Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis tõi kokku noored Eestist, Saksamaalt ja Poolast

18.–22. mail toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis Erasmus+ programmi raames rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalesid õpilased Eestist, Saksamaalt ja Poolast. Nädala jooksul ühendati praktiline projektitöö, keskkonnateadlikkus, kultuurivahetus ning rahvusvaheline koostöö, pakkudes noortele väärtuslikke kogemusi ja uusi sõprussuhteid.

Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Saksamaa Stromberg Gesamtschule koostöö on kestnud juba kaks aastat. Eesti õpilased on kahel korral külastanud Saksamaad ning nüüd viibisid Saksa õpilased juba teist korda Eestis, elades kohalikes peredes. Esmakordselt osales projektis ka Poola kool Szkoła Podstawowa im. gen. Stanisława Maczka w Boguchwale, kes on seotud Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohelise Kooli tegevustega.

Esimene päev – tutvumine ja projektide planeerimine

Projektinädal algas külaliste tervitamise ja kooli tutvustamisega. Tiina Ly viis läbi ringkäigu Tallinna Ühisgümnaasiumis, tutvustades kooli ajalugu, õppimisvõimalusi ja koolielu. Seejärel osalesid külalisõpilased erinevates tundides – ajaloo-, kunsti-, tehnoloogia-, saksa, vene ja soome keele tundides –, et saada ülevaade Eesti kooli igapäevasest õppetööst ning võrrelda erinevate riikide õppimiskultuure.

Pärast ühislõunat toimusid ettekanded Eestist, Tallinnast, Tallinna Ühisgümnaasiumist ning Rohelise Kooli tegevustest. Õpilased Triin, Kaur ja Paul tutvustasid külalistele Eesti kultuuri, pealinna eripärasid ning kooli keskkonnategevusi.

Päeva teises pooles keskenduti meeskonnavaimu loomisele ja projektide planeerimisele. Moodustati kuus rahvusvahelist töörühma, kes hakkasid arendama kooli õueala ning looma lahendusi aktiivseks vahetunniks ja õuesõppeks. Kavandati putukahotelle, euroalustest aiamööblit, lillepeenarde korrastamist ning õuesõppeala arendamist.

Teine päev – QR-mängud ja praktiline koostöö

Teisel projektipäeval tervitas osalejaid õppejuht Margit Timakov ning päeva avas muusikalise etteastega 10. klassi õpilane Karl Šmiltins.

Päeva jooksul jätkus töö töörühmades ning pärast lõunasööki tutvustati osalejatele QR-mänge kooli territooriumil kasvavate puude ja põõsaste kohta. Mängud põhinesid varasematel loovtöödel ning neid täiendati ja arendati projekti käigus edasi. Rahvusvahelistes rühmades testiti mänge praktiliselt ning anti põhjalikku tagasisidet nende kasutamiseks tulevastes õuesõppetundides.

Kolmas päev – „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“

20. mail toimus projekti keskkonna- ja kultuuripäev „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“. Päeva esimeses pooles osalesid noored koristusaktsioonil Pirita rannas, rannikumetsas ja Pirita jõe ümbruses. Kahe tunni jooksul koguti kokku suur hulk prügi, sealhulgas märkimisväärne kogus suitsukonisid.

Koristusaktsioon andis noortele võimaluse mõista keskkonnahoiu tähtsust ning tunnetada iga inimese vastutust looduse ees. Pärast lõunat vaadati filmi Eesti metsadest ja arutleti raiete, looduskaitse ning elurikkuse teemadel.

Päeva lõpetas ajalooline ekskursioon Pirita kloostrisse, kus Ott Rätsep tutvustas piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit. Tallinna Ühisgümnaasium tänab Pirita Linnaosa Valitsust, Ahti Jaksonit ning Ott Rätseppa sisuka ja inspireeriva päeva eest.

Neljas päev – kultuurivahetus ja ühine pidu

Neljandal päeval jätkus projektitöö kuues erinevas töörühmas. Õpilased arendasid edasi oma ideid ning valmistusid projektide lõppesitlusteks.

Pärast lõunat valmistasid Poola ja Eesti õpilased ühiselt traditsioonilisi Eesti toite õhtuseks peoks. Õhtu tõi kokku õpilased, õpetajad ja pered ning pakkus palju rõõmsaid ühiseid hetki.

Peol toimus Kahooti viktoriin Eesti, Saksamaa ja Poola teemadel, köieveo- ja rahvastepallivõistlused ning ühine disko. Õhtu lõi tugeva ühtekuuluvustunde ning andis osalejatele võimaluse tutvuda üksteise kultuuride ja traditsioonidega.

Viies päev – projektide esitlused ja emotsionaalne lõpetamine

Viimane projektipäev keskendus projektide lõpetamisele ja esitlemisele. Kooli hoovis tutvustasid õpilased valminud lahendusi direktor Liina Põllule ja õppejuht Margit Timakovile. Saksa õpilased kinkisid koolile kaks nahkhiirtele mõeldud pesakasti.

Päeva teises pooles toimus südamlik kokkuvõttev tegevus, kus osalejad kirjutasid üksteisele häid soove ja tänusõnu. Nädal lõppes emotsionaalselt – oli nii rõõmu, kallistusi kui ka pisaraid.

Projekt andis noortele võimaluse õppida rahvusvahelises meeskonnas töötamist, arendada suhtlemisoskusi ning panustada oma koolikeskkonna paremaks muutmisse.

