Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis tõi kokku noored Eestist, Saksamaalt ja Poolast

18.–22. mail toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis Erasmus+ programmi raames rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalesid õpilased Eestist, Saksamaalt ja Poolast. Nädala jooksul ühendati praktiline projektitöö, keskkonnateadlikkus, kultuurivahetus ning rahvusvaheline koostöö, pakkudes noortele väärtuslikke kogemusi ja uusi sõprussuhteid.

Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Saksamaa Stromberg Gesamtschule koostöö on kestnud juba kaks aastat. Eesti õpilased on kahel korral külastanud Saksamaad ning nüüd viibisid Saksa õpilased juba teist korda Eestis, elades kohalikes peredes. Esmakordselt osales projektis ka Poola kool Szkoła Podstawowa im. gen. Stanisława Maczka w Boguchwale, kes on seotud Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohelise Kooli tegevustega.

Esimene päev – tutvumine ja projektide planeerimine

Projektinädal algas külaliste tervitamise ja kooli tutvustamisega. Tiina Ly viis läbi ringkäigu Tallinna Ühisgümnaasiumis, tutvustades kooli ajalugu, õppimisvõimalusi ja koolielu. Seejärel osalesid külalisõpilased erinevates tundides – ajaloo-, kunsti-, tehnoloogia-, saksa, vene ja soome keele tundides –, et saada ülevaade Eesti kooli igapäevasest õppetööst ning võrrelda erinevate riikide õppimiskultuure.

Pärast ühislõunat toimusid ettekanded Eestist, Tallinnast, Tallinna Ühisgümnaasiumist ning Rohelise Kooli tegevustest. Õpilased Triin, Kaur ja Paul tutvustasid külalistele Eesti kultuuri, pealinna eripärasid ning kooli keskkonnategevusi.

Päeva teises pooles keskenduti meeskonnavaimu loomisele ja projektide planeerimisele. Moodustati kuus rahvusvahelist töörühma, kes hakkasid arendama kooli õueala ning looma lahendusi aktiivseks vahetunniks ja õuesõppeks. Kavandati putukahotelle, euroalustest aiamööblit, lillepeenarde korrastamist ning õuesõppeala arendamist.

Teine päev – QR-mängud ja praktiline koostöö

Teisel projektipäeval tervitas osalejaid õppejuht Margit Timakov ning päeva avas muusikalise etteastega 10. klassi õpilane Karl Šmiltins.

Päeva jooksul jätkus töö töörühmades ning pärast lõunasööki tutvustati osalejatele QR-mänge kooli territooriumil kasvavate puude ja põõsaste kohta. Mängud põhinesid varasematel loovtöödel ning neid täiendati ja arendati projekti käigus edasi. Rahvusvahelistes rühmades testiti mänge praktiliselt ning anti põhjalikku tagasisidet nende kasutamiseks tulevastes õuesõppetundides.

Kolmas päev – „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“

20. mail toimus projekti keskkonna- ja kultuuripäev „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“. Päeva esimeses pooles osalesid noored koristusaktsioonil Pirita rannas, rannikumetsas ja Pirita jõe ümbruses. Kahe tunni jooksul koguti kokku suur hulk prügi, sealhulgas märkimisväärne kogus suitsukonisid.

Koristusaktsioon andis noortele võimaluse mõista keskkonnahoiu tähtsust ning tunnetada iga inimese vastutust looduse ees. Pärast lõunat vaadati filmi Eesti metsadest ja arutleti raiete, looduskaitse ning elurikkuse teemadel.

Päeva lõpetas ajalooline ekskursioon Pirita kloostrisse, kus Ott Rätsep tutvustas piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit. Tallinna Ühisgümnaasium tänab Pirita Linnaosa Valitsust, Ahti Jaksonit ning Ott Rätseppa sisuka ja inspireeriva päeva eest.

Neljas päev – kultuurivahetus ja ühine pidu

Neljandal päeval jätkus projektitöö kuues erinevas töörühmas. Õpilased arendasid edasi oma ideid ning valmistusid projektide lõppesitlusteks.

Pärast lõunat valmistasid Poola ja Eesti õpilased ühiselt traditsioonilisi Eesti toite õhtuseks peoks. Õhtu tõi kokku õpilased, õpetajad ja pered ning pakkus palju rõõmsaid ühiseid hetki.

Peol toimus Kahooti viktoriin Eesti, Saksamaa ja Poola teemadel, köieveo- ja rahvastepallivõistlused ning ühine disko. Õhtu lõi tugeva ühtekuuluvustunde ning andis osalejatele võimaluse tutvuda üksteise kultuuride ja traditsioonidega.

Viies päev – projektide esitlused ja emotsionaalne lõpetamine

Viimane projektipäev keskendus projektide lõpetamisele ja esitlemisele. Kooli hoovis tutvustasid õpilased valminud lahendusi direktor Liina Põllule ja õppejuht Margit Timakovile. Saksa õpilased kinkisid koolile kaks nahkhiirtele mõeldud pesakasti.

Päeva teises pooles toimus südamlik kokkuvõttev tegevus, kus osalejad kirjutasid üksteisele häid soove ja tänusõnu. Nädal lõppes emotsionaalselt – oli nii rõõmu, kallistusi kui ka pisaraid.

Projekt andis noortele võimaluse õppida rahvusvahelises meeskonnas töötamist, arendada suhtlemisoskusi ning panustada oma koolikeskkonna paremaks muutmisse.

Projekt toetas noorte baasvajaduste arengut

Rahvusvaheline koostööprojekt toetas tugevalt kolme olulise baasvajaduse arengut: autonoomiat, kompetentsust ja seotust.

Autonoomia - Õpilastele anti võimalus võtta vastutus oma projektide juhtimise ja korraldamise eest. Iga töörühma projektijuhid pidid eelnevalt koostama tööplaanid, mõtlema läbi tegevused, vajalikud töövahendid ja tööjaotuse ning juhtima nelja päeva jooksul rahvusvahelist meeskonda. Samuti korraldasid õpilased iseseisvalt neljapäevaõhtuse peo – planeerisid tegevused, mängud, saali ettevalmistuse ja hilisema korrastamise. See arendas noorte iseseisvust, algatusvõimet ja vastutustunnet.

Kompetentsus - Projekt võimaldas õpilastel rakendada ja arendada väga erinevaid oskusi – projektijuhtimist, meeskonnatööd, ajaplaneerimist, probleemilahendust ning praktilisi tööoskusi. Õpilased õppisid juhendama eri riikidest pärit noori, jagama ülesandeid ning viima projektid edukalt lõpuni. Samuti arendas projekt esinemisoskust, suhtlemisoskust ning võõrkeelte kasutamist rahvusvahelises keskkonnas.

Seotus - Nädal lõi tugeva ühtekuuluvustunde eri riikidest pärit noorte vahel. Ühine töö, ühised õhtud, mängud ja arutelud aitasid luua uusi sõprussuhteid ning õpetasid väärtustama koostööd ja vastastikust toetust. Õpilased õppisid märkama kultuurilisi erinevusi ning neid austama.

Projekt arvestas teadlikult ka kultuuriliste ja sotsiaalsete eripäradega. Noored said tutvustada oma riikide traditsioone, toite ja kultuuri ning õppida tundma teiste riikide kombeid ja väärtusi. Rahvusvaheline koostöö arendas sallivust, avatust ja empaatiat.

Olulisel kohal oli ka loovus – õpilased kavandasid uusi lahendusi kooli õuealale, lõid QR-mänge, kujundasid õuesõppealasid ning mõtlesid välja erinevaid praktilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi.

Erasmus+ projekt kujunes inspireerivaks ja meeldejäävaks nädalaks, mis pakkus noortele väärtuslikke kogemusi, uusi teadmisi ning rahvusvahelisi sõprussuhteid, mis jäävad neid saatma veel pikaks ajaks.

Rohkem infot projekti kohta leiab https://rohelinetyg.blogspot.com/ ja https://tygerasmus.blogspot.com/

 

Art and Nature: A Sustainable Approach for All Teachers - Aive ja Laura Tenerifel 4. päev

Tänane päev viis meid Agua Garcia metsa. Tegemist on looduslikult toimiva metsaga. Teekond metsa kulges ülespoole mööda järske tänavaid. 

Esimeseks ülesandeks oli vaikuses leida metsarajalt erinevaid looduslikke elemente: 5, mida näen; 4, mida katsun; 3, mida kuulen; 2, mida haistan ja 1, mida tunnen. 

835 meetri kõrgusel olev mets saab kogu oma niiskuse pilvedes kondenseerunud veest, mida tundsime ka enda nahal udupiiskadena. Selle nähtuse tõttu kutsutakse metsa ka "pilvemetsaks" (cloud forest). 

Metsa keskel asuval puhkealal arutasime jätkusuutlikkuse teemadel. Täpsemalt jätkusuutlikuse seosest ühiskonna, majanduse ja keskkonnaga.

Viimasena ülesandena moodustasime looduslikkest vahenditest ise kunstiteose. 

Külas olid õpilased Stromberg Gesamtschulest

 Suvi on läbi, kooli aed on elanud rahulikult oma elu.

Kevadel Saksa ja Eesti õpilaste rajatud kooliaed on kasvanud rikkalikuks ja kauniks.

Külas on õpilased Stromberg Gesamtschulest

 1. juuni õhtul saabus Eestisse delegatsioon Strombergist. 14 õpilast, õpetajad Anna ja Bianca Stromberg Integrierte Gesamtshulest Saksamaal. 

Projekt algas sügisel. Esmalt toimus õpetajate kohtumine, seejärel õpilaste kohtumine veebi vahendusel. Märtsis käisid meie kooli 14 õpilast koos õpetaja Anu ja õpetaja Kaiga Strombergis ja nüüd oli aeg ise külalisi võõrustada.

Meie seekordse koostöö eesmärgiks oli:

1. Taastada kooli õppeaed, mis lammutati seoses uue hoone ehitusega. Taastati peenrakastid, need täideti mullaga ning istutati taimed. Lisaks istutati kooli ette hostasid, et kaunistada meie peasissekäigu ümbrust.

2. Juba 4 aastat on õpilaste loovtööde raames koolil infotahvlid kooli aias olevate puude ja põõsaste kohta. Nüüd koostasid õpilased infotahvlitel oleva materjali põhjal erineva raskusastmega mänge, mis võimaldavad läbi viia lõimitud keele ja bioloogia tunde kolmes erinevas vanuseastmes.

3. Üks oluline märksõna meie tegevuses on taaskasutus. Vanadest, seisma jäänud T-särkidest punuti õuesõppe tundide tarbeks istumisaluseid. Parimad alused läksid kingitusena Saksamaale ja meie koolipere vanad T-särgid said uue põneva elu uues riigis.

Lisaks koolis läbi viidud töötubadele käisid kõik projektis osalevad lapsed Tallinna loomaaias tutvumas sealse väljapanekuga. Jalutuskäigu ajal tuli õpilastel täita tööleht, otsides erinevaid loomi ja uurides nende kohta infot.

4. juunil tähistasime Eestis lipu päeva – tänavu juba 141. korda. Just 1884. aastal pühitseti Otepääl sinimustvalge lipp, millest on kujunenud meie rahvusteadvuse ja iseseisvuse sümbol.

Kõnet pidasid riigikogu esimees Lauri Hussar ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Ove Sander.

Kuberneri aeda olid üles rivistatud vahipataljoni, Kaitseliidu, Naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide, koolide ning akadeemiliste organisatsioonide ja isamaaliste ühenduste liputoimkonnad. Teiste seas olid esindatud ka aasta alguses asutatud Eesti Koolide Liputoimkondade Liidu liikmete liputoimkonnad.

Mängis sõjaväeorkester ning laulsid Eesti Naislaulu Seltsi, Naiskodukaitse ja koolide koorid. Kooride esituses kõlasid Juhan Aaviku «Hoia, Jumal, Eestit» Aleksander Leopold Raudkepi sõnadele ja Enn Võrgu «Eesti lipp» Martin Lipu sõnadele. Orkestrit dirigeerib Teet Raik, koore Margot Peterson ja Andrus Siimon.

Tänavu oli meie kool kohal väga suure esindusega. Eesti Lipu toimkonnas olid lippur Oskar Saarts ning saatjad Vanessa Ciancio, Sofia Aasma. Kooli lipu toimkonnas olid lippur Nikas Jaruševicius ning saatjad Ene Henrika van der Boom ja Marie Kuusk.

Meie kooli segakoor, mida juhendab õpetaja Aade Erits oli lauljate seas.

Lisaks tulid kohale ka Rohelise Kooli ja Erasmus+ õpirände raames meile külla tulnud Saksamaa Strombergi kooli 14 õpilast ja nende õpetajad ning õpilasi majutavad pered.

Pärast tseremooniat said kõik meie kooli huvilised ronida Pika Hermanni torni.

Õhtul toimus koolis pidu. Eesti õpilased kaunistasid söökla hubaseks peoruumiks ning saksa õpilased tegid õpetaja Kai ja paari meie kooli õpilase juhendamisel 4 eesti toitu: kiluvõileibu, rabarberikooki, viineripirukaid ja musta leiva magustoitu, mida pärast ühiselt söödi. Kõik pered tõid omalt poolt ka midagi lauale ja siis algas saksa ja meie õpilaste, nende vanemate ja õpetajate ühine pidu.

Märt Agu õpetas meile kaera-jaani ja sabatantsu ning tegi meiega ka ühe kaasaegse tantsu, mis seatud Eesti muusikale.  Meie õpilased valmistasid ette mitmeid mänge, mida koos mängiti. Kui söökla oli koristatud ja pidu pidi lõppema, algas disco. 

Päev oli väga pikk. Algas juba kell 6.50 Toompeal ja lõppes 20.30 koolis. 

Neljas projektipäev algas koolis kolme töötoaga. Pärast lõunasööki ootas meid kooli juures buss ja sõitsime Viru rappa matkale. Õpilased olid ette valmistanud väikese raba tutvustava programmi ja raba taimede bingo.  Rabast suundusime Kolga mõisa, kus taas saadi tänu õpilastele pisut infot meie mõisate kohta, seejärel liikusime mööda kõige ranniku äärsemat teed Kaberneeme, kus pidasime mere ääres piknikku ja nautisime loodust. Viimane peatuspunkt oli Jägala joal, ja siis juba tagasi kooli juurde.

Reedel lõpetati projektid, tutvustati üksteisele nädala jooksul tehtut, mängiti viimased mängud ja oldi lihtsalt koos. Kella 2 paiku saadeti külalised kooli juurest lennujaama.

Jääme järgmist aastat ootama, et taas oma Saksamaa sõpradega kohtuda. Meie eeskujul ja toel teeb Strombergi kool ka ettevalmistusi, et saada Rohekoolide võrgustiku liikmeks.

Teaching Physical Education in Kindergartens and Primary Schools - Aive ja Laura Splitis: 3. päev

Kolmanda päeva Splitis veetsime looduses. Marjani metsas toimus praktiline koolitus ehk mängisime lühidalt läbi erinevad liikumisvormid individuaalselt, paarides, kolmikutes, kolonnides, meeskondades. Liikumismängudes kasutasime palle, hularõngaid, torbikuid, koonuseid, reketeid. 

Näide mängust.

Praktiline osa toimus vabaõhuklassiruumi kõrval, mis ehitati Spliti linna õpilastele kasutamiseks kaks aastat tagasi. Klassi kõrvale on tehtud ka kaks mängulauda: male ja ümbermaailmareis. Kõrvale on loodud peenrad, kus on võimalus kasvatada maitsetaimi, lilli ja köögivilju. 

Vabaõhuklassiruum.

Mängulauad ja taustal peenrad.

Päeva teises pooles käisime matkal Marjani park-metsa teises pooles, kus avanevad suurepärased vaated linnale ja merele. Külastasime kahte vaatetorni ja vaateplatvormi.

Vaade ühelt platvormilt.

Vaade vahemere taimestikule.

Vaade Spliti linnale.

Teaching Physical Education in Kindergartens and Primary Schools - Aive ja Laura Splitis: 2. päev

Teisel päeval Splitis alustasime kursuse teema teooriaga ehk miks on liikumine oluline osa õppetööst ja kuidas on omavahel seotud aju areng ja liikumine. Lapse kuuendaks eluaastaks on aju saavutanud 50% ja kaheteistkümnendaks eluaastaks 90%. Õpetajal ja vanematel on selles eluetapis väga tähtis roll lapse arengus. 

Õppetöö saab muuta tõhusamaks, kui teha tunnis vahelduseks erinevaid koordinatsiooniharjutusi, mida me kursusel ise ka katsetasime. 

Teel tänasesse õuesõppe tundi.

Päeva teise poole õppetöö toimus mere äärses pargis. Pargis katsetasime erinevaid liikumismänge hularõngaste, pallide ja lendavate taldrikutega. Ilm võimaldas seda osa õppetööst nautida - päikese käes oli 14 kraadi sooja.

Katsetasime ka ise erinevaid liikumismänge.

5. ja 6. päev. Digital Teaching Essentials in Nice.

 5. päev

Päev algab tavapäraselt mänguga - sel korral GimKit.

Ja me mängime veel! Genially - võimaldab luua interaktiivseid ja mängulisi presentatsioone.

AR Halo - liitreaalsus. Minu telefoni jaoks liiga nõudlik.

Tegime kokkuvõtte nädalasest õppimisest ja arutasime, mida võiksime kasutada edaspidiselt.

Meie nädala tööd Padletis

6. päev

Me ei kohtu sel päeval klassiruumis, vaid kultuursel laevasõidul mööda Prantsuse Riviera rannikut.

Eucation For Sustainable Developent in our schools (Anu ja Kai Kalamata) 7. koolituspäev

 Kuna eile tegime väga pika päeva ja topelt tunnid, oli tänane omamoodi vaba. 

Hommikulauas arutasime saksa ja roo kolleegidega taas hariduse teemasid. Seejärel sõitsime bussiga linna teise otsa ja asusime tagasi kõndima, et saada aimu, milline see linn tegelikult on. Erinevad vaated, tänavad, suhtlesime poekestes inimestega. 

Pärastlõunal olime hotelli ees rannas, kõik, kes me siin koos elame. Sakslased, prantslane ja rootslased. Kuna meil tõesti on nii hea sünergia, tekkis palju erinevaid mõtteid mida arutada. Kuidas teha õpirände projekti saksa kooliga, kuidas korraldada töövarjutust. See kontaktide loomine, suhtlus, mis lisaks koolitusele on, on nii väärtuslik. Tegelikult on ju tegemist kogenud pedagoogidega, koolijuhtidega, kes üle Euroopa kokku on tulnud.  Hetkel on kõll tunne, et saksa kolme kooliga tekib ka järgmiseid projekte meie koolile ja nende koolidele. 

Õhtul läheme veel koos sööma ja homse päeva jooksul asuvad kõik teele. Meie Kaiga ja üks rootsi õpetaja, sõidame juba väga vara ära. 

See oli äärmiselt rikastav koolitus ja äärmiselt toredad ja sisukad vestlused kolleegidega üle euroopa.

Smart Teachers Play More - Kai ja Kairi Reykjavikis: seitsmes päev

 Koolitus sai läbi, kuid silmaring veel laieneb.

Käisime rühmaga Islandi lõunarannikul. Siin muidugi rannikul ainult liigelda saabki, kuna riigi siseterritoorium on peamiselt asustamata. Mööda rannikualasid kulgeb üks maantee, 1400 km pikk. Selle läbimiseks läheb väidetavatl 18 tundi autosõitu.

Käisime vaatamas vulkaani, mis 10 aastat tagasi seiskas lennuliikluse Euroopas. Liustikku, mis tasapisi sulab. Imekauneid koskesid. Imeline, pisut kummastust tekitav maa.