolipere vanad T-särgid said uue põneva elu uues riigis.

Lisaks koolis läbi viidud töötubadele käisid kõik projektis osalevad lapsed Tallinna loomaaias tutvumas sealse väljapanekuga. Jalutuskäigu ajal tuli õpilastel täita tööleht, otsides erinevaid loomi ja uurides nende kohta infot.

4. juunil tähistasime Eestis lipu päeva – tänavu juba 141. korda. Just 1884. aastal pühitseti Otepääl sinimustvalge lipp, millest on kujunenud meie rahvusteadvuse ja iseseisvuse sümbol.

Kõnet pidasid riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Ove Sander.

Kuberneri aeda olid üles rivistatud vahipataljoni, Kaitseliidu, Naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste organisatsioonide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Teiste seas olid esindatud ka aasta alguses asutatud Eesti Koolide Liputoimkondade Liidu liikmete liputoimkonnad.

Mängis sõjaväeorkester ning laulsid Eesti Naislaulu Seltsi, Naiskodukaitse ja koolide koorid. Kooride esituses kõlasid Juhan Aaviku «Hoia, Jumal, Eestit» Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Enn Võrgu «Eesti lipp» Martin Lipu sõnadele. Orkestrit dirigeerib Teet Raik, koore Margot Peterson ja Andrus Siimon.

Tänavu oli meie kool kohal väga suure esindusega. Eesti Lipu toimkonnas olid lippur Oskar Saarts ning saatjad Vanessa Ciancio, Sofia Aasma. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Nikas Jaruševicius ning saatjad Ene Henrika van der Boom ja Marie Kuusk.

Meie kooli segakoor, mida juhendab õpetaja Aade Erits oli lauljate seas.

Lisaks tulid kohale ka Rohelise Kooli ja Erasmus+ õpirände raames meile külla tulnud Saksamaa Strombergi kooli 14 õpilast ja nende õpetajad ning õpilasi majutavad pered.

Pärast tseremooniat said kõik meie kooli huvilised ronida Pika Hermanni torni.

Õhtul toimus koolis pidu. Eesti õpilased kaunistasid söökla hubaseks peoruumiks ning saksa õpilased tegid õpetaja Kai ja paari meie kooli õpilase juhendamisel 4 eesti toitu: kiluvõileibu, rabarberikooki, viineripirukaid ja musta leiva magustoitu, mida pärast ühiselt söödi. Kõik pered tõid omalt poolt ka midagi lauale ja siis algas saksa ja meie õpilaste, nende vanemate ja õpetajate ühine pidu.

Märt Agu õpetas meile kaera-jaani ja sabatantsu ning tegi meiega ka ühe kaasaegse tantsu, mis seatud Eesti muusikale.  Meie õpilased valmistasid ette mitmeid mänge, mida koos mängiti. Kui söökla oli koristatud ja pidu pidi lõppema, algas disco. 

Päev oli väga pikk. Algas juba kell 6.50 Toompeal ja lõppes 20.30 koolis. 

Neljas projektipäev algas koolis kolme töötoaga. Pärast lõunasööki ootas meid kooli juures buss ja sõitsime Viru rappa matkale. Õpilased olid ette valmistanud väikese raba tutvustava programmi ja raba taimede bingo.  Rabast suundusime Kolga mõisa, kus taas saadi tänu õpilastele pisut infot meie mõisate kohta, seejärel liikusime mööda kõige ranniku äärsemat teed Kaberneeme, kus pidasime mere ääres piknikku ja nautisime loodust. Viimane peatuspunkt oli Jägala joal, ja siis juba tagasi kooli juurde.

Reedel lõpetati projektid, tutvustati üksteisele nädala jooksul tehtut, mängiti viimased mängud ja oldi lihtsalt koos. Kella 2 paiku saadeti külalised kooli juurest lennujaama.

Jääme järgmist aastat ootama, et taas oma Saksamaa sõpradega kohtuda. Meie eeskujul ja toel teeb Strombergi kool ka ettevalmistusi, et saada Rohekoolide võrgustiku liikmeks.

Külas on õpilased Stromberg Gesamtschulest

 

Külas on õpilased Stromberg Gesamtschulest

 

ESTGER koostööprojekti õpirände reisipäev

 Esimene päev on olnud pikk. Päev algas kell 11:30 lennujaamas. Pidime ootama ühte õpilast, kes otsustas natuke hiljaks jääda. Pärast seda läks kergemini. Tuli pingerikas asjade kasti panemine ja kontrollimine, kui see läbi sai, saime käia ringi ja osta toitu. Lennuki peale saamine võttis aega ja sõit ise kestis ka kaua. Meile pakuti tasuta juua ja saime väikse šokolaadi ka. Olime suhteliselt viimased, kes lennukilt maha läksid ja siis pressisime end bussi peale, mis oli rahvast täis. See viis meid otse lennujaama ette. Käisime ringi ja saime oma kohvrid kätte. Tüdrukud said vetsus käia. Meile tuli vastu üks õpetajatest. Ta tõi meie õpetajatele lilli ja hoidis üleval silti. Ma olin just ühele õpilasele öelnud, et oleks väga lahe, kui meile lilledega vastu tullakse. Pärast seda liikusime lennujaamast välja. Siin on palju soojem kui Eestis. Otsisime ülesse koha, kuhu me buss tuleks. Selgus, et tee peal oli midagi juhtunud ja me ootasime päris kaua. Kui buss saabus hakkasime kohe tagasi sõitma. Olime väga suures ummikus. Sõitsime 2 tundi. Teel Strombergi nägime mägesid. Pärast selgus pere jutu järgi, et need pole mingid mäed, aga see on kindlalt midagi, mida Eestis tihti ei näe. Kui me kooli ette jõudsime, nägime kui paljud meid ootasid. Meile öeldi, et saame kohvrid jätta sisse ja ise süüa. Laual ei näinud ma algul midagi, mida ma süüa saaks, aga siis üks õpilane ütles mulle, et seal on gluteenivaba toitu. Kui ma olin võtnud, nägin ma, kuidas üks ema reageeris ja ma sain aru, et see oli lõks. Ema sai kohe aru, kes tema perre läheb. Minu nimi hüüti teisena ja ma sain päris kiirelt kohtuda oma vennaga. Ma ei olnud teadlik, kes mu peres on, aga selgus, et mul on neli venda ja ema on ainuke naine. Mu peres on ka kass. Sõit koju oli tore. Rääkisime palju ja leidsime palju erinevusi minu ja mu venna elus. Kodus kohtusin ma kõigi lastega. Isa on väga viisakas ja ta oskab vähem inglise keelt kui ema, aga me saame üksteisest aru. Mulle näidati mu tuba ja öeldi, kui süüa soovin siis saan alati öelda. Ma pakkusin asjad lahti ja läksin andsin kingid perele. Nad pole kunagi näinud Kalevi firmat ja olid väga üllatunud kõiges. Küsiti, kas mul on kõht tühi, aga ma olin just koolis söönud ja ma ei soovinud süüa. Tegime plaanid järgmise nädala jaoks ja ma ütlesin, et lähen magama. Homme hommikul on vara äratus ja pikk päev ees.

Simona Jermann 9c

Tänane päev algas lennuga Tallinnast Frankfurti, mis möödus suurepäraselt ja suht kiiresti. Frankfurtis oli väga soe, seega võtsime joped seljast ära. Lennujaamast väljudes ootasime bussi umbes pool tundi, sest lennujaam on nii suur, et meie ei teadnud kus meie oleme ja bussijuht ei teadnud kuhu ta tulema peab. Kui bussile peale saime, sõitsime autobahnile, mis on kohalik kiirtee. Meie kahjuks oli Frankfurti ja Mainzi vahel pikk lõik remonditööde all ja 3 rida transporti suruti 1 ritta, mis tekitas suure ummiku, kus me passisime umbes 1 tund. Jõudsime Strombergi kella 19 paiku ning koolis meie võeti rõõmsalt vastu, saime natuke snäkitada ja juua. Edasi meid tutvustati meie peredele ning siis läksime oma peredesse. Mina sain Finni nimelise poisi juurde, kellel on oma auto. Tema kodu on suur ja mugav, väga modernne. Sõime õhtusööki ning rääkisime omavahel mitu tundi, peale mida läksime magama. 

Nikas

Minu päev Saksamaal, linn Stromberg.

Esimesel päeval, kui jõudsime Strombergi, siis ootasime bussi, mis  jäi ka hiljaks. Kui buss lõpuks jõudis,siis öeldi meile, et koolini on sõita 40min, aga me jõudsime 2 tunniga umbes, sest  me sõitsime ka veel praamiga. Kui jõudsime kohale,siis võtsid meid vastu meie pered (kasupered) koos õpetajatega. Pärast, kui saime kooli sisse, anti meile  juua ja süüa. Pärast jagati meid peredesse, kus me saame magada ja puhata pärast koolipäeva.Pere oli väga sõbralik ja võttis mind vastu hea meeleoluga ning ma sain nendega hästi läbi.Niimoodi lõppes mu esimene päev 

Saksamaal.

Tarmo

Saadan oma kogemused 1. päevast Saksamaal.

Võin uhkusega öelda, et oskan nüüd ka palavikuga reisida. Kuigi see eriti tore kogemus ei ole, võib kunagi omandatud tarkusi vaja minna.

Lisaks, sain aru, et ka 2h bussis loksumine kusagil Saksamaa maanteel on lõbus kui sul on kaasas hea seltskond, kes oskab situatsioonist alati hea külje leida. Omalt poolt tahaks öelda, et täna nähtud teetööd meenutasid väga teetöid Tallina kesklinnas üleeelmine aasta.

Strombergi jõudes ootas meid suur grupp inimesi, osad koolitöötajad, enamus lapsed ja lapsevanemad, kelle perre meid varem paigutatud oli. Kuid ega siis lihtsalt niisama ei saa lasta välismaalastel tulla. Meile pakuti lai valik magusat ja soolast näksi, lisaks vett ja jääteed, et me tunneks ennast ikkagi hästi.

Peale kiiret ampsu saime lõpuks oma perede juurde. Mul vedas. Sain endale juhilubadega Hollandi tüdruku, kes sõidutab meid ise kooli ning seetõttu võin järgmise nädala ärgata 6:30 mitte varem nagu alguses kartsin. Kohe viidi mind koos Tiina-Ly perega kohalikku Itaalia restorani sööma, kus valik koosnes tegelikult Itaalia, Hispaania ja Saksamaa toitudest. Toit oli maitsev ning kogus oli nii korralik, et ei jaksanud kõike ära süüa. 

Pärast restorani viidi mind koju. Maja on väga hubane, teise ehk viimase korruse korter. Mulle anti eraldi tuba, kast magusat näksi ning pudel vett ja pudel jääteed. Võin kindalt öelda, et mind hellitatakse kohutavalt. 

Parimat,

Ene Henrika

Kirjutan oma esimesest päevast Saksamaal.

Päev algas Saksamaale lendamisega, lend läks ise üsnagi kiiresti. Bussi ootasime küll tund aega ja olime ka ummikus tund aega, mis tegi kõhu üsna tühjaks.

Lõpuks kell 7 jõudsime Strombergi kooli, kus kohtusime oma perega. Mulle väga meeldib mu pere, jagan tuba ühe tüdrukuga kellega me oleme terve õhtu otsa rääkinud ja mulle väga meeldib ta! Vanemad on samuti väga toredad, õhtul tegime kõik koos burgereid ja sõime. 

Kokkuvõtteks esimene päev läks väga hästi, sest enne perega kohtumist olin ma natukene närvis, et milline see pere võiks olla, aga nad on väga toredad!

Kõike head 

Eliise Ojamets 8.c

Meie reis sai alguse 11.45 Tallinna lennujaamas. Andsime oma kohvrid ära ja läbisime turvakontrolli. Pärast seda sõime ja ostsime lennule snäkke. Lend Frankfurti oli väga mõnus. Kõrvad ei läinud peaaegu üldse lukku ega valutand. Lugesin terve lennu kohustuslikku kirjandust ning sai läbi. Lennukist välja tulles võttis meid vastu väga soe ilm. Frankfurdi lennujaam oli mega suur. Kui kohvrid kätte saime, tuli Strombergi õpetaja Anna meile plakati ja lilledega vastu. See oli väga armas temast. Siis otsisime koha, kus buss meid peale võtaks. Ootasime oma peatuses pea tund aega. Lõpuks bussi peale saades hakkasime sõitma Strombergi kooli poole ning sõit pidi kestma umbes 40 min. Millega me polnud aga arvestanud oli ummik, mis Frankfurdist välja viis. See venitas meie sõidu umbes 2 tunniseks. Sõit ise oli tore kui ummik välja arvata. Vaated olid kenad ning meil oli lõbus. Kooli juures ootasid meid juba Strombergi Rohelise Kooli õpilased, õpetajad ja vanemad. Neid oli väga palju. Koolis sees oli välja pandud väike snäki laud ning meid jagati peredesse. Siis saime ka bussipiletid ja nimesildid. Mina ja Brita saime perre, kus on Lilien, tema suur õde Emili ja ema Birgit. Neil on armas koer Dae, kass, kanad ja kilpkonnad. Kassi nimi oli väga pikk ja keeruline. Õhtusöögiks saime saksa nuudlirooga, mis msenutas veidi carbonarat. Selle peale pandi kuivatatud sibulat ja kõrval oli roheline salat. Lauas planeerisime veidi oma tulevasi tegevusi ja rääkisime juttu. Meie tuba on mega ilus ja kena. Meil on eraldi voodid, oma vannituba, telekas. Lilien pani meile erinevaid snäkke ja väikseid kingitusi igale poole, mis oli temast armas. Päeva lõpuks olime nii väsind, et jäime peaaegu kohe magama. Mina olen väga õnnelik oma vahetuspere üle. Nad on väga toredad ja sõbralikud. Esimene mulje Saksamaast on ka väga meeldiv. 

Greteli Pärl

1. päev 

reis oli hästi pikk, lend ise oli juba üle kahe tunni ning pärast seda jäi buss ka hiljaks kuna ummik oli, me jõudisme seitsmeks kooli ning tutvusime peredega kelle juures ööbime. Pärast seda läksime tuppa, mu pere on hästi lõbus, neil on peale ema, isa ja suurema lapse ka väike kutsu kelle nimi on vist Villu ning väike vend kes juba tudus kui jõudsin

Andreas

Peale lennuki maandumist saime tükk aega oäikse käes olla. Pärast seda pssisime väga pikka aega ummikus, kui lõpuks kohale jõudsime kohtusime perede ja õpetajatega, kes olid mei kaua oodanud. Läksime koju, kus kohtusime kogu perega, nad on väga toredad. Sõime veidi, andsime üle kingitused, mis neile väga meeldisid ja rääkisime veidi juttu. Panime veidi enda asjad korda, käisime pesemas ja läksime magama.

Hele-Mari ja Alona

Hommikul saime kõik lennujaamas kokku kell 11:45. Enne lennule minekut vaatasin sõbraga natukene lennujaamas ringi ja ostsime endale juua. Lend tundus väga pikk ja oli suhteliselt igav, sedt istusin tarmoga erinevates kohtades ja polnud eriti midagi teha. Kui jõudsime Frankfurdi lennujaama võtsime kõik oma kohvrid ja läksime bussi ootama. Bussiga strombergi poole sõites satrusime kahte ummikusse, mis tegid meie teekonna poole pikkemaks. Kui olime lõppuks jõudnud Strombergi kooli ootasid kõik juba meid kooli ees. Koolis saime natuke toidu ja joogi poolist. Siis viis minu pere mind nende poole. Seal mängisime natuke laua mänge, rääkisime natuke juttu ning läksime magama.

Kaur

9. Märts 

Esimesel reisipäeval pidime lennujaamas juba olema kl 11.45. Ma polnud ennem lennukiga sõitnud seega olin üpris närvis. Õnneks ei lükkunud meie lend edasi ega ei jäänud ära ja saime õigel ajal õhkutõusta. Lend oli rahulik ning tukkastasin isegi. Pärast maandumist pidime bussi üpris kaoa ootama ning ka pärast seda ei saanud kiiremini kooli, seisime umbestund või rohkem ummikutes mis mulle ei olnud meele järgi aga mida sinna parata. Lõpuks jõudsime umbes kl 19kooli ning saime seal suupisteid ja kohtusime esmaselt enda paarilisega. Siin läksime nende juurde ja sain õhtust. Olen päevaga rahul ning ootan kindlasti homset.

Sirlika

PÜHAPÄEV- SAABUMINE

Pühapäeval jõudsime lennukiga Tallinnast Frankfurti ja seejärel sõitsime bussiga Strombergi kooli ette. Bussisõit venis peaaegu pikemaks kui lennukisõit, kuna siin on ehituse tõttu ummikud. Aga minule meeldib bussiga sõita seega mul oli pigem kahju nendest sakslastest, kes meid kooli ootasid. Kui lõpuks jõudsime, lehvitasime läbi suurte bussi akente siinsetele koolilastele ja nende peredele. Sisse astudes olid pered igasuguseid küpsetisi meile ette valmistanud: muffinid, koogid, pretzelid, küpsiseid ja veel kooki. Kõik, mis mina maitsesin oli väga hea. Pea kui olin muffiniga lõpetanud hakati meid majutajatega kokku kutsuma nimede järgi. Minu majutajaks sattus Lilien või Lili nagu teda kutsutakse. Saime kohe teada, et ta on 14-aastane ning suur muusika fänn. Lili rääkis meile oma koerast Diast ja kassist kellel on ülipikk saksa nimi. Kohtusime ema Birgiti ja isa Mardiga ning asusime teele minu jaoks järgmised nädal aega olevaks kodu poole. Sain teada, et Lili elab koolist umbes 20 minutit autoga ning 30 minutit koolibussiga. Minul ja Gretelil oli koos jagada tuba, kus oli üleval korrusel voodi ja all oli diivan. Pakkusin magada diivanil, kuid natuke hiljem tuli välja, et Greteli ei kannatanud hästi seal kõrgel magada. Me jõudsime koju, kui kell oli juba 8 ning Birgit hakkas meile alles valmistama õhtusööki. See toit oli saksapärane makaroni roog, spätzle ning kõrval oli väga hea salat. Siis rääkisime järgnevatest plaanidest pikalt kuni oli järsku pool tundi üle uneaja. Läksime peagi tuppa ja sättisime magama. Olin väga rõõmus ja elevil tulevaseks nädalaks.

Brita

Jõudsime Frankfurt'i lennujaama ja sealt bussiga sõitsime Stromberg'i. Sõit läks kokku umb 2h liiklusummiku tõttu seega jõudsime palju hiljem kooli. Koolis saime oma 'pereliikmega' kokku ja sealt sõitsime majutusse. Sain tuuri majutusest ja enda toast ning hiljem läksime perega KFC'isse sööma, isiklikult ei meeldi süüa kiirtoitu nii hilja aga vähemalt sain kõhu täis. Lõppude lõpuks läksin magama.

Lisanna

Rühmaviisiline õpiränne Saksamaale läheneb

 

18. veebruaril toimus Tallinna Ühisgümnaasiumi ja IGC Stromberg koolide õpetajate järjekordne koosolek. Arutati päevakorda, õpilaste majutamist ja toitlustamist, liikumist, reegleid, mida meie õpilased saksamaal peaks jälgima. Kõik tekkinud küsimused, mis kummaski koolis olid tekkinud, said lahenduse.

Järgmine kohtumine toimub juba märtsi alguses, kui meie õpilased koos vanematega tulevad reisi eelsele koosolekule. Saksa õpetajad lubasid ka koosoleku alguses veebi vahendusel kohale tulla.

Ootame oma reisi suure põnevusega.

Koostööprojekt Integrierte Gesamtschulega Saksamaalt. Erasmus+ ja Roheline kool

Aastast 2017 on meie koolis Rohelise Kooli töörühm ning alates 2023 on meie koolil Erasmus+ akrediteering. Nüüd oleme jõudnud oma tegemistega nii kaugele, et toimub koostööprojekt Stromberg Integrierte Gesamtschule õpilaste ja õpetajatega.

Koostööprojekti sisuks on keskkonnahoid ja säästlik eluviis.

17. detsembril 2024 toimus esimene kohtumine veebi vahendusel ja saadi omavahel tuttavaks. Mõlema kooli õpilased tutvustasid oma riiki, kooli ja Rohetiimi meeskonda. Järgmine virtuaalne kohtumine toimub juba jaanuaris.

Märtsis sõidavad Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohetiimi liikmed Saksamaale ja juuni alguses tulevad Strombergi kooli õpilased meile külla.

Meie kooli ettekandeid tegid sel korral:

Lisanna-Melissa Pärna 10a

Andreas Selirand 10.a

Simona Jermann 9.c

Greteli Pärl 9.a

Tiina Teesaare 9.a

Täname õpetaja Risto Ööbikut, kes aitas meid tehnikaga veebitunni läbiviimisel.