Projekt toetas noorte baasvajaduste arengut

Rahvusvaheline koostööprojekt toetas tugevalt kolme olulise baasvajaduse arengut: autonoomiat, kompetentsust ja seotust.

Autonoomia - Õpilastele anti võimalus võtta vastutus oma projektide juhtimise ja korraldamise eest. Iga töörühma projektijuhid pidid eelnevalt koostama tööplaanid, mõtlema läbi tegevused, vajalikud töövahendid ja tööjaotuse ning juhtima nelja päeva jooksul rahvusvahelist meeskonda. Samuti korraldasid õpilased iseseisvalt neljapäevaõhtuse peo – planeerisid tegevused, mängud, saali ettevalmistuse ja hilisema korrastamise. See arendas noorte iseseisvust, algatusvõimet ja vastutustunnet.

Kompetentsus - Projekt võimaldas õpilastel rakendada ja arendada väga erinevaid oskusi – projektijuhtimist, meeskonnatööd, ajaplaneerimist, probleemilahendust ning praktilisi tööoskusi. Õpilased õppisid juhendama eri riikidest pärit noori, jagama ülesandeid ning viima projektid edukalt lõpuni. Samuti arendas projekt esinemisoskust, suhtlemisoskust ning võõrkeelte kasutamist rahvusvahelises keskkonnas.

Seotus - Nädal lõi tugeva ühtekuuluvustunde eri riikidest pärit noorte vahel. Ühine töö, ühised õhtud, mängud ja arutelud aitasid luua uusi sõprussuhteid ning õpetasid väärtustama koostööd ja vastastikust toetust. Õpilased õppisid märkama kultuurilisi erinevusi ning neid austama.

Projekt arvestas teadlikult ka kultuuriliste ja sotsiaalsete eripäradega. Noored said tutvustada oma riikide traditsioone, toite ja kultuuri ning õppida tundma teiste riikide kombeid ja väärtusi. Rahvusvaheline koostöö arendas sallivust, avatust ja empaatiat.

Olulisel kohal oli ka loovus – õpilased kavandasid uusi lahendusi kooli õuealale, lõid QR-mänge, kujundasid õuesõppealasid ning mõtlesid välja erinevaid praktilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi.

Erasmus+ projekt kujunes inspireerivaks ja meeldejäävaks nädalaks, mis pakkus noortele väärtuslikke kogemusi, uusi teadmisi ning rahvusvahelisi sõprussuhteid, mis jäävad neid saatma veel pikaks ajaks.

Rohkem infot projekti kohta leiab https://rohelinetyg.blogspot.com/ ja https://tygerasmus.blogspot.com/

Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis

 5. päev

Päev algas ühise sissejuhatusega ning seejärel jätkus töö projektide lõpetamisega. Õpilased kasutasid hommikupooliku selleks, et viia viimased ideed ja kujundused lõpule ning valmistuda oma tööde tutvustamiseks.

Kell 11 liitusid meiega ka direktor Liina Põld ning õppejuht Margit Timakov. Projektide esitlused toimusid kooli hoovis – just nendes paikades, mida nädala jooksul planeeriti või kujundati. Kõik õpilased tutvustasid suure õhinaga, mida nad olid nädalaga saavutanud ning kuidas nende töö õnnestus. Eriliseks kingituseks koolile tõid Saksa õpilased kaks nahkhiirtele mõeldud pesakasti. Kuigi esitlustega alustades hakkas sadama vihma, tehti ringkäik vapralt lõpuni ning moodulmaja ees jäädvustati ka ühine grupipilt.

Pärast lõunasööki jätkus päev südamliku ühistegevusega. Kõigi selgadele kinnitati paberist südamed, millele õpilased ja õpetajad said kirjutada üksteisele häid soove, tänusõnu ja mõtteid. Seejärel loeti ette eelmisel õhtul peo käigus kirjutatud sõnumeid. Oli nii pisaraid, kallistusi kui ka palju rõõmu ühiselt veedetud nädalast.

Poola õpilased lahkusid Eestist reede õhtul ning Saksa õpilased kogunevad lennujaamas laupäeva hommikul kell 12.

See oli äärmiselt tegus, emotsionaalne ja meeleolukas nädal, mis jääb kõigile osalejatele kindlasti kauaks meelde.

Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis

 3. päev 

20. mail 2026 toimus rahvusvahelise projekti üks olulisemaid ettevõtmisi – keskkonna- ja kultuuripäev „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“. 

Päev algas ühise koristusaktsiooniga Pirita kaunis looduses. Kahe tunni jooksul korrastasid noored Pirita ranna-ala, rannikumetsa ning Pirita jõe ümbrust. Erilise tähelepanu all oli Pirita rannahoone taga asuv parkla ja selle ümbrus, kust korjati kokku suur hulk suitsukonisid ning muud hooletult maha visatud olmeprügi. Noored tõdesid, et ka näiliselt väikesed prahitükid mõjutavad oluliselt looduskeskkonda ja selle puhtust. Ühine ettevõtmine andis võimaluse panustada keskkonna hoidmisse, õppida koostööd eri riikide noortega ning mõista iga inimese vastutust oma elukeskkonna ees.

Pärast lõunapausi vaadati filmi Eesti metsadest, nende praegusest olukorrast ning raiete mõjust loodusele ja elurikkusele. Film pakkus noortele palju mõtteainet ning tekitas sisuka arutelu selle üle, kuidas leida tasakaalu looduskaitse ja majandustegevuse vahel ning milline vastutus on inimestel looduse säilitamisel tulevastele põlvedele.

Päeva teine pool viis osalejad ajaloorännakule Pirita kloostrisse, kus Ott Rätsep tutvustas kloostri ajalugu ja rääkis põnevaid lugusid Pirita piirkonna sajanditepikkusest minevikust. Õpilastele pakkus erilist huvi võimalus ühendada ajalooõpe vahetu kogemusega ajaloolises keskkonnas.

Tallinna Ühisgümnaasium tänab südamest Pirita Linnaosa Valitsust toetuse eest ning Ahti Jaksonit, kes koostas meie jaoks sisuka ja suurepärase programmi. Samuti täname Ott Rätseppa inspireeriva ja kaasahaarava ekskursiooni eest Pirita kloostris.

Rahvusvahelised projektid annavad noortele väärtusliku võimaluse õppida üksteiselt, avardada silmaringi ning kujundada hoolivat suhtumist nii keskkonda kui ka kultuuripärandisse. Sellised ühised ettevõtmised loovad sõprussidemeid ja kogemusi, mis jäävad noortega veel kauaks meelde.

Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis

1. päev

18.–22. mail toimub Tallinna Ühisgümnaasiumis Erasmus+ programmi raames rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalevad õpilased Eestist, Saksamaalt ja Poolast.

Eesti ja Saksamaa koolide koostöö on kestnud juba kaks aastat – Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased on kahel korral külastanud Saksamaal asuvat Stromberg Gesamtschule kooli ning nüüd viibivad Saksa õpilased juba teist korda Eestis. Õpilased elavad peredes ja päris mitmed on samas peres juba teist korda. Poola kool Szkoła Podstawowa im. gen. Stanisława Maczka w Boguchwale osaleb Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohelise Kooli projektis esimest aastat. Poola õpilased elavad hotellis.

Projekti esimene päev Tallinna Ühisgümnaasiumis möödus toimekalt ning pakkus osalejatele palju uusi kogemusi ja võimalusi omavaheliseks tutvumiseks. Päev algas tervitustega. Seejärel tutvustas Tiina Ly külalistele Tallinna Ühisgümnaasiumi tehes nendega ringkäigu koolis tutvustades ka kooli ajalugu, õppimisvõimalusi ja koolielu. Pärast kooli tutvustust suundusid Erasmus+ projektis osalevad õpilased erinevatesse tundidesse, et jälgida Eesti kooli igapäevast õppetööd. Vaadeldi ajaloo-, kunsti-, tehnoloogia-, saksa keele, vene keele ja soome keele tunde. Tundide külastamine pakkus külalistele huvitava võimaluse võrrelda erinevate riikide koolikultuure ja õppemeetodeid.

Kell 11.30 oli ühine lõunasöök, mis andis õpilastele võimaluse vabamas õhkkonnas suhelda ja uusi tutvusi luua. Päeva järgmises osas toimusid ettekanded Eestist, Tallinnast, Tallinna Ühisgümnaasiumist ning Rohelise Kooli tegevustest. Ettekandeid viisid läbi Triin, Kaur ja Paul, kes tutvustasid külalistele meie riigi kultuuri, pealinna eripärasid ning kooli keskkonnategevusi.

Järgmiseks olid kavas erinevad tutvumis- ja soojendustegevused, mille eesmärk oli aidata eri riikidest pärit noortel omavahel kiiremini tuttavaks saada ning luua sõbralik ja avatud meeskonnavaim. Seejärel tutvustati projekti eesmärke ning moodustati rahvusvahelised töörühmad. Õpilased jagati kuude erinevasse meeskonda, kus alustati projektide planeerimisega.

Rahvusvahelise projekti käigus keskendutakse kooli õueala arendamisele ja keskkonna kujundamisele, mis toetaks nii aktiivset vahetundi kui ka õuesõpet. Õpilased tegelevad putukahotellide ehitamisega, euroalustest aiamööbli valmistamisega ning lillepeenarde ja õuesõppeklassi korrastamisega. Lisaks kujundatakse kolm erinevat õueala piirkonda, et pakkuda õpilastele rohkem võimalusi aktiivseks tegevuseks õuevahetundides ning anda õpetajatele võimalus kasutada loodud keskkonda õppetöös.

Igal töörühmal on oma projektijuhid, kelle ülesandeks oli juba enne projekti algust koostada tööplaan, mõelda läbi esmased ideed ning panna kirja vajalikud töövahendid ja materjalid. Projekti jooksul juhivad nad meeskondade tegevust, jagavad ülesandeid ning jälgivad tööde edenemist. Iga päeva alguses tutvustavad projektijuhid meeskondadele päevaplaani ja seatud eesmärke ning päeva lõpus tehakse kokkuvõtteid tehtud tööst ja hinnatakse projekti edenemist.

Esimese päeva lõpus alustasid töörühmad oma tööde planeerimist ning arutasid läbi esimesed ideed ja tegevused. Päev lõpetati ühiste kokkuvõtetega, kus jagati päeva muljeid ning arutati järgmiste päevade plaane.

Projekt pakub noortele väärtuslikku rahvusvahelist koostöökogemust, arendab meeskonnatööoskusi ning annab võimaluse panustada oma koolikeskkonna paremaks muutmisse. Ühise töö käigus sünnivad nii uued teadmised, sõprussuhted kui ka praktilised lahendused, mis jäävad kooliperele kasutamiseks ka tulevikus.

 

3 Poola õpetajat meie koolis külas - õpirände jätk.

 

Esmaspäeval oli meie koolis rõõmus ja rahvusvaheline õhkkond – meid külastasid kolm õpetajat Poolast, koolist Szkoła Podstawowa im. gen.Stanisława Maczka w Boguchwale.

Kohtumine oli jätk sügisel toimunud koostööle, mil meie õpetajad käisid Poolas sealses koolis kogemusi vahetamas. Nüüd oli Poola kolleegide kord tulla Eestisse, et süvendada koostööd ja valmistuda eesootavaks õpirändeks.

Meil oli suur rõõm võõrustada õpetajaid Agatat, Annat ja Monikat, kelle päev meie koolis oli sisukas ja mitmekesine.

Päev algas kohtumisega direktor Liina Põllu, õppejuht Margit Timakovi ning õppejuhi abi Aade Eritsaga, kes tutuvstasid meie kooli ajalugu ja tegevusi. Seejärel said külalised osa meie kooli tundidest – nad külastasid õpetaja Liia Jungi kunstitundi 7.b klassis ning õpoetaja Sirli Kõreste inglise keele tundi 10.C klassis. Pärast ühist lõunasööki toimus ringkäik koolimajas, mida viisid läbi 12 klassi õpilased Ene ja Brita. Külaliste liikumist aitasid päev läbi korraldada 7b klassi õpilased Noor ja Mia Lisandra.

Päeva lõpetas kohtumine, kus õpetajad Anu, Kai ja Eliis tutvustasid mais toimuvat koostööprojekti ning arutati lähemalt õpirände sisu ja korraldust. Külalised said hea ülevaate keskkonnast, kuhu nad peagi koos oma õpilastega naasevad.

Sellised kohtumised rikastavad meie koolielu, loovad uusi ideid ning tugevdavad rahvusvahelist koostööd. Ootame põnevusega kevadist kohtumist ja õpilaste saabumist!

Teine päev Kouvolas (03.03)

Hommikul ärkasime kell 7, et minna hotellis jõusaali. 

Tegime trenni, mängisime ühte liikumismängu paar korda ning pärast seda läksime hommikust sööma. 

Kell 9:20 hakkasime liikuma Kouvola kooli poole. Seal saime kokku oma Soome sõpradega. Me tuletasime meelde üksteise nimed ja mängisime paari mängu. Koolis me õppisime sõnu ja tegime erinevaid ülesandeid koos oma Soome sõpradega. Siis oli väike paus õppimisest, meile tehti koolituur ja käisime koos koolilõunat söömas. Mängisime ka natuke lauatennist enne kui hakkasime tagasi klassiruumi poole liikuma. Me tegime veel paar harjutust koos meie sõpradega. 

Peale seda oli meil vaba aeg, me veetsime linna peal aega oma Soome sõpradega. Mina käisin noortekeskuses piljardit ja erinevaid liikumismänge mängimas. Peale seda läksin sööma Hesburgerisse koos oma Soome sõbraga. 

Siis sõitsime bussiga Veturi keskusesse, et vaadata Karje 7. Liisa käis oma Soome sõbraga poodlemas ning sõid Burger Kingis. Pärast seda sõitsid autoga linna peal ringi. Nad sõitsid ka teise linna Kuusankoskisse. Sild ühendab Kouvola ja Kuusankoski linnad. Siis sõitsid Veturi keskusesse, nad vaatasid seal ringi ja poodlesid natuke. Mõne aja pärast jõudsin mina koos oma sõbraga ja käisime koos Normalis. Siis läksime Liisa ja meie Soome sõpradega kõik koos filmi vaatamas.

 Pärast seda sõidutas Liisa sõber meid tagasi hotelli. Hotellis me vaatasime naljakat filmi ja mängime lauamänge kuniks me ära väsisime ning läksime magama.

Mirt Sissel  ja Liisa Mirell

Esimene päev Kouvolas (02.03)

 2. märtsi hommikul saime me kõik sadamas kokku kell 9.45 ja suundusime laevale. Laev väljus sadamast umbes 10.15. Laeval ootas meid mõnus varajane lõuna/hiline hommikusöök, mis täitis meie kõhud ilusti ära. Laeval mängisime kaardimänge ja vaatasime ka poodides ringi. 

    Laevalt maha minnes läksime õue ja suundusime trammile. Jõudsime rongijaama ja pidime seal küll natukene ootama, kuid saime aja ilusti sisustatud restoranis istudes ja jäätist süües. Mina ja Grete küll ei võtnud jäätist, kuid teised nautisid seda kahe suupoolega. Lõpuks saime ka ilusti rongile istutud ja ilusti mugavalt Kouvolasse sõita.

Kouvolas tuli mulle ja Gretele vastu meie Soome kirjasõbrad. Hotelli Poole liikudes jutustasime nendega ja saime veelgi rohkem tuttavaks. Hotellis seadsime end sisse ja seejärel suundusime Kouvola kooli. Koolis saime oma ja ka teiste kirja sõpradega tuttavaks. Jutustasime veidi ja siis pakuti meile ka süüa. Söögiks oli lasagne ja kahte sorti salatit. Ei saa ka unustada minu arvates imelist magustoitu. Soome õpetajad olid meile valmistanud erinevad tutvumismängud, millega me saime kõikide nimed selgeks.

Esimene päev oli väga vahva ja juba ootame, mida homme tegema hakkame.

 

Anna-Liisa ja Grete

Külas on õpilased Stromberg Gesamtschulest

 1. juuni õhtul saabus Eestisse delegatsioon Strombergist. 14 õpilast, õpetajad Anna ja Bianca Stromberg Integrierte Gesamtshulest Saksamaal. 

Projekt algas sügisel. Esmalt toimus õpetajate kohtumine, seejärel õpilaste kohtumine veebi vahendusel. Märtsis käisid meie kooli 14 õpilast koos õpetaja Anu ja õpetaja Kaiga Strombergis ja nüüd oli aeg ise külalisi võõrustada.

Meie seekordse koostöö eesmärgiks oli:

1. Taastada kooli õppeaed, mis lammutati seoses uue hoone ehitusega. Taastati peenrakastid, need täideti mullaga ning istutati taimed. Lisaks istutati kooli ette hostasid, et kaunistada meie peasissekäigu ümbrust.

2. Juba 4 aastat on õpilaste loovtööde raames koolil infotahvlid kooli aias olevate puude ja põõsaste kohta. Nüüd koostasid õpilased infotahvlitel oleva materjali põhjal erineva raskusastmega mänge, mis võimaldavad läbi viia lõimitud keele ja bioloogia tunde kolmes erinevas vanuseastmes.

3. Üks oluline märksõna meie tegevuses on taaskasutus. Vanadest, seisma jäänud T-särkidest punuti õuesõppe tundide tarbeks istumisaluseid. Parimad alused läksid kingitusena Saksamaale ja meie koolipere vanad T-särgid said uue põneva elu uues riigis.

Lisaks koolis läbi viidud töötubadele käisid kõik projektis osalevad lapsed Tallinna loomaaias tutvumas sealse väljapanekuga. Jalutuskäigu ajal tuli õpilastel täita tööleht, otsides erinevaid loomi ja uurides nende kohta infot.

4. juunil tähistasime Eestis lipu päeva – tänavu juba 141. korda. Just 1884. aastal pühitseti Otepääl sinimustvalge lipp, millest on kujunenud meie rahvusteadvuse ja iseseisvuse sümbol.

Kõnet pidasid riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Ove Sander.

Kuberneri aeda olid üles rivistatud vahipataljoni, Kaitseliidu, Naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste organisatsioonide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Teiste seas olid esindatud ka aasta alguses asutatud Eesti Koolide Liputoimkondade Liidu liikmete liputoimkonnad.

Mängis sõjaväeorkester ning laulsid Eesti Naislaulu Seltsi, Naiskodukaitse ja koolide koorid. Kooride esituses kõlasid Juhan Aaviku «Hoia, Jumal, Eestit» Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Enn Võrgu «Eesti lipp» Martin Lipu sõnadele. Orkestrit dirigeerib Teet Raik, koore Margot Peterson ja Andrus Siimon.

Tänavu oli meie kool kohal väga suure esindusega. Eesti Lipu toimkonnas olid lippur Oskar Saarts ning saatjad Vanessa Ciancio, Sofia Aasma. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Nikas Jaruševicius ning saatjad Ene Henrika van der Boom ja Marie Kuusk.

Meie kooli segakoor, mida juhendab õpetaja Aade Erits oli lauljate seas.

Lisaks tulid kohale ka Rohelise Kooli ja Erasmus+ õpirände raames meile külla tulnud Saksamaa Strombergi kooli 14 õpilast ja nende õpetajad ning õpilasi majutavad pered.

Pärast tseremooniat said kõik meie kooli huvilised ronida Pika Hermanni torni.

Õhtul toimus koolis pidu. Eesti õpilased kaunistasid söökla hubaseks peoruumiks ning saksa õpilased tegid õpetaja Kai ja paari meie kooli õpilase juhendamisel 4 eesti toitu: kiluvõileibu, rabarberikooki, viineripirukaid ja musta leiva magustoitu, mida pärast ühiselt söödi. Kõik pered tõid omalt poolt ka midagi lauale ja siis algas saksa ja meie õpilaste, nende vanemate ja õpetajate ühine pidu.

Märt Agu õpetas meile kaera-jaani ja sabatantsu ning tegi meiega ka ühe kaasaegse tantsu, mis seatud Eesti muusikale.  Meie õpilased valmistasid ette mitmeid mänge, mida koos mängiti. Kui söökla oli koristatud ja pidu pidi lõppema, algas disco. 

Päev oli väga pikk. Algas juba kell 6.50 Toompeal ja lõppes 20.30 koolis. 

Neljas projektipäev algas koolis kolme töötoaga. Pärast lõunasööki ootas meid kooli juures buss ja sõitsime Viru rappa matkale. Õpilased olid ette valmistanud väikese raba tutvustava programmi ja raba taimede bingo.  Rabast suundusime Kolga mõisa, kus taas saadi tänu õpilastele pisut infot meie mõisate kohta, seejärel liikusime mööda kõige ranniku äärsemat teed Kaberneeme, kus pidasime mere ääres piknikku ja nautisime loodust. Viimane peatuspunkt oli Jägala joal, ja siis juba tagasi kooli juurde.

Reedel lõpetati projektid, tutvustati üksteisele nädala jooksul tehtut, mängiti viimased mängud ja oldi lihtsalt koos. Kella 2 paiku saadeti külalised kooli juurest lennujaama.

Jääme järgmist aastat ootama, et taas oma Saksamaa sõpradega kohtuda. Meie eeskujul ja toel teeb Strombergi kool ka ettevalmistusi, et saada Rohekoolide võrgustiku liikmeks.

Külas on õpilased Stromberg Gesamtschulest

 

Külas on õpilased Stromberg Gesamtschulest

 

Õpilaste kogemused

Saadan lühikokkuvõtte oma kogemustes Saksamaal: 

Saksamaal õppisin väga palju uut. Esiteks oli see minu esimene reis ilma vanemateta. Õppisin palju rohkem inglise keelt, sest pidin seda igapäevaselt rääkima. Õppisin natukene ka saksa keelt, mida minu sakslane mulle õpetas. Õppisin orienteeruma Saksamaal ja sain ka teada uut saksa kultuuri kohta. Õppisin uut välismaa õppekorralduse ja koolireeglite kohta. Uus asi oli ka see, et ööbisin esimest korda võõra inimese juures, mida alguses väga kartsin. Õppisin ka palju teiste pere kombeid, sest olin nädal aega võõra perega. Sain paljugi teada Saksamaa ajaloost, kui me ühiselt Mainzis käisime ja niisama ringi sõites näidati meile samuti erinevaid vaatamisväärsusi, mis tee peale jäid. Mulle väga meeldis see reis ja sooviksin veel midagi nii imelist kogeda! 

Eliise Ojamets 8.c

Õppisin:

1. et suudan palavikuga reisida
2. et saksa keel ja hollandi keel on ikkagi sarnased
3. et kui vaja saan saksamaal saksa keelega hakkama
4. et  paljud sakslased ei oska inglise keelt
5. et Eesti on ikkagi kõige armsam koht
6. et kõik ei ole alati nii nagu paistab
7. et algselt reis, mida kartsin, oli tegelikult väga lõbus
8. et sakslased on väga külalislahked ja lahked
9. et Saksamaa koolitoit on kesine
10. et Saksamaa ja Eesti koolisüsteem on sarnased ja erinevad samal ajal

Ene

1. Õppisin uusi saksa keelseid sõnu

2. Õppisin selle piirkonna keskkonna probleeme

3. Praktiseerisin inglise keeles räakimist

4. Tutvusin saksa muusikaga

5. Nägin uusi linnu (sain nende kohta fakte teada)

6. Arendasin oma käsitöölisi oskusi

7. Sain teada uusi asju lindude kohta

8. Tutvusin saksa rahvusköögiga

9. Tuvusin saksa koolisüsteemiga

10. Õppisin kuidas puud istutada.

Greteli

1. õppisin mis dialekti sakslased räägivad ja kuidas.

2. Õppisin kuidas teha seemnepaberit.

3. Õppisin Mainzi tundma.

4. Sain teada, et Saksamaal on palju ummikuid.

5. Ma sain teada, et minu võõrustaja pere on pärit Bosniast ja Serbiast.

6. Sain teada, et Una kitjutab ise laule.

7. Saksamaal on mega head pretselid.

8. Saksamaal on mõned toidu asjad palju odavamad, kui Eestis.

9. Ma õppisin ära mõned uued Saksakeelsed sõnad.

10. hüvastijätud on väga rasked, isegi kui oled kedagi tundnud ainult ühe nädala.

11. Ma sain veel rohkem tõestust, et eesti keel on välismaalastele väga raske, meie häälikute pärast.

12. Ma õppisin paremini suhtlema inimestega, keda ma ei tunne veel.

13. Kõigil inimestel on on enda elulood ja et sa ei tea kunagi, mida keegi on läbi elanud.

14. Sain aru, et minu inglise keele oskused ei ole kõige paremad.

15. Ma sain lindude kohta palju uut teada.

Hele-Mari

Minu kümme asja mida õppisin sellelt reisilt:

1. 10neni lugeda saksakeeles

2. Saksamaal on palju ummikuid

3. Kuidas teha plastikust lilli

4. Paar saksakeelset väljendit

5. Teha plastikust loomi

6. Arendasin oma koostöö oskusi

7. Üks kaardimäng

8. Kohanduda uues keskonnas

9. Saksakultuuri

10. Kuidas Saksamaal koolisüsteem töötab

Sirlika

---

Rohelise Kooli reis Saksamaale

Lõpuks ometi jõudis kätte reis Saksamaale. Peale aastast perioodi ning raske töö tegemist, oli meie kooli Rohelise Kooli töörühma reis Strombergi kohal.

Alustasime reisi Tallinna lennujaamast, kus kogunesime 11.45. Seal läbisime kiirelt julgestuskontrolli ning siis saime lennujaamas veeta 2 tundi, lennukit oodates. Aeg liikus lennujaamas ruttu ning nagu niuhti oli see kaks tundi läinud. Saime ilustasti ka lennukisse ja siis tõusime õhku. Lennukireis möödus ka ruttu. Kui maandutud oli ning kohvrid olid kätte saadud liikusime õue, kevadisse Frankfurti. Buss, millega Steombergi pidime jõudma hilines, kuid jõudis kohale ning siis algas sõit. Sõit pidi algselt kestma 40 minutit aga teetööde ja üldise liikluse tõttu venis sõit kahe tunniseks. Kohale jõudes saime sooja tervituse kõigi poolt, meile pakuti isetehtud snäkke, vett ja õunamahla. Eriti kaua me koolis ei veetnud, sest oli juba õhtu ning pered tahtsid koju minna. Nii suundusidki kõik töörühma liikmed oma perede juurde ja siis sõideti oma koju. Iga pere oli õhtuks plaaninud erinevad tegevused, osad läksid otse koju, osad läksid sööma kuhugi välja.

Esimene päev koolis algas kõigi kogunemisega, kus tutvusime üksteisega veidi paremini ning käisime ka koolimajas ringi. Edasi saime valida mõne tunni mida pealt vaatame. Valikus oli erinevaid inglise keele, saksa keele, teatri ja kunstitunni vahel. Kogemusi oli erinevaid, paljud valisid inglise keele või kunsti tunni. Nii tegime kaks tundi. Umbes kell 12 saime lõunat. Valik oli küll kesine - makaronid ja kaste aga kõhtu need täitsid ning siis sai edasi tegutseda. Pärast lõunat olid õpilaste keskkonnateemalised esitlused. Siis valiti projekti teemad, millega oli plaan nädala jooksul tegeleda. Sellega ka päev lõppes ning kõigi teed läksid lahku.

Teise päeva alguses tegime veel tutvumismänge, tegelesime oma projektidega. Tee Mainzi pidi olema 30 minutit kuid järjekordse teetöö ja liikluse tõttu sõitsime sinna 2 tundi. Käisime ja vaatasime Mainzi kirikut ning siis jagunesime gruppidesse ja saime iseseisvalt ringi liikuda, teha seda, mida soovisime. Tagasitee oli palju kiirem, ainult 20 minutit ning siis läksime jälle oma teed.

Kolmas päev oli järjekordselt projektiga tegelemine hommikul ja siis sõitsime kõik koos bussiga Rheinböllen Tierparki. Seal saime tunnikese, et gruppides iseseisvalt ringi vaadata, loomi toita ja paitada ning siis oli aeg töötubadeks. Esimene töötuba oli keskendunud lindudele - kuidas linnud ellu jäävad, elavad ning mis neil selleks vaja on. Lisaks kuidas lindude abiga ise metsas jääda. Teine töötuba oli puude (õige) istutamime. 

Neljas päev oli täielikult projektidega tegelemiseks. Kohe hommikul hakati tegelema ning tegeleti kuni kella kolmeni päeval. Õhtul tulime tagasi kooli, et kevadpeol osaleda ning kõigi maitsvat toitu süüa. 

Viiendal ja reisi viimasel päeval tulime koos kohvritega kooli ning grupid lõpetasid oma projektid, koostasid või joonistasid kokkuvõtted ning siis oligi reisi lõpp.

Reis koos TÜG-i Rohelise Kooli töörühmaga oli lõbus, huvitav ja äge korraga.

Tallinna Ühisgümnaasiumi esinedasid Strombergis Aljona Melakh, Andreas Selirand, Brita Seeblum, Eliise Ojamets, Ene Henrika van der Boom, Greteli Pärl, Hele-Mari Ots, Kaur Güsson, Lisanna-Melissa Pärn, Nikas Jaruševicius, Simona Jermann, Sirlika Hermaste, Tarmo Reisel, Tiina-Ly Teesaare. Õpilasi saatsid Kai Tarjur ja Anu Ratasep.

Artikli kirjutasid reisil käinud õpilased.

5. projektipäev ja tagasi tulemine

 14.09 REEDE

Reedene päev oli kurb. Koolis esitlesime oma aia projekti ning istutasime üllatusena veel kaks puud. Siis kuulasime prahist tehtud puu projekti esitlust ja vaatasime video esitlust. Tegime ka plakateid oma projektide kohta. Kõik projektid õnnestusid väga hästi ja nii lühikese ajaga ka veel. Kõik tulemused olid rohkem kui head. Siis saime headaega öelda ja nutta. Söime pitsat ja rääkisime veel. Ära minek oli väga nukker. Lennujaamas ringi käimine 14 inimesega oli suht kaootiline aga õnneks ei juhtunud midagi halba. Igatsesin oma voodit, ema, isa, koera ja sõpru.

Brita

Kirjutan oma viimasest päevast Saksamaal:

Hommikul sain natukene kauem magada, sest ema viis kooli. Päeva esimeses pooles koristasime me kõik üheskoos kööki ja klassiruumi, kus olime olnud terve nädal. Siis sai iga grupp võimaluse oma projektidest natukene rääkida. Peale seda sõime pitsat ja siis olime veel niisama. Headaega ütlemine oli minule üpris raske ja ma polnud ka ainukene, kes nuttis. Bussisõit läks ilma ummikuteta ja lennujaamas käisin poodides ja enamasti istusin niisama. Mulle väga meeldis see reis ja toredad inimesed ja ma väga loodan et ükspäev me saaksime tagasi tulla võisiis juba uue koha avastada.

Kõike head 

Eliise Ojamets 8.c

Saadan kogemused viimasest päevast.

Päev algas nagu ikka, otse kooli ja siis kogunemine. Täna pidime tegelema projekti kokkuvõtetega ning seda ka tegime, joonistades ilusa plakati taimedest, mis aeda said istutatud/külvatud. Siis pidime aitama koristasimisega ning siis oligi aeg juba lõunaks. Pärast lõunat olid viimased vestlused, head sõnad ja soovid (ning palju palju pisaraid), siis juba istusimego bussi ja hakkasime tagasi Frankfurti sõitma.

Personaalselt oli oldud aeg piisavalt pikk ning kõik, mida eeldasin reisilt sai tehtud. Koju tahan väga tagasi.

Pairmat,

Ene Henrika

Ärkasime viimast korda veel kell 6.00 ja jätsime perega hüvasti. Läksime enda kohvrite ja asjadega bussi peale ja sõitsime kooli. Koolis lõpetasime projektid ja koristasime kööki. Peale seda kirjutasime kogu reisi kohta artikli. Siis sõime pitsat, olime veel veodi niisama ja jätsime viimast korda hüvasti. Hüvastijätt oli pisararikas. Sõitsime bussiga lennujaama. Käisime lennujaamas ringi, läksime lennuki peale ja sõitsime enda kallile kodumaale tagasi. 

Hele-Mari ja Alona

Ärkasime, panime riidesse, otsisime viimased asjad kokku, sõime hommikust ja sõitsime autoga kooli, sest meil olid kohvrid kaasas. Koolis tehti viimaeid viimistlusi oma projektidel ja tegime kokkuvõtteid oma nädalast. Meie tegime esitlust. Pärast seda vaatasime mida olime selle nädalaga saavutanud. Meil valmis puu, üks tiim tegi aia korda (seal istutasime koos kaks kirsipuud), üks tiim tegi seemnepallikesi ja üks tiim video, et tõsta teadlikust looduse hävimisest. Minu lemmik oligi vist see video, sest see oli väga profesionaalselt tehtud, toi lausa väikse pisara silma. Siis veetsime koos sakslastega aega ja mängisime ühte mängu. Kui oli aeg lahkuma hakkama muutusime koik väga emotsionaalseks. Vahetasime viimaseid kontakte, tegime pilte, kirjutasime ühele plakatile oma soove ja mõtteid (see oli mega armas), kallistasime ja nutsime. Siis saime viimase lõunasöögi milleks oli pitsa. Pärast seda võtsime oma asjad ja hakkasime bussile minema et lennujaama sõita. Enne seda olime õues, ütlesime oma hüvastijätud ja nutsime. See on nii imelik mõelda et vähem kui nädal tagasi kui me jõudsime ja kooli ees nagu parjääriga eraldatult seisime:meie ühelpool ja nemad teisel pool ning meil oli suur vahe vahel. Nüüd olime kõik puntras koos ja ei tahtnud lahku minna. Ei jõua seda suve juba ära oodata et nad Eestisse tuleks. Bussi sõit oli väga sujuv ja ilma ummikuteta. Lennujaamas oli palju aega ning shoppasime veidi. Siis lendasime lennukiga Tallinnasse. Aknast olid vaated nii ilusad et tegime Eliisega miljoneid pilte. Maandusime ja läksime oma kohvritele järgi. Sellega läks kohe väga kaua aega ja naersime et meie kohvrid on lennukilt alla visatud või seal all töötab üks väga väsinud inimene. Lõpuks saime välja. Mind voeti vastu paki kõrsikutega. Siis rääkis veel õpetaja Anu paar sõna ja läksime koju. Kodus proovisime kohe erinevaid asju mis ma saksamaalt sain ja rääkisime peaaegu kella kolmeni. Uni oli oma voodis väga mõnus. Reis oli üli üli üli mega tore. See jääb kindlasti minu üheks lemmikuimaks. See oli lihtsalt nii võrratu kogemus ja tahan kindlasti veel selliseid seiklusi ette võtta. 

Greteli

Kuuendal päeval pakkisin hommikul oma asjad ja läksin kooli. Koolis esitasid kõik oma projektid. Minu arust filmi projekt tuli väga hästi välja. Hiljem läksime bussi peale. Kõik olid väga kurvad ja ei tahtnud lahku minna. Bussisõit läks väga kiiresti. Lennujaama jõudes tegime ära check inni ja läksime turva kontrolli. Turvakontrolli pani turvamees mulle oma käe sokki sisse. Kui turva kontroll oli läbitud läksime poodidesse ringi vaatama ja otsisime süüa. Leidsime koha, kus sai osta suure vorstiga hot dogi. lennukis oli väga lõbus ma kuulasin muusikat ja rääkisin juttu. Koju jõudsin kella ühe paiku.

Kaur

Hommik oli minu jaoks nagu iga teinegi. Siis veel ei olnud närvi sees ära minemisest kuna ei mõelnud selle peale palju. Koolis koristasime köögis eilsest õhtust jäänud segadust. Pärast vaatasime ja esitlesime projekte mida olime teinud terve nädal. Siis saime süüa imehead pitsat ning alles siis hakkas see kurbus peale tulema. Äraminemine oli väga kurb kuna ei näe oma uusi sõpru mittu kuud. Teel lennujaama ei olnud ühtegi ummikut mis mind isegi üllatas. Lend oli rahulik ning olin väga väsinud tervest reisist.

Sirlika