Üheksateistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Neljapäeval ei olnud mul tegelikult üldse kooli, aga kuna koeviiko ehk töödenädala tõttu jäid meil sel nädalal regulaarsed tunnid ära, pidin siiski kooli minema, et ära anda oma kunstitunni projekt, mille kallal olin viimased paar päeva usinalt töötanud.

Sõin hommikul rahulikult hommikusööki ning sõitsin siis jalgrattaga kooli. Tee peal kuulasin kõrvaklappidest eestikeelset muusikat, et endale natukene kodust keelt meenutada. 😁 

Koolis aga selgus, et õpetajat klassist ei leidunudki. Seega jätsin oma töö tema laua peale koos väikese selgitava paberlipikuga ja suundusin edasi kooli direktori kabineti poole.

Direktorilt oli mul vaja saada paar allkirja ning kohtumine temaga oli väga meeldiv. Ta oli tõesti väga sõbralik ja julgustas mind mure korral kindlasti tema poole pöörduma. Nii et kooliskäik, mis pidi algselt olema lihtsalt kiire projekti äraandmine, kujunes lõpuks veelgi produktiivsevamaks.

Juhuslikult oli selleks hetkeks kätte jõudnud ka koolilõuna aeg ehk kell 11.35, seega otsustasin enne koju minekut ka sööma minna. Täna oli söögiks hernesupp, mida soomlased teevad minu meelest meist täiesti erinevalt, mingisugune sai ning kõige tipuks veel väikesed pannkoogid maasikamoosiga. Loomulikult võtsin natuke kõike ja toit oli väga maitsev. 

Seejärel suundusin tagasi koju, kuhu oli päikese käes mõnus sõita. Kodus mängisin taas veidi perekoera Lilliga ning istusin laua taha, kus jutustasin pereisa ja ühe pere tütrega. Mingi hetk tekkis mul aga jälle tahtmine natukene jalgrattaga sõita, nii et läksin veel ühe väikese tiiru peale.

Tagasi tulles oli mul millegipärast meeletu tuju midagi teha ning otsustasin täiesti ootamatult auto koristamise kasuks. Tegin juba tolmuimejaga istmeid puhtaks, kui Jooa küsis, kas ma temaga poodi tahan kaasa tulla. Eks no loomulikult tahan!

Käisime Kärkkäisel, kust ostsin homse pika autosõidu jaoks paar snäkki kaasa. Tagasiteel toimusid autos ka mõned arutelud ning üsna pea olimegi jälle kodus.

Hakkasin just auto koristamisega jätkama, kui tekkis hoopis idee oma sõbrannale helistada. Ja noh... pärast seda lendas igasugune koristamisplaan aknast välja. Istusin lihtsalt umbes pool tundi autos ja rääkisin sõbrannaga juttu. 😭

Mingi hetk tuli õue ka Jooa, kes vaatas mind ilmselt üsna küsimärgi näoga ja imestas, mida ma seal autos teen. Vähemalt jõudis ta mu sõbrannale eesti keeles tere öelda. 😁

Pärast pikka jutustamist selgus, et Veeal oli seda autot juba vaja ning ausalt öeldes ei jõudnud ma selle koristamisega eriti kaugele. Aga mis seal ikka, andsin asjal olla ja läksin tuppa.

Toas aitasin õhtusööki valmistada ning hiljem sõin ka ise. Samal ajal, kui mina olin proovinud autot koristada, oli pereema küpsetanud mokkapalasid ehk Soomes üsna populaarset küpsetist, mis on kakaomaitseline ning kaetud paksu kohvi-tuhksuhkru glasuuriga. Pärast õhtusööki saime neid proovida ja need olid tõesti väga head. Võib-olla oli see isegi parem tulemus kui see auto koristamine. 

Pärast õhtusööki aitasin kööki koristada, kuid lõpuks läksin siiski oma tuppa mõningate asjadega tegelema. Päev oli olnud üsna tavaline, aga samas oli sinna mahtunud kuidagi päris palju.

Lõpuks tuli aga uni peale ning läksin magama, sest järgmisel päeval ootas ees pikk autosõit ja muidugi ka uus seiklus.

Kaheksateistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Kolmapäeval polnud mitte ühelgi pereliikmel mitte ühtegi töist kohustust, seega otsustasime sellest teha Oulus käimise päeva!

Ärkasime hommikul kella 8 või 9 paiku, sättisime end valmis, sõime hommikust ning kell 11 asusime Oulu poole teele. Neela ja pereema Saana läksid esmalt Oulusse midagi tegema, seega läksime meie Veea juurde korraks niisama koristama ja jutustama.

Pärast läksime Veeaga Oulu linna peale jalutama, kus ta näitas mulle näiteks seda, kus Oulu noored kõige rohkem kõik koos käivad, ning loomulikult ka turupolitseiniku kuju. 

Siis helistasid Neela ja Saana ning ütlesid, et nad ootavad meid juba restoranis. Paari sammuga olime ka mina ja Veea restoranis nimega Pannu Ravintola.

Restorani eripäraks olid väidetavalt pannipitsad, seega tellisime igaüks just endale meelepärase variandi. Mina võtsin näiteks juustupitsa singi ja peekoniga ning võin kinnitada, et pannipitsa on parem kui tavaline pitsa. Toit oli väga maitsev ning kui kõigil kõhud täis olid, suundusime Valkea ostukeskusesse.

Käisime poest poodi ja ostsime siit-sealt üht-teist paremat, nii et aeg lendas. Siis läks käiku ka meie salajane kingituse ema eest peitmise missioon, mis oli success. Kui kink oli autosse toimetatud, ilma et ema midagi kahtlustaks, suundusime Oulu halli poole, et üle anda pitsa, mille olime pereisale Jonile kaasa tellinud.

Andsime pitsa üle ja läksime viimasena veel ühte poodi, Rustasse. Sealt ostsin endale nädala lõpus toimuva Rovaniemi/Ivalo reisi jaoks paar asja.

Tagasi koju sõites kuulasime terve tee eestikeelset pop- ja räppmuusikat ning Veea mainis mulle, kuidas eestikeelsed laulusõnad kõlavad talle nii tuttavalt, aga samas ei saa ta mitte midagi aru. 

Tagasi jõudes kogunesime minu tuppa „kaardimängu mängima“ ja täiestii kindlalt mitte hoopis kingitusi paberisse pakkima. Siis otsustasime, et oleks vaja korra veel poes käia ning seejärel oli mul ja Neelal plaanis jõusaali minna. Mina otsustasin siiski, et tahaksin seekord hoopis Lilliga jalutama minna.

Koju jõudes üllatas mind see, et peagi tormas uksest sisse üks naabritest oma koeraga ning käes oli tal kingikott, mis väidetavalt oli mulle?? Just nimelt! Naaber rääkis mulle, kuidas see oli väike sünnipäevakink nii temalt kui ka osadelt teistelt pere tuttavatelt, kuna minul oli hiljuti 18. sünnipäev olnud.

Kingiks oli natuke šokolaadi, muumiteed, mida armastan, väga armas kaart ning ka imeline uus muumikruus, mida minu kaheksaliikmelises kollektsioonis kindlasti veel polnud. Kingitus oli ülimalt ootamatu, aga igati täiuslik. Aitäh teile! ❤️

Naaber mainis, et nende kõigi meelest oli mind olnud väga tore kohata ja loomulikult oli ka minul neid sama tore kohata!

Igatahes läksime siis naabriga kahekesi mõlema koeraga jalutama ning rääkisime terve tee juttu. Möödudes naabri majast, kutsus ta mind korra tuppa, et näidata mulle oma muumikruuside kollektsiooni ning ka personaalset suveniiri Tallinnast, mille ta mõned aastad tagasi sealt ostnud oli.

Naaber oli väga sõbralik, kuid kuna õues oli juba pime, hakkasin tagasi kodu poole liikuma, mis oli kah umbes viie sammu kaugusel tegelikult.

Kodus sõin õhtusööki ja otsustasin, et oleks mõnna oma vanematele helistada. Nendega rääkisin ligi 1,5 tundi juttu ning oli tõsiselt meeldiv muljeid vahetada ja niisama uurida ning puurida, mida kõike huvitavat on vahepeal kodus juhtunud.

Kõne lõpetades läksin teiste pereliikmete juurde tagasi ja jutustasime pikalt, kuni unisus sundis taaskord magama minema.

Päev oli väga vahva!

Seitsmeteistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Teisipäeval ärgates olin tegelikult veidi ärevil. Mulle oli esialgu öeldud, et ma ei pea ühtegi siinset kontrolltööd tegema, kuid olin siiski otsustanud inglise keele töö tegemist proovida. Ainuke asi, mille peale olin unustanud mõelda, oli see, et ingliskeelsed terminid olid mulle juba selged, kuid nende soomekeelseid vasteid ma küll ei osanud, kuna need sõnad olid võrreldes minu enda soome keele oskusega kordades spetsiifilisemad.

Olin tegelikult veidi sisse maganud ja olin hiljaks jäämas, kuid suure vihmasaju tõttu otsustasime õnneks autoga kooli minna. Seega sõin kähku hommikusöögi ära ning siis suundusime juba koos Jooa ja Neelaga kooli.

Koolis algas töö kell 8.35, kuid minu suureks üllatuseks ei olnud seal ühtegi tõlkeülesannet, seega test tundus üsna lihtne. Kuigi töö tegemiseks oli aega kuni 2 tundi ja 50 minutit, olin ma esimese tunniga peaaegu kõik valmis saanud. Õpetaja oli maininud, et kõige varem võib lahkuda kell 9.50 ning kuna sinnani oli veel umbes 20 minutit aega, asusin rahulikult kirjutamisülesande kallale.

Loomulikult, olles mina ise, läksin kirjutamisega liiiiiiga hoogu ning alles tund aega hiljem taipasin ringi vaadata. Siis märkasin, et peaaegu kogu klass oli juba töö sooritanud ja lahkunud. Kui hakkasin enda tööd ära saatma, tekkis mingi viga ja kuigi õpetaja sai selle kiiresti korda, pidin ikkagi mingi osa uuesti kirjutama.

Kui kõik valmis sai, esitasin töö ära ja rääkisin veidi õpetajaga, kes kiitis mind essee eest, mille olin kaks nädalat varem kõige esimeses inglise keele tunnis valmis kirjutanud. Õpetaja ütles, et minu teemakohased teadmised on muljet avaldavad ning pärast kiidusõnade kuulmist ja loomulikult nende eest tänamist suundusin ülimalt hea meelega kodu poole jalutama.

Jalutamine võttis umbes 40 minutit, kuid oli väga rahulik ja igati hea viis, kuidas natukene erinevaid mõtteid läbi mõelda, mille jaoks ma muidu poleks ehk aega leidnud.

Koju jõudes ootas mind Lilli, kes oli hoogsalt juba valmis tagahoovis mängima. 

Läksime siis õue ning heitsin talle tagasitoomiseks tennisepalli igasse hoovi nurka, kuhu vähegi võimalik.  🥎

 Umbes 15–20 minutit hiljem läksime Lilliga tuppa tagasi ja sõin lõunaks makarone hakkliha ja värske kurgiga. Kõrvale võtsin ka banaanijogurtit, mis oli imehea. 😋

Õhtupooliku veetsin kooli kunstiprojekti kallal töötades. Hiljem käisin veel pesus ja läksin magama.

Kuueteistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Esmaspäev algas kell 12.05 kordamistunniga inglise keele töö jaoks. Tunnis rääkisime üle töösse tulevad teemad ja kontrollisime seejärel teadmisi ühe Kahooti roundiga. 

 Lisaks saime õpetajalt soovitusi, kuidas tööks kõige paremini valmistuda. 

Tunni lõppedes suundusin kooli lähedal olevasse K-Supermarketisse, kust ostsin endale koju mõningaid snäkke, näiteks banaane ja kuivatatud mango viile. Seejärel sõitsin koju, kus veetsin paar tundi kooliteemasid korrates ning oma kunstiprojektiga tegeledes.

Päev tundus mulle aga veidi igavavõitu, seega kui Jooa hakkas Neelat trenni viima, küsisin loomulikult, kas võin ise ka kaasa minna. Vastuseks sain sama mõnusa „ikka!“. Seega sõidutasime esmalt Neela trenni, mis toimub umbes 20-minutilise autosõidu kaugusel Iist.

Seejärel suundusime poodi nimega HalpaHalli, kust läksime otsima Soomes nüüdsest kohustuslikku autokleebist, mis näitab, et autojuht on alaealine. Seda siia sekka mainides: Soomes on võimalik autoluba taotleda juba enne 18. eluaastat, kuna siin on paljud elamud, poed, koolid ja töökohad hõredamalt laiali kui näiteks Eestis.

Igatahes HalpaHallist seda ei leidunud ning kui olime seal natuke niisama ringi nuuskinud, läksime Kärkkäisele. Sealt me seda KA ei leidnud, kuid ostsime mõned muud asjad.

alaealist juhti tähistav kleeps

Seejärel suundusime S-Marketi, kuhu oligi tegelikult kõige algsem plaan koju toidukaupu ostma minna. Saiast kuni juustu, jogurti ja hakklihani välja ostsime kõik vajaliku ning tassisime asjad autosse.

Selleks ajaks oli kell juba 21.20 ja Neela trenn hakkas peagi lõppema ehk hakkasime tagasi sinnapoole sõitma. Sõidu ajal näitas Jooa mulle lahedaid pisidetaile, mida nende autos muuta saab, näiteks LED-tulede värvi valimist ning seda, kuidas bensiini- ja elektrimootori vahel vahetada, kuna nende auto on Mercedes-Benzi hübriid. 😁 Auto, nagu selgus, on ikka väga kift!

Igatahes, kui kohale jõudsime, võtsime Neela peale ja põrutasime tagasi kodu poole. Päev oli muutunud igavast täitsa vahvaks ning õppisin kindlasti üht-teist ka autode kohta.

Kodus sõin veel väikese ampsu õhtusööki ja läksin magama, sest järgmisel päeval ootas ees inglise keele töö.

Viieteistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Sünnipäeva järgne päev oli väga rahulik, sest kõik olid ilmselt eilsest natuke väsinud.

Isiklikult veetsin esimese poole päevast niisama oleskledes. Kuna olin terve hommikupooliku niisama istunud ja mitte midagi erilist teinud, otsustasin pärastlõunal natukeseks jalgrattaga ringi sõitma minna.

Esialgne plaan oli lihtsalt mõned majadevahelised tänavad läbi sõita, et naabruskonda paremini tundma õppida. Kuid mida rohkem ma ringi väntasin, seda suuremaks muutus mu avastamishuvi ning lõpuks sõitsin läbi juba päris mitmesuguseid naabruskondi.

Sõidu jooksul jõudsin ületada kolm erinevat silda. Esimesena sõitsin üle Iijoki raudtee- ja maanteesilla, kus nägin ka Rovaniemi poole sõitvat rohelist VR-i rongi. Sealt sõitsin tagasi teisele poole ning ületasin silla Illinsaarele. Seejärel sõitsin veel edasi, kuni jõudsin kohani, kus oli silt, mis näitas, et algab „Põhja-Ii“. Sealt otsustasin lõpuks kodu poole tagasi pöörduda.

Koju jõudes üllatas kõiki see, kui pikaks mu „väike tiir“ lõpuks kujunenud oli. 

Kogu sõidu ajal kuulasin ingliskeelset taskuhäälingut, kust sain muu hulgas teada, et Halloweeni juured ulatuvad üle 2000 aasta tagasi Iirimaale, kus tähistati keldi Samhaini festivali, mis märkis saagikoristusperioodi lõppu ja pimeda talvepoolaasta algust. Samuti räägiti Stingy Jacki rahvajutust, mida seostatakse tänapäeval tuntud Jack-o'-lanterni ehk kõrvitsalaternaga.

Kokku sõitsin 20,19 km (käekell näitas täpsemalt!). Koju jõudes oli võhm väljas ning läksin pessu. Voodisse pikali heites uinusin vist hetkega..

Neljateistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

P

Laupäeval olime kõik juba kell 6.30 püsti ja liikvel, sest ees ootas Neela ja minu ühine sünnipäevapidu! Sõime hommikusööki, tegime meiki, sättisime juukseid ja panime ennast valmis. 

Kell 9 istusime lõpuks autosse ning võtsime tee pealt peale ka minu Saksamaalt pärit vahetusõpilasest sõbranna Swantje. Seejärel võtsime suuna Oulu poole.

Kohale jõudsime umbes kell 10. Sünnipäevaks olime broneerinud korterihoone 16. ehk kõige kõrgemal korrusel asuva korteri, kust avanes mega ilus vaade üle Oulu ning mille juures oli ka rõdu. Kõik oli väga fancy… kuni selgus, et me ei saa isegi ust lahti...

Kulutasime umbes 25 minutit elektroonilise lukuga võitlemisele ja pidime lõpuks isegi kinnisvarahaldurile helistama. 

Aga no mis sünnipäevapidu see oleks, kui vähemalt üks asi alguses täiesti käest ei läheks? 

Lõpuks saime sisse ja hakkasime kohe kaunistama.

Peo teemaks olid bling bling ja sinised toonid koos hõbedaga. Panime õhupallid üles, sättisime snäkid välja ja tegime kõik muu valmis. Varsti hakkasid esimesed külalised saabuma ning kõigil olid tõesti ägedad ja teemakohased riided.

Kella 12 paiku olid peaaegu kõik kohal, seega laulsime mulle ja Neelale koos „Palju õnne“ ning lõikasime koogi lahti. 

Kuigi suurem osa külalistest olid Neela sõbrad, sugulased ja perekond, mõned neist tõid ka mulle kingitusi. 

See oli päriselt nii armas ja südantsoojendav ning tekitas tunde, et mind on nende perre väga-väga hästi vastu võetud. ❤️

Tutvustasin ennast kõigile, jutustasime, tegime õhupalliga paar võrkpalliringi, tegime vist umbes 1000 pilti ja lihtsalt nautisime päeva. Tegelikult oli nii vahva, et unustasin vahepeal üldse ära, et mul telefon olemas on. Hiljem pidin teistelt blogi jaoks pilte küsima, sest enda telefonis oli neid kokku 2. 

Päeva jooksul sain teada ka päris palju huvitavaid asju pere ja nende traditsioonide kohta. Näiteks seda, et Hellu tädi toob juba aastaid kõigile lastele alati sama „Lauantai“ kommipaki. Ja võin uhkusega öelda, et ka mina sain ühe, st success. 😌

Peol oli isegi bingo, kus tuli kõrvad kikkis kuulata, kas keegi küsib näiteks sünnipäevalapselt tema kooli või trenni kohta ja igasuguseid muid asju. 

Bingo võitis pere väike sugulane Minka, kes oli üliarmas ja sõbralik 11-aastane tüdruk.

Paari tunni pärast hakkasid külalised vaikselt lahkuma, kes Rovaniemile, kes mujale. 

Kui kõik olid läinud, tegime kiire koristuse ja hakkasime asju autosse tassima. Kuna asju oli päriselt PALJU, pidime kõik vähemalt 3 korda liftiga sõitma. 

Kui lõpuks kõik autos, siis alustasime tagasisõitu. Panime Swantje tema kodu juures maha ja sõitsime ise koju. Kodus tassisime kõik asjad tuppa ning sõime natuke. 

Kõik olid selleks hetkeks juba vägaaa väsinud, aga samas oli terve köök ja külmkapp ikka toitu täis: kooki, soolaseid muffineid, chipse, komme  ja kõike muud. Ehk nälga surra ei olnud kindlasti võimalik.

Umbes tunni pärast tulid külla veel mõned lähedasemad sugulased, kes olid ka peol olnud. Rääkisime nendega ja kui nemad lahkusid, algas telekast meeste võrkpalli EM-i kolmanda koha mäng.

Soome mängis Sloveeniaga ning tegi neile 3 : 0 ära, mis tähendas, et Soome sai EM-il pronksmedali. 

Hiljem vaatasime ka finaali, kus Poola alistas Prantsusmaa ja tuli kolmandat korda Euroopa meistriks.

Pärast seda päeva ei olnud meil enam ausalt öeldes mitte mingisugust energiat alles. Kõigil olid kõhud head-paremat täis ja silmad vajusid lihtsalt kinni.

Nii lõppeski minu neljateistkümnes päev väga pika, väga toreda ja väga toidurohke sünnipäevapäevaga. ❤️

 

Kolmeteistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

 

Reedel ärkasin millegipärast juba kell 8, kuigi kool algas mul alles kell 12.05 ja päeva ainukeseks tunniks oli matemaatika. Tänases tunnis õppisin integraali erinevaid teemasid ja lahendasin nende kohta ülesandeid.

Kui tund läbi sai, läksime Swantjega poodi. Käisime K-Supermarketis ja ostsime mõned asjad ning sealt edasi sõitsime tavapärasest veidi teist teed pidi oma naabruskonna poole. Õues oli lihtsalt nii mõnus ilm. Päike paistis ja üle pika aja oli jälle mõnusalt ilus sügisene päev. ☀️

Koju jõudes mängisime hoovis natuke Liliga, kelle energiavarud on reaalselt lõpmatud. Viskasin talle aina uuesti ja uuesti palli ning tema tõi selle iga kord sama entusiastlikult tagasi. Lõpuks tahtsin juba tuppa minna, et lonks vett võtta, sest ega minul neid lõputuid energiavarusid ei ole. 

Toas sõin veidi ja veetsin järgmise tunni matemaatikat harjutades ning samal ajal Jooaga jutustades. Naljatasime päris palju ja minu meelest on Jooaga alati väga vahva rääkida, kuidagi tekib alati mingi täiesti suvaline teema, millest edasi jutustada.

Peagi tuli koju Neela ja siis lollitasime natuke kolmekesi. Pärast seda mängisin Neelaga veel veidi lauamänge ning siis otsustasin õue minna, et oma vanematega niisama telefonis juttu rääkida ja viia nad kurssi ka kõigi minu ees ootavate plaanidega.

Olin isaga päris pikalt rääkinud, kui poest jõudis koju pereema Saana. Läksin talle appi toiduaineid tuppa tassima ja kui kõik asjad olid lõpuks köögis, hakkasime valmistuma järgmisel päeval toimuvaks sünnipäevapeoks.

Tegime erinevaid snäkke, jutustasime ja toimetasime köögis ning lõpuks kaunistasime Neelaga koos ära koogi, mille olime kaks päeva varem ise küpsetanud. Nüüd oli see päriselt valmis ja laupäevaks pidu ootamas. 🎂

Pärast kõiki neid ettevalmistusi läksime pere potentsiaalse uue autoga proovisõidule. Nimelt oli tegemist täiesti uhiuue ja täielikult elektri pealt töötava BMW-ga. Sõitsime sellega ühte linnast väljas olevasse poodi, kust ostsime veel mõned asjad homseks sünnipäevaks.Terve sõidu vältel arutasime muidugi autosid ja seda, mida me just sellest autost arvame. 

Koju jõudes tegime Neelaga veel veidi vingerpusse ja loomulikult pidime neid ka vanematele esitlema. Mõned asjad on lihtsalt liiga head, et neid ainult endale hoida. 😌

Seejärel otsustasime pesus käija. Pärast pesu föönitasin juukseid ja samal ajal käis telekast võrkpalli EM-i mäng Prantsusmaa ja Soome vahel. Kahjuks ei olnud see Soome jaoks just kõige edukam mäng ning seekord tuli vastu võtta päris korralik kaotus. Vahepeal jõudsid koju ka Jooa ja Mila.

Kuna järgmisel päeval ootas ees varajane äratus ja terve päev täis tegemist, hakkasime lõpuks kõik magama sättima.

Ja nii lõppeski minu kolmeteistkümnes päev.

Kaheteistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

 

Kaheteistkümnes päev algas sellega, et magasin hommikul pikalttttt. Nimelt oli täna minu klassil filosoofias töö, kuid mind oli sellest vabastatud, seega ei pidanud ma selleks kooli minema. Seejärel oleks tegelikult olnud ühiskonnaõpetuse tund, kuid õpetaja kirjutas kõigile, et nad kordaksid iseseisvalt kodus, nii et lõpuks ei pidanud ma täna üldse kooli minema. 

Tõusin hommikul, sõin hommikusööki ja rääkisin samal ajal natuke Jooaga juttu. Seejärel läksin enda tuppa koolitöid tegema. Paar tundi hiljem läksin koos pereema Saana ja koera Liliga jalutama. Jalutamine oli väga hea vaheldus õppimisele ja üleüldse lihtsalt mõnus. Koju tulles sõin lõunat, jutustasin teistega ja läksin siis tagasi õppima.

Kui Neela koju jõudis, rääkisime natuke juttu. Valasin endale smuutit ja siirdusin jälle õppimise juurde. Mõni tund hiljem hakkasime ennast autosse sättima, sest otsustasime sõita Jakkukylä rippsilla juurde päikeseloojangut vaatama.

Sõitsime vist umbes 15 minutit ja jõudsimegi kohale. Jakkukylä sild on ava pikkuse poolest Põhja-Euroopa pikim metallkonstruktsiooniga kergliikluse rippsild. Selle kogupikkus on 250 meetrit ning sild ületab peaaegu 200 meetri laiust Iijoki jõge.

Vaatasime seal lihtsalt ringi, nautisime vaadet ja nägime ka Jaku kooli, mis asub silla lähedal. Päikeseloojang oli tõesti ilus ja seal oli kuidagi eriti rahulik olla. 🌅

Pärast loojangut suundusime tagasi autosse ja sõitsime kodu poole. Terve tee rääkisime ja naersime ning meenutasime eelnevatest päevadest igasuguseid naljakaid juhtumisi. 

Koju jõudes sõime õhtusöögiks tortillasid, mis olid mega maitsvad. Seejärel rääkisime perega veel niisama juttu ja võrdlesime natuke lapsepõlvepilte. Oli vahva vaadata, millised kõik kunagi välja nägime ja milliseid asju keegi väiksena tegi. 

Õhtu lõpetasin loomulikult Neelaga lauamänge mängides. Nagu ikka, läksime mängudega natuke liiga hoogu ja lõpuks oli jälle palju naermist.

Seega oli kaheteistkümnes päev natuke rahulikum kui eelmine, aga ikkagi täis õppimist, perega koos olemist, ilusaid vaateid ja muidugi liiga palju lauamänge.

Üheteistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

 

Kolmapäeval ei tahtnud ma tegelikult üldse kooli minna. Esiteks olin ma midagi väga tähtsat ära kaotanud, teiseks oli mu sülearvutiga midagi natuke viltu ja kolmandaks algas koolipäev kell 8 hommikul. 🥱💤

No okei, kooli peab ikka minema, muud moodi targaks ei saa. Olin Swantjele hommikul sõnumi saatnud, et kuna ärkasin suht hilja, jään tõenäoliselt kooli hiljaks ja et ta mind seetõttu ei ootaks. Õnneks vedas mul, sest Jooal oli kohe pärast kooli trenn, seega läks ta kooli autoga, seega ka mina sain autoga kooli. Auto esiklaas oli varahommikul täitsa jääs, aga veidi siblimist hiljem ja olime juba kooli poole teel. Jõudsime täpselt õigeks ajaks inglise keele tundi.

Ii Gümnaasiumis kasutatakse peaaegu igas tunnis peamise õppevahendina kooli poolt antud sülearvuteid koos digitaalse õppematerjaliga, aga kuna minu personaalne sülearvuti oli veits katki, võttis mul igasugune koolitöö tegemine umbes kolm korda rohkem aega kui tavaliselt. 😑

Pärast kahte inglise keele tundi oli ühiskonnaõpetus, kus kasutame alati vihikut, et õpetaja jutu järgi endale konspekti kirjutada. Nagu ikka, alustasime tundi selle päeva uudiste vaatamisega. Sealt sain teada, et täna on EM-il vastamisi Soome ja eelneva võitja tiitlit hoidev Itaalia.

Kui uudised lõppesid, andis õpetaja meile ülesandeks vastata erinevatele ühiskondlikele küsimustele Ii valla kohta, kasutades Googlet. Möödus ainult10 aastat kui sain  oma arvutiga kuidagi küsimustele vastatud. Samas sain ühiskonnaõpetuse tunnis endale ka ühe uue sõbra, kelle nimi on Sofia. Ütleksin, et kannatused olid ennast väärt.

Tunni lõppedes läksime Sofia ja Swantjega kolmekesi sööma, kus rääkisime segamini nii inglise kui ka soome keelt, et Swantje ka kõigest aru saaks. 😊

Ühiskonnaõpetuse järel oli meil kunstitund, mida Sofial polnud, seega läks tema koju. Kunstitunnis tegime oma multikategelastele mustad outline'id. Tund läks üsna kiiresti ja kuna järgmine tund oli vaba, suundusime Swantjega raamatukokku, kus oli ka suur osa meie ülejäänud klassist.

Raamatukokku jõudes vaatasin läbi telefonis olevad teavitused ning siis juhtus midagi, mis muutis mu päeva täielikult. Sain teada, et minu kaotatud väga tähtis ese oli leitud ja mulle tagastatud. Ma olin sellest nii õnnelik, et hakkasin peaaegu nutma. Hüppasin natuke ringi ja helistasin vanematele sellise kiirusega, et isegi Galileo Galilei oleks kulmu kergitanud. 

Pärast umbes poolt tundi telefoniga rääkimist suundusin Swantje juurde tagasi ja tundsin ennast koheselt kordades kergemalt kui varasemalt samal hommikul. Rääkisin talle heast uudisest ja ta oli minu üle hea meel. Minu jaoks oli uudis suuuuuur kergendus.

Siis otsustasime minna poodi, et Swantje saaks Neela sünnipäevapeoks (laupäeval) talle kingitust otsida. Valisime asjad välja ja kõndisime kooli tagasi, proovides mingisugust uut Haribo kommi, mis muide on Saksamaa firma, kui keegi ei teadnud. 😌

Siis algas päeva viimane tund – filosoofia. Teised kordasid järgmisel päeval olevaks tööks, Swantje õppis soome keelt ja mina jutustasin veidi Sofiaga, sest minu arvuti oli endiselt katki. Koolipäev lõppes kell 16.10.

Pärast kooli sõidutas Jooa mind koju tagasi ja erinevalt hommikust, mil olin üsna vaikne, rääkisime terve tee jälle juttu, naljatasime ning õpetasin talle veidi eesti keelt.

Kodus hüppasin peaaegu lakke, kui nägin, et minu kadunud ese oli täiesti ühes tükis tagasi koju jõudnud. Üks suur mure oli lihtsalt järsku kadunud. Ja siis mainisin pereisale Jonile, kes on IT-vallas spetsialist, et mu arvutil on midagi viga ja sellega on väga raske asju teha.

Joni hakkas asja kohe uurima. Mööda läks vist kümme minutit ja probleem, mida olin terve koolipäeva proovinud lahendada, oli järsku täiesti korras nii nagu kõik on Norras.  (Aitähhh Joni!!!)

Sellest hetkest alates võin ausalt öelda, et kõik oli jälle nii hea kui olla saab. Süda oli rahulik, meel oli hea ja otsustasime Neelaga veidi mänge mängida. Sõin natuke lõunat ja siis hakkasime Neelaga koos tema sünnipäevaks kooki küpsetama.

Mingil hetkel märkasime, et meil oli jahu puudu, seega käisime nobedalt naabrite juurest seda toomas, kuid siis hakkasime päriselt küpsetama. Ausalt öeldes läksid alguses paar juhist veits valesti, aga tänu pereema Saanale sai kõik päästetud. Kaks tundi hiljem oli kook valmis ja kaunistatud ning olime tulemusega väga rahul. Need kaks tundi möödusid ausalt nagu üks minut.

Koristasime Neelaga loomulikult ka köögi ära ja siis otsustasin pessu minna. Aga just siis küsiti minult, kas ma sooviksin täna sauna minna.

Kas ma sooviksin? - Loomulikult! 

Pool tundi hiljem oli saun valmis. Leilitasime, käisime vahepeal õues jahtumas ja lihtsalt nautisime õhtut. Kui uni hakkas peale tulema, käisin pesus ning sättisin ennast magamaminekuks valmis. Samal ajal vaatasid teised pereliikmed telekast seda võrkpalli EM-i mängu, millest hommikul uudistes räägiti – Soome vs. Itaalia.

Hiljem kuulsin Jooalt, et Soome võitis Itaaliat 3 : 2 ja pääses kaugemasse vooru kui kunagi varem. Nii et kui hommik algas üsna katastroofiliselt, siis õhtuks oli kuidagi kõik jälle paigas. ❤️

Ja nii lõppeski minu üheteistkümnes, üllatusi täis päev siin väikses paigas nimega Ii. 💗

Kümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Teisipäeval algas mul kool alles kell 10.10 ning esimeseks tunniks oli matemaatika.

Hommikul sõitsime kooli jalgratastega mina, Swantje ja Jooa. Kooli jõudes rääkisin matemaatikaõpetajaga ning sain võimaluse gruppi vahetada, et saaksin integraali õppida!

Pärast matemaatikat oli söömine ja seejärel filosoofia. Koolipäev oli päris lühike. Pärast eilset päeva oli tegelikult päris hea tunne jälle natuke rohkem naerda ja midagi teha.

Kuna ilm oli viimase nädala jooksul olnud peamiselt pilves ja/või vihmane, otsustasime tänast päikest ära kasutada ja sõita Swantjega koos Ii randa, täpsemalt Vihkosaaren uimarannale.

Rand oli vägaaa ilus ja nautisime seal olemist. Planeerisime Swantjega, mida võiksime järgmisel korral koos küpsetada ja keda veel kaasa kutsuda. 

Loomulikult tegime ka palju pilte ja videoid ning olime niisama. Vaade oli tõesti ilus ja nägime isegi, kuidas keegi ujuma läks.

Seejärel suundusime minu kodu poole, kus ootas meid Neela. 

Tutvustasime Swantjet kogu perele, pakkusime talle süüa ja läksime siis Neela ja Swantjega, minu tuppa omi jutte rääkima. 🤭

Loomulikult mängisime ka päris palju lauamänge, näiteks Kimble’it, Virust, Halli Galliat ja Telestrationsit.

Mööda läks umbes kaks tundi, kuni Swantje arvas, et oleks paras aeg koju minna, sest tema vahetusvanemad olid juba hakanud muretsema, kas temaga on kõik korras. Kuigi mul olid juba enda pidžaamapüksid jalas, hüppasin siiski jalgratta peale ja saatsin Swantje ilusti tema koduni ära. 🏠

Siis sõitsin koju tagasi ja rääkisin veel kõigiga juttu. Hiljem helistasin ka oma vanematele ning lõpuks läksin magama, sest olin päris väsinud. 

Koolitus õpetajatele 22.09.27

 Ränded:

• Grete ja Gairi koolitus
• Liia - Discovering Modernism and Avant-Garde in Barcelona
• Joanne ja Cristina - töövarjutus
• Kai Yallpo - Experiential Learning in Valencia: City, Nature, and Innovation
• Anu ja Kai - Meeting Point Sicily: An Identity and Coexistence Case Study

Erasmus+

• Reakrediteerimine
• Beneficiary küsimustiku täitmine
• Info leidmine
• Murekohad ehk KKK
• 
  
  
  

  
  
  
  

  
  
  
  
• 
  
  
  
  
  
  

Üheksas päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Kool algas kell 8 ja ärkasin umbes seitsme paiku. Sõin, panin riidesse ja maja ees ootas mind juba Swantje, kellega koos jalgratastega kooli sõitsime.

Esimesed kaks tundi olid inglise keel ja kunst. Siis oli lõunasöögi aeg, kus jutustasime päris palju. Pärast söömist oli mul kaks vaba tundi, seega käisime Swantjega kooli jõusaalis ja pärast chillisime natuke raamatukogus.

Siis algas Swantjel saksa keele tund ja mina otsustasin kiiresti poes käia. Tagasi tulles olin veel veidi raamatukogus, kuni algas päeva viim

ane tund, milleks oli matemaatika.

Pärast kooli sõitsime Swantjega koos koju. Kodus mängisin Neelaga lauamänge, kuni ta pidi trenni minema. 

Siis otsustasin ise veel jalgrattaga sõitma minna, kuigi kell oli juba 19.40. Kõrvaklapid peas sõitsin kokku 15,62 km, nägin isegi Ii mäe pealt väga ilusat päikse loojangut. 

Koju jõudes läksin magama.

Kaheksas päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Pühapäeva alustasin kell 8.35 hommikul. Tahtsin tegelikult palju kauem magada, kuid teades, et esmaspäeval hakkab kool juba kell 8, oli vist parem, et ärkasin veidi varem ja sain oma unerütmi natuke parandada.

Läksin kööki teistega hommikusööki sööma ja tegin endale võileiva. Seejärel pesin näo ja kreemitasin ning joonistasin umbes pool tundi kooliprojekti, kuni Neela hüüdis mind teise tuppa tema ja peresõbra Lotta juurde lauamängu mängima. Mängisime veidi ja siis otsustasime jalgratastega jõusaali sõita.

Minnes ei sadanud üldse ja jõusaalis tegime täna käsi. Mingil hetkel tuli meil kõigil aga väsimus peale ja samal ajal hakkas õues korralikult padukat sadama, nii et otsustasime lihtsalt veel veidi trenni teha ja oodata Jooat, et saaksime koos autoga tagasi minna.

Kui Jooa oma trenni tegema hakkas, läksime tüdrukutega diivanile istuma ja mängisime veidi Among Us mängu. Kui Jooa trenniga lõpetas, hüüdis ta meid autosse. Panime kiiresti rattad maja ette lukku ja pugesime vihma eest autosse.

Olime jõusaalis olnud vist juba 2,5 tundi ning kõik olid päris väsinud ja näljased. Koju jõudes vahetasin riided ja läksin teistega koos kohe lõunat sööma.

Hiljem oli vaja rattad jõusaali juurest ära tuua. Kuna rattaid oli kolm, aga inimesi kaks, läksin alguses üksi ühele rattale järele. Õues sadas endiselt täiega padukat, aga ausalt öeldes oli rattaga sõitmine kuidagi nii rahustav, et tegin hoopis ümbruskonnas väikese tiiru ja avastasin natuke siinseid kohti. Jõudsin isegi raudteeni välja.

Koju jõudes olin muidugi täiesti läbimärg ja läksin pessu. Hiljem toodi ka ülejäänud kaks ratast ära ning õhtusöögiks sõime pannkooke koos minu poolt Eestist toodud erinevate meedega, näiteks mustika- ja astelpajumeega. Ülejäänud õhtu lihtsalt chillisime.

Seitsmes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

 Eelneval päeval olin tegelikult päris pikalt Neelaga koos jacuzzis jutustanud, mistõttu magasin
laupäeval pikaaaalltt sisse. Kui ma lõpuks voodist tõusin, sõime juba varajase lõuna ning seejärel tulid külla pereema vend ja mõned tema pereliikmed. Ütlesin neile tere, kuid läksin siis tegelikult enda tuppa matemaatikas integraalide teemat harjutama. Natukene kordamist ja teema tuligi jälle meelde.

Tund või midagi hiljem läksin kööki ja aitasin koristada, kuna olin hommikul maha maganud koristuspäeva. Siis tulid trennist tagasi Jooa ja Neela ning Neela kavatses minna ratsutama. Minult küsiti, kas ma soovin kaasa minna ja loomulikult ma tahtsin. Seega suundusime autoga Neela ratsutamistalli juurde.

Jooa, kes oli ka kaasa tulnud, jäi autosse omade asjadega tegelema, kuid mina ja Neela panime kiivrid pähe ja läksime hobuste juurde. Neela hobuse nimi on Saldo. Igatahes tõime hobuse õuest talli sisse ja ta oli tõesti suur. Me harjasime teda, isegi mina harjasin, seadsime kõik korda ja siis läks Neela päriselt ratsutama, mida vaatasin ka natuke aega.

Seejärel suundusin tagasi auto poole, sest teadsin, et Jooa jäi ootama, kuni ma tulen, et saaksime siis poodi minna. Autosse minnes selgus, et mööda oli läinud juba 50 minutit... ups, sorri Jooa!! 

Igatahes sõitsime siis Jooaga poe poole ning mööda paljudest majadest,

ühest põhikoolist, vee-elektrijaamast ja Ii sildist, millest loomulikult pidin pilti tegema. Terve tee naljatasime mingite suvaliste asjade üle ja arutasime, millised autod on meie meelest head. Siis käisime nii mõlemas S-Marketis kui ka K-Supermarketis, kust ostsime erinevaid asju, näiteks banaane ja veidi komme, aga ka muid vajalikke asju.

Sõitsime tanklasse ja panime autol paagi täis. Nagu ikka, küsisin Jooa käest suvalisi küsimusi, sest miks ka mitte. 😌

Kui jõudsime tagasi, jutustasin oma vahetusvanematega ja vaatasime koos telekast Veea tänast kolmandat võrkpallimängu. Pärast seda läks pereisa kodukontorisse tööd tegema, pereema läks koera Liliga jalutama ja Jooa läks Neelale talli järgi.

Mõni aeg hiljem tulid nad kõik tagasi ja mängisime Neelaga koos lauamänge, millega korraks liitus ka Jooa, kuid ta andis peagi alla.

Siis chillisime niisama elutoas ja arutasime Neelaga, mida me võiksime õhtul teha. Sõime koos õhtusööki ja siis otsustasime jõusaali minna. 

Panime trenniriided selga ja sõitsime jalgratastega kodust kaugemale. Kuid Neelal oli paari asja ka poest vaja, seega suundusime esmalt poodi. Poest tagasi tulles nägime tegelikult mitmeid poisse mootorratastega wheelisid tegemas, mis minu meelest oli isegi päris muljetavaldav, aga igatahes suundusime meie jõusaali.

Jõusaalis otsustasime täna teha jalgu. Kui olime juba tükk aega seal olnud, meenus mulle, et peaksin oma vanematele tagasi helistama, nii et nii ma tegingi. Rääkisin veidi nendega juttu ja siis hakkasime Neelaga tagasi kodu poole sõitma.

Kodus sõime õhtusööki ja tegelikult oli kell juba kümme, ehk suht kõik olid väsinud ja hakkasid magama minema. Me veel naersime ja jutustasime Neelaga köögis ja elutoas, kuid lõpuks tuli meilgi uni peale ja läksime magama.

Ja nii lõppeski minu seitsmes päev Iis. ❤️