Alicante - 1. päev Irene ja Grete töövarjutust

Bioloogiaõpetaja Irene ja sotsiaalpedagoog Grete saabusid 27.oktoobri õhtul Alicante linna Hispaanias. Meid tervitasid soe õhk ja probleemid hotellitoa kättesaamisega. Õnneks kõik laabus kiiresti ja saime ruttu puhkama. 

Tulime töövarjutama Mutxameli gümnaasiumisse. Sama kooli töötajad käisid kevadel ka Tallinna Ühisgümnaasiumis ja siis saime neile tutvustada Eesti haridussüsteemi. Nüüd saabus nende kord. 

Irene käis vaatamas põhikooli ja gümnaasiumi bioloogiatunde. Muuhulgas sai ta koos õpilastega sea ja lamba südameid lahata ning korrata rakubioloogiat. 

Grete sai osaleda ettevõtluse- ning majandustundides, kus muuhulgas teda ka tänu hispaania keele oskusele väga aktiivselt kaasati. Võrdlesime Eesti ja Hispaania majandusnäitajaid, kuidas Nõukogude okupatsioon ja Franco diktatuur meie kultuure ja mõtlemismalle mõjutasid ning mis kohalikele poistele kõige olulisem oli - et Eestis on rohkem naisi kui mehi.

Ettevõtluse õpetaja annab võimaluse õpilastel lisapunkte koguda. Templikaardi täitumisel saab õpilane vastavalt oma vajadusele preemia (nt hinde ümardamine paremaks).

Mutxameli kooli bioloogiaõpetaja Emilio projekt on korrastada tundides eri liikide skelette ning need siis kokku panna ja koolis näitusele lisada.

Mutxameli kooli õpetajad toovad igalt Erasmus+ käigult kooli väikse meene. Leia Eesti!

Mutxameli kool on vastavalt Hispaania kliimale ehitatud - enamus kooli on osaliselt avatud õue ning õpilased veedavad vahetunnid (mida on päeva jooksul kaks!) õues. Telefonis polnud ühtegi õpilast. Neil õnnestub telefonikeelu rakendamine suurepäraselt.

Peale koolipäeva käisime koos Mutxameli kooli Erasmus+ tiimiga lõunatamas ja Alicante linna avastamas.

Madeira - päev 6. ÕHUPALL, SEL ja G.R.O.W

 Madeira - päev 6. ÕHUPALL, SEL ja G.R.O.W

Lilled - need olid need, mis ma täna turult ostsin. Kui eelmistel hommikutel olen söönud natat, kohalikku kreemist kooki, siis täna tahtsin lilli viia õpetajale.💐

Alustasime viimast koolituspäeva liikumisharjutustega nagu tavaks terve nädal on olnud.
Liikumisharjutused ringis (plaksu-harjutus), pliiatsiga ja õhupalliga.
Õhupalliga sõnade kordamist, teemade arendust oleme ise ka teinud. Need õhupalliga ülesanded olid koostöö, teadlikkuse ja muidugi jälle fookuse hoidmise peale. Seega lihtsad vahendid, palju loovust ja rõõmu veel rohkem!
Viimasel päeva kordasime nädala teemasid, millest põhiline oli ikka see algus ja lõpp: SEL ehk social-emotional learning mudeli 5 kompetentsi, milleks on:
1. eneseteadlikkus (self-awareness) - kultuurid meie ümber, mõtted
2. eneseregulatsioon (selg-regulation) - eesmärgid, stressiga toimetulek
3. sotsiaalne teadlikkus (social skills) - teistest aru saamine ja nende mõistmine, empaatia
4. suhtlemisoskused (relational skills) - probleemide lahendamine, suhtlemine
5. vastutustundlik otsuste tegemine (responsible decision making)

G.R.O.W mudel (goal, problem, option, will) oli minu jaoks väga tuttav, sest eelmine aasta juhendasin samal teemal Iti uurimistööd 11.klassis. GROW mudel sobib ka probleemide lahendamiseks, kus kõigepealt defineerid selle, mis juhtus, mis sa tahaksid selle asemel, mis on lahendused, millega alustan nüüd). Tänases kontekstis panime endale GROW mudeli järgi SEL eesmärgid iseendale. SEL-teemaline plaan mul on hingata rohkem IGA kord enne kui....❣️

Kui me siiani oleme väga palju rääkinud sellest, et kuulame kaaslast, aktiivne kuulamine on tähtis, siis mina võtan peale seda kursust endale eesmärgiks lisaks ka NÄGEMISE. Mida ma näen inimeste emotsioonidest, kehakeelest; kas nende sõnad ja nende teod on kooskõlas. Keha kunagi ei valeta, sõnad võivad küll; kas toetame oma sõnumeid kehakeeles, mida loevad inimesed 3x rohkem kui sõnu?

Päeva lõpus saime tunnistused ja tegime pilt. Terve nädala oli meil üks mäng mängida. Nimelt sai igaüks esimesel päeval endale ühe salasõbra, kellega ta pidi kontakti otsima erineval moel, aga reeta oma salasõprust ei tohtinud. Tänasel tunnistuste jagamisel ütlesid mõned sõnad, kuidas Su salasõpra ära arvata ja andsid talle kingituse.
Minu salasõbraks oli ROMANA Horvaatiast, kes on raamatukoguhoidja ja armastab väga loodust. Temale kinkisin ma ühe kaardi, kuhu kirjutasin sõnumi ja paradiisilinnulille taime, mida saab panna kodus potti kasvama. Kohalikud peavad ju Madeirat paradiisisaareks☀️. Kaardi ütlesin, et võiks jätta järjehoidjaks oma raamatutele, mida loeb ❤. Koostöös Romana ja Zoricaga, kes on mõlemad Horvaatiast, on meil välja koorumas ka etwinningu projekt 7.klasside õpilaste raamatute lugemise teemal.

Mis mulle kingiti, sellest teen eraldi postituse.

Kuna kursuse ajakavas oli algselt natuke segadust, siis laupäevaks planeeritud ühine väljasõit tõsteti tänase päeva teise poolde, sest osad pidid juba homme ära minema. Homsest sai vaba päev, aga selle veedan ümber saare sõites!

See oli üks väga-väga tore kursus ja grupp! Meie õpetaja ütles ka, et tema energiavood ja emotsioonid oli kõik laes, sest mitte ta ei andnud endast kõike vaid sai ka tagasi.

Kas saaksin kokku võtta ühe asja, mida õppisin, siis on seda raske teha. Õppisin, kuulsin, nägin, tundsin ja maitsesin ju paljut! Väga väga hindan seda kogemust, gruppi, inspireerivat õpetajat (isegi Simon Synek on öelnud, et me ei saa kedagi motiveerida otseselt, vaid inspireerida) jagatud ideid, kasvamapandud uusi mõtteid ja tehtud otsu

seid🙏❤

Madeira - päev 5. T.I.P.P, KONFLIKTIDE LAHENDAMINE ja CEFR vrs CASEL

 Madeira - päev 5. T.I.P.P, KONFLIKTIDE LAHENDAMINE ja CEFR vrs CASEL

Tänast päeva alustasime jälle oma energia ja jõudluse kaalumisega. Eile olid näitajad madalamad, täna kõrgemad, aga liikumispaus oli jälle see, mis aitas alguse käima tõmmata. Alustasime nagu kaanoni harjutusega, kus õpetaja tegi liigutuse ja tegime kaasa - jalad üks-kaks, põlveplaksud 1-2, käteplaksud 1-2, sõrmenipsud 1-2 ja tagurpidi tagasi. Muid mõtteid ei jõua mõelda, proovid järge hoida:))

T.I.P.P on kriisitaluvuse oskus, mis aitab kehal kiiresti rahuneda, kui emotsioonid või ärevus on liiga intensiivsed.
Kriisimomendis kõigepealt, enne kui hakkad asja arutama või lahendama:
T - temperatuur - proovi alla saada kehatemperatuuri - joo vett, ava aknad, liigu natuke, võta kampsun seljast
I – Intense Exercise - liikumine - vabasta energia - kõnni, liiguta, ära jää kohapeale seisma
P – Paced Breathing - hingamine korda! Rahusta ennast, hinga sisse-välja, keskendu hingamisele
P – Progressive/Paired Muscle Relaxation - lihased lõdvemaks.

See on ärevusolukorra ABC, ingliskeelse akronüümina T.I.P.P. ehk kui oled emotsiooni tipus (hea võrdlus eesti keelega T.I.P.P = emotsiooni tipp) - rahusta keha, hinga, liigu, lõdvestu ja siis teema juurde.

Konfliktide lahendamise protsessis analüüsisime kõiki osi ja arutasime, mis on sekkumise võimalused ühe või teise osa juures:
calm-trigger-agitations-acceleration-peak - de-escalation-recovery.
💡Esimese osas juba koheeeeee ehk "calm" olukorras tuleb tegeleda järjepidevalt konfliktide ennetamisega, kuhu kuuluvad emotsioonid, aktsepteerimine jne.
💡Teine osa ehk "trigger" ehk miski, mis käivitab meie emotsioonid või pursked (segab, häirib, jalgadega trambib, pastakaga klõpsutab, teeb hääli), seal on vaja kohe kasutada T.I.P.P võtteid - liikumine, hingamine korda ja õhku. Paluda selles olukorras õpilasel vaikida ja vaikselt istuda pole mõistlik, sest temas on energia, mida ta peab välja saama (üleeilne postitus sellest, kus ja kui palju on Sul energiat ja meeldivaid/ebameeldivaid tundeid).
💡Kolmandas osas ehk "agitation" faasis on juba hääled tõusnud, vaidlus, kehakeele järgi on aru saada, et konflikt eskaleerub - siin saab õpetaja tõmmata oma käitumisega tempot maha, hääl vaiksemaks, aeglasemad liigutused ehk peegeldab vastandlikku olukorda, mis omakorda tõmbab ka õpilasel hoogu maha.
💡Neljandas-viiendas osas ehk "acceleration"-"peak" faasis on emotsioonid üle keenud ja tuleb eemalduda, teised peavad naasema nii kiiresti kui võimalik rutiinidesse ja pärast kui emotsioonid on kõigil maas, arutatakse teemade üle
💡Konflikti langevas osas ehk "de-escalation" faasis tuleb jääda rahulikuks, edastada "Mina..." sõnumeid ("Ma saan aru...", "Ma näen, et..."), kuulata (aktiivne kuulamine!), austada isiklikku ruumi.

Võtteid ja teooriaid on palju, aga kõikides liikumisülesannetes täna nägime, kuidas
1. liikumine aitab hoida või tagasi tuua fookust;
2. rahustab vaimu ja keha;
3. muudab meid reaktiivsest faasist proaktiivseteks
reaktiivne - reageerid koheselt olukorrale, ei proovi ennetada või muuta midagi
proaktiivne - tegutsed, ei jää ootama, kuni midagi juhtub (et siis sellele reageerida), vaid prognoosid võimalikke olukordi, võtad vastutuse ja astud samme enne probleemide tekkimist või võimaluste avanemist
4. oled võimeline tegema väiksemaid või suuremaid otsuseid teadlikumalt.

Sõnamängudest, mis mulle ju väga meeldivad, tooksin välja:
Kas ma olen "mindful" või mul on "mind full".
Sarnast näidet kuulsin kunagi ka Kati Orava loengust, kus ta ütles, et kui meil on powerpoint konverentsil, siis olgu selles powerit ja pointi🙃.

KÕIGE huvitava leid ja paralleel täna oli CEFRi ja CASELi standardites.
CEFR ehk Common European Framework of Reference for Languages ehk Euroopa keeleõppe raamdokument on Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud rahvusvaheline standard keeleoskuse kirjeldamiseks ja hindamiseks keeleoskustabelite kaupa. See on meie töövahend! Iga osaoskus ja tase põhineb kirjeldustel, mida sellel tasemel keeleõppija oskab teha.

CASEL ehk Collaborative for Academic, Social, and Emotional Learning määratleb SEL-i (social-emotional learning) viie omavahel seotud kognitiivsete, afektiivsete ja käitumuslike pädevuste rühma kaudu, milleks on eneseteadvus, ennastjuhtimine, sotsiaalne teadlikkus, suhtlemisoskus, vastutustundlik otsustamine. SEL skaalad kirjeldavad, mida alushariduse, teismeea ja täiskasvanud inimene peab oskama SELi erinevates osades.

Selline kahe skaala, keeleskaala versus sotsiaal-emotsionaalsete OSKUSTE skaala, paralleelid on väga kõnekad ja tähendusrikkad - me peaksime ka neid õpetama teadlikumalt nii endale kui õpilastele!
Kui me räägime oskustest, siis tavaliselt nendest, millega elus hakkama saada nagu näiteks erialaoskused, valdkonnaspetsiiflised, ülehariduslikud.
Ikka jõuan tagasi aga sinna, millest olen aastaid rääkinud: "Kõige tähtsam oskus on suhtlemisoskus".

❤

Madeira - päev 4. LIIKUMISPAUSID, AKTIIVNE KUULAMINE JA SUHTLEMISE STIILID.

 Madeira - päev 4. LIIKUMISPAUSID, AKTIIVNE KUULAMINE JA SUHTLEMISE STIILID.

Täna tegime jälle soojenduseks palju liikumispause, energiat liikuma panevaid hingamisharjutusi ja plaksuharjutusi ☀️. Kõige rohkem keskendusime verbaalsele ja mitteverbaalsele osale suhtlemises.

Mehrabiani uuring, ehk kuulus 7-38-55 reegel, viitab USA psühholoogiaprofessori Albert Mehrabiani 1967. aastal läbiviidud eksperimentidele, mis kirjeldavad, kuidas inimesed mõistavad suhtleja tundeid ja hoiakuid, kui tema sõnad ja kehakeel on omavahel vastuolus.
Selle uuringu tulemusena sündis mudel, mille kohaselt jaguneb sõnumi usaldusväärsus järgmiselt:
• 55% kehakeel ja näoilmed (visuaalne pool)
• 38% hääletoon, tempo ja intonatsioon (vokaalne pool)
• 7% räägitavad sõnad (verbaalne pool)

Seega esimeses päeva pooles me harjutasime suhtlemist selle mudeli alusel, kus oleme teadlikud oma kehakeele ja näoilme olulisusest ehk KUIDAS me sõnumeid ütleme (55%), hääletooni osakaalust (38%) ja kuidas sõnumi sisu ehk MIDA me ütleme, on ainult 7% osakaaluga sõnumi usaldusväärsel edastamisel.
Tegemist on teatud olukordades edastatud sõnumiuuringutele ja sellele on ka kriitikat, aga see, et kehakeele, näoilme ja hääletooni mõju sõnumile on väga suur, saavad kõik aru.
Vastuargumente leiab siit: https://avalikesinemine.net/avaliku-esinemise-muut-kehakeel-ja-7-38-55-reegel/

Aktiivse kuulamise harjutusena tegime saaja-vastuvõtja harjutusi, kus
SAMM 1: küsid paariliselt küsimuse;
SAMM 2: paariline vastab sellele küsimusele 5 minuti jooksul, võid küsida lisaküsimusi;
SAMM 3: peegeldad, mida kuulsid
SAMM 4: vastaja kinnitab, et see oli nii.

Nii kui hakkad aktiivselt kuulama ja peegeldama, hoiad ise fookust ja oled kohal ja teadlik oma tegevusest. Nordic Business Forumist meenus mulle ka üks õpetus, mis mind väga kõnetas, et kui läheme vestlusesse, siis mitte ainult sellel moel, et mida kavatseme öelda, vaid mida tahame õppida vestluskaaslaselt. See on ka hea fookuse hoidmise viis.

Päeva viimases osas harjutasime olukordi, kus verbaliseerisime 4 erinevat suhtlemise stiili, keskendudes eelkõige enesekehtestavale stiilile.
Suhtlemise stiilid:
1. agressiivne - "Ei", "Kindlasti mitte"
2. passiivne ehk alistuv - "Äkki keegi teine", "Kuidas iganes sulle sobib"
3. passiiv-agressiivne - iroonia või sarkasm, kus "kogemata" tehakse kahemõtteline nali, kuigi kuskil on tõde, mida tahad öelda aga otse ka ei ütle
4. enesekehtestav - lahendustele suunatud, rahulik toon, "mina"-sõnumid, oskus öelda "ei".

Selleks, et enesekehtestav suhtlus/konfliktilahenduse meede oleks veenev, kasuta selles suhtlemisel DESC mudelit (näited on toodud ühe osaleja kogemusloo alusel).

D (describe) - kirjelda käitumist (Nt: "Sa jooksid mu klassiruumi sisse ja tahtsid kohe vastust klassiekskursiooni kohta")
E (express)- väljenda seda, kuidas selline käitumine pani sind ennast tundma - NB! Moodmeter tunnetetabel! (Nt: "Ma tundsin ennast ebamugavalt, sest ma polnud veel selle peale mõelnud")
S (specify) - täpsusta muutust, mida soovid teise käitumises (Nt: "Palun, et järgmine kord saada ette kiri või sõnum, et soovid sellest rääkida")
C (consequences) - mis on sellise käitumise järel mõjud (Nt "Kui mul on ette teada aeg ja koht, millal saame sellest rääkida, siis jõuan mõelda ja analüüsida neid võimalusi ja vastus anda").

Sellisel moel sõna ja sõnumite välja ütlemine on väga hea harjutus, sest peas ju tundub, nagu kõike oskaks!

Igal õhtul saadab koolitaja meile ka tagasisidevormi päeval õpitu kohta (mis kõnetas, mis meeldis) ja mõned harjutused. Homseks oli ülesanne vaadata video ja verbaliseerida 4 suhtlemise viisi sõnumid.🙃

Kõike seda tehes jõudsin ikkagi ju nautida sooja ilma, anonat, banaani, draakonivilja ja mangosteeni ❣️🙏

Madeira - 3.päev - MOODMETER.COM (meeleolumõõdik) ja ENERGIA

 Madeira - 3.päev - MOODMETER.COM (meeleolumõõdik) ja ENERGIA

Tänane päev algas pika liikumispausiga - tegime käte, jalgade, keha, kaela ja pea soojendusharjutusi, mis tooksid meid "kohale" ja paneksid energia liikuma. Kuna mina olen hommikuinimene, siis olen väga ärkvel hommikuti niikuinii.
Ahjaa...hommikuti käiakse siin kirikus - kl 8.30 oli palvus kirikus, süütasin küünlad ja jõudsin ja kohvikus veel ühe traditsioonilise nata ja ühe kodujuustu/kohupiimase nata ära proovida (hirmus magusad!).
Päeva jooksul oli meie õpingutes nii teooriat kui ka praktikat. Veendumus, et pead kohe kõik ise läbi tegema, on muidugi ainuõige, sest kuidas sa tead, kui ise pole läbi teinud, mis ja mida sulle sobib.

CASEL - Collaborative for Academic, Social and Emotional Learning on nö katusorganisatsiooni, kus jagati praktilisi materjali võtteid ja kust SEL ka välja kasvas.
Täna rääkisime eneseregulatsioonist ja sotsiaalsest teadlikkusest.
🧭 selleks, et õpilased oma emotsioonidega hakkama saaksid, peame andma neile tööriistad, kuidas emotsioone juhtida;
🧭 emotsioonid tulevad ja lähevad. Me ei saa kontrollida emotsioone, aga me saame määrata selle põhjuse, kust see emotsioon tuli;
🧭 hea tsitaat on inglise keeles "Where attention goes, energy flows" ehk kuhu oma tähelepanu suuname, sellele energia kaasa anname.


Minu tänase päeva suur avastus ja ülimalt kasulik tööriist oli Moodmeter (www.themoodmeter.com).
Meeleolumõõdik on RULER-meetodi keskne komponent – see on Yale’i emotsionaalse intelligentsuse keskuse poolt välja töötatud tõenditel põhinev lähenemisviis sotsiaal-emotsionaalsele õppimisele (SEL). RULER on akronüüm, mis tähendab:
* tunnistamine (Recognizing): Emotsioonide äratundmine endas ja teistes selliste märkide kaudu nagu näoilmed, kehakeel ja hääletoon.
* mõistmine (Understanding): Emotsioonide põhjuste ja tagajärgede mõistmine, et anda tunnetele ja käitumisele kontekst.
* nimetamine (Labeling): Emotsioonidele täpse ja nüansseeritud sõnavara omistamine, et parandada suhtlemist ja eneseteadvust.
* väljendamine (Expressing): Emotsioonide asjakohane väljendamine erinevates olukordades, tagades sotsiaalselt vastuvõetava ja konstruktiivse väljenduse.
* reguleerimine (Regulating): Strateegiate rakendamine emotsioonide tõhusaks juhtimiseks, edendades emotsionaalset tasakaalu ja heaolu.

Meeleolumõõdik on jagatud vastavalt kõrge-madal energi ühel teljel ja meeldiv-ebameeldiv tunne teisel teljel emotsioonid neljandikesse:
1. ellujäämistsoon (survival zone). Siin on energia palju ja tunne ebameeldiv - selles faasis on vaja saada energia välja sellest emotsioonist, kus oled; see on põgene või võitle faas. Siia kuuluvad tunded nagu näiteks stress, mure, ärritus, frustratsioon
2.läbipõlemistsoon (burnout zone). Siin on energiat vähe, tunne ebameeldiv. Siin on võimalik muutus, peatuda, enda eest hoolitseda. Tunded siin on: õnnetu, pessimistlik, lootusetu, kurnatus.
3. tulemuslikkuse saavutamise tsoon (performance zone) on see, kus sul on kõrge energia ja meeldiv tunne. Siin on fookus on paigas, õppimine toimub siin kõige paremini ja efektiivsemalt. Siia kuuluvad tunded nagu inspiratsioon, motivatsioon, õnnelikkus, fokuseeritus, meeldivus, mängulisus, lootuslikkus.
4. uuenemise tsoon on see koht, kus energiat on vähe, aga meeldiv tunne. See võiks sobida ka õppimiseks, aga lihtsalt pole energiat seda teha. Tunded, mis seda neljandikku iseloomustavad on rahulolu, rahulikkus, muretus, mõtlikkus jne.

Selline meeleolumõõdik toimib nii endast arusaamisel ja enda juhtimisel, kolleegide mõistmisel kuid eelkõige ka õpilaste juhtimisel. Peaasi, et me paneme tähele ja näeme, millises emotsioonis nad on, mis on selle põhjuseks ja kui oleme emotsioonidega ära tegelenud, saame keskenduda õppimisele.
Kõige tähtsam on õpetajale siin teadlikkus nendest emotsioonidest, kust nad tulevad ja mida teha sellisel juhul.

Kõige rohkem me keskendusime tänasel päeval ka energia juhtimisse - seda siis nii energia äratamisel, emotsioonide juhtimisel, hingamise olulisusel ja keha eest hoolitsemisel (hingamine!).
Päeva teises pooles tegime harjutusi, mis on kehaga rohkem seotud, mis põhinesid Dr. Peter A. Levine, PhD, kes on tuntud Ameerika biofüüsik ja psühholoog, kehapõhise traumateraapia meetodikael ehk Somatic Experiencing (SE) ehk somaatilise kogemuse teooriale.

Väga huvitav oli ka Tony Robbinsi praktika „Priming“, mis on 10–15-minutiline hommikune rutiin, mis ühendab endas hingamisharjutusi, tänulikkust, visualiseerimist ja emotsionaalset konditsioneerimist, et muuta teie füsioloogilist ja vaimset seisundit.

Kõik viitab sellele, et kui hoolitseme oma keha, hingamise, tänulikkuse ja emotsioonide eest, alles siis, see kõik on alguseks, kust saab edasi hakata ÕPPIMA midagi. 🙏❤

Kuna lõunapausi eraldi pole planeeritud ja seda sellisel kujul ei peeta, siis tänaseks olid kõik kaasa võtnud midagi oma riigist: vorsti, leiba, kommi, šokolaadi, sinki, halvaad, letšot, kangemaid jooke.

Leedu kolleeg oli toonud aga õunajuustu, nii ta seda kutsus. See on pildi peal selline suur südamekujuline pirukas. See pidi olema väga traditsiooniline Leedu isetehtud käsitöötoode, mida tehakse kodudes. Mõeldud-tehtud - tahan ka proovida, lisan siia selle tegemise õpetuse, sest selleks on vaja ainult õuna.
1. lõika õunad viiludeks, pane natuke suhkrut peale ja lase seista järgmise päevani;
2. järgmisel päeval võta selle sulanud suhkrust moodustunud mahla ja kalla see eraldi potti;
3. puulusikaga segades kuumuta seda mahla, midagi enam ei lisa, kuni see karamelliseerub;
4. siis kalla sisse õunaviilud ja sega, puulusikaga (!) niikaua kui potis segades jääb nö vaod sisse ehk ta ei vaju kokku üheks massiks - võib võtta paar tundi;
5. kalla see mass marli peale ja jääb sinna nö kuivama paariks nädalaks (võib ka ahju panna ja kuivatada seal u 70kraadises kuumuses).
Kui ta pärast "valmis" on, on ta nagu kihiline kui õun, mida saab viiludeks lõigata ja see kõik on väga Leedu moodi 🇱🇹🙏

Hinga sisse.
Hinga välja.
Korda.
Oledki kohal.
🙏

Madeira - päev 2 - SOTSIAAL-EMOTSIONAALSED OSKUSED

 Madeira - päev 2 - SOTSIAAL-EMOTSIONAALSED OSKUSED

Kui esimesel päeval tegelesin saabumise ja kohanemisega, siis täna algas koolitus.
Mul on väga hea meel, et meie koolitusel on kokku 15 õpetajat 8 riigist: Poola, Leedu, Island, Eesti, Horvaatia, Bulgaaria, Saksamaa, Sloveenia.
Samal ajal on toimumas lausa kaks Social-Emotional Learning (SEL) kursust ja üks juhtimiskursus, seega inimesi palju ja huvi suur. ☀️

Esimesel päeval keskendusime üksteise tundmaõppimisele ja ka väärtusmaailmale.
- nimemäng;
- kaks kaarti, paaridesse, jagasid oma väärtust ja pilt, mis valis Sinu! (mitte pilt, mille Sa valisid) ja jagasid teistega oma paarilise juttu.
Minu paariliseks oli Mira, kes on Bulgaariast ja meil oli temaga väga sarnane vaade elule: eneseteadlikkus, mis külvad, seda lõikad; Universumi sõnumid, valikute paljusus.
Minu kaardiks oli "gratitude" ehk tänulikkuse ja pildiks uur/kell - kõik loksus paika õigel ajal. Kuigi kaardipakis oli ka teisi kaarte ja alguses ma võtsin "patience" ehk kannatlikkuse, siis otsustasin ümber, et selle olen juba selgeks õppinud, tuletan endale seda meelde järjepidevalt, aga õppetunnid on käes.

Tänulikkus on väga paljudes õpetamiseteooriates väga tähtsal kohal. Kui Madeiralt tagasi tulen, teen ühe postituse Montessori klassiruumi kohta, mida külastasin. Ka seal on õpetamise keskmes tänulikkus kui oskus, mida õpetada.

Järgmiseks jäämurdjamänguks oli loo jagamine inimesest, kellel oli positiivne mõju minule ja mis iseloomuomadused tal olid. See oli ka väga huvitav lugude ring, kus välja tulid eelkõige iseloomujooned ja inimeseks olemise tähtsus ja kuidas nad suhtusid minusse. Mäletan isegi ühte aastatetagust uuringust Eestis, ma ei tea, kas selle viisid läbi üliõpilased või kust see tuli, et kes on hea õpetaja. Parim õpetaja on õiglane, hea ja midagi oli veel; ainealastest oskustest polnud üldse juttugi, ikka inimeseks olemisest.

Meie kursuse lektor tegi ka ülevaate Madeirast, ajaloost, vaatamisväärsustest, kümnest matkarajast ja raskusastmetest, millega peab arvestama.
Hommikutervituseks olid ka kohalikud küpsetised ja pealelõunasest puuviljalugu on ka ju teada juba :)).
Kõik tegevused aga algavad liikumispausiga, mida soovitas ka tundides kasutada - alustada kohe liikumispausiga.

Ühiselt koorus grupis välja ka see, kuidas siiani on üldse hariduses väga palju rõhku pandud HARD skills ehk oskustele, kuidas parem töökoht leida ja mida selleks vaja on, teadmised jne.
Uuringud näitavad, et emotsionaalne intelligentsus ehk SOFT skills on seotud eduga edaspidi:
-kuidas sa heatahtlikult suhtled teistega;
- kuidas sa väljendad oma kaaslasest erinevaid seisukohti;

Esimesel päeval käisid läbi juba teoreetikud ja raamatute autorid nagu Daniel Goleman, Nicole Lepera.

Lugesin ise ühte uuringut just, kus lates 1993. aastast on Taani põhikoolides (umbes 6–16-aastastele õpilastele) igal nädalal 1 tund nimega Klassens tid (Class Hour), mis on pühendatud üksteise mõistmisele, mitte akadeemilistele ainetele. Lapsed istuvad koos ringis, arutavad muresid, harjutavad konfliktsituatsioonide lahendamist, kuulavad teisi ilma vahele segamata ja õpivad vaatama olukordi kellegi teise vaatenurgast. Õpetaja pigem juhendab ja hoiab ruumi turvalisena, kuid vestlust ja probleemidele lahenduste otsimist juhivad lapsed ise. Taanis on tänu sellisele lähenemisele ühed madalamad kiusamisnäitajad Euroopas. Selles tunnis oleks ka huvitav olla! Kõik ju oleneb mõtlemisest! Ka Peeter Mehisto ju ütles, et "hoiakute kaudu tulevad väärtused nähtavale"...
Seega emotsioonide juhtimine ja selle õpetamine on olulised igas vanuses inimestele.

Homme läheme edasi Daniel Goleman 5 emotsionaalse intelligentsuse sambaga: eneseteadlikkus, eneseregulatsiooni, enesemotivatsioon, sotsiaalsed oskused (sh suhtlemine, konfliktide lahendamine, juhtimisoskused) ja empaatia.

Lisaks uutele tuttavatele, teadmistele, kulinaarsetele elamustele, läksin täna nö koju ja kahe uue raamatu ja ühe paki emotsioonide kaartidega.

Õhtul jalutasin linna peal ringi, ma tahan alati nö ära eksida, kuhugi kulgeda, ja jõudsin koolimajani. Kahju, et sinna sisse ei saanud, aga kes teab :)

Madeira, päev 1 - USTEST, SEINTEST JA BANAANIDEST

 Madeira, päev 1 - USTEST, SEINTEST JA BANAANIDEST

"Social and Emotional Learning (SEL) for Successful Schools" Erasmus+ koolitus Madeiral on see, mis teemal postitan nüüd märkamisi nädal aega. Selle koolitusega on küll nii, et ma olen tahtnud tulla juba 2 aastat just seda teemat kuulama, aga midagi on kogu aeg ees olnud ja kuupäevad pole klappinud. Nüüd klappis aga kõik: koht ja aeg!

Saabumise päeva räägin ma ustest, seintest ja banaanidest.
Kuna saabumise päeval ollakse ikka suhteliselt reisiväsimuses, siis 2-tunnine ajavahe annab lõtku ja lennukis ma magan endiselt väga hästi. Niisiis õhtul lonkisin tänavatel ja sellest kõigest piisas: kunstitänaval, Rue De Santa Maria, mis on üks vanalinna vanematest tänavatest, jutustavad kõik uksed on mingi loo. Kui ma Ameerikas postitasin terve päeva erinevates kohtades leitud verandasid, siis siin on terve hulk pilte USTEST. Ma tean, et Karola Velberg armastab väga uksi, oleme neid koos erinevates riikide pildistanud, siis need uksed on talle❤.
Sama tähelepanu väärisid ka SEINAD - räsitud aga värvilised, jooniste ja sõnumitega. Keegi on midagi tahtnud öelda ja las see siis olla seal ja nii need lood hakkavadki kujunema.

BANAAN on Madeira saare üks kuulsamaid sümboleid ja põllumajandussaadusi, millel on kaitstud geograafiline tähis (PGI). Saarel kasvatatud Madeira banaani alates 16. sajandist, mil Portugali navigaatorid selle siia tõid. See on traditsiooniliselt väiksem kui Lõuna-Ameerikast pärinev banaan, kuid tunduvalt intensiivsema, magusama maitse ja kreemja tekstuuriga. Kes teab, võib-olla jõuan isegi minna Banaanimuuseumi, mis on siit 15km kaugusel:). Ma olen näinud kuulutusi, et on võimalik minna ka banaanitallu tuurile, see on ikka tõsine värk siin:). Nii nagu meie teeme õunast kõike, tehakse seda siin banaanist: pidi olema banaaniõlu, banaanibrownie, banaanimagustoit, banaanisnäkid. Soolased praed samamoodi sisaldavad frititud või küpsetatud banaani elemente nii nagu ka snäkitaldrikul on banaanilõigud. Seega õhtusöögil minu mereanniprae juurde pandud frititud banaanid tegelikult sobis sinna imehästi!

Õhtu viimased 2h veetsin kollast seina imetledes.☀️
See on viimane pilt ja väga rahustav.

Õhtulugemiseks on mul täna sõbrannast sünnipäevalapse Tiina magistritöö SEL-teemal❤

Kahekümne esimene päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Kell 8.30 ärkasime Neelaga nagu kuulilasu peale, kui tema telefon ühtäkki helisema hakkas. Pereemalt saabunud sõnum teavitas meid, et võiksime tuppa hommikust sööma tulla. Pärast veel viit minutit voodis vedelemist lohistasime end lõpuks tuppa.

Hommikusöögiks olid loomulikult võileivad, mille peale sai valida mitmesuguseid lisandeid. Olen mõne soomlase puhul märganud, et nad panevad võileivale võid, juustu ja seejärel kurki. Kusjuures mulle endale meeldib see kombinatsioon väga! Koera Ruskat hommikul enam kodus polnud, sest ta oli vanaisaga koos metsa jahile läinud. 

Pärast hommikusööki vahetasime riided, korjasime oma kolud maja pealt kokku ja pakkisime end autosse, et edasist sõitu alustada. Sarnaselt eelmisele päevale käisime kõigepealt poes, kuid seekord oli eesmärk osta toitu kogu ülejäänud nädalavahetuseks.

Kui K-Supermarketis käidud, asusime teele ühe ja ainsa, iga Rovaniemi reisi kohustusliku sihtkoha poole ehk Joulupukin Pajakylään ehk jõuluvana külasse! 🎅 

Kohale jõudes kõndisime läbi umbes miljoni suveniiri- ja kingipoe, ületasime dramaatiliste hüpetega põhjapolaarjoone ning asusime seejärel sappa, et päriselt jõuluvanaga kohtuda. 

Natukese ootamise järel jõudiski meie kord kätte.            

 Ja appiiii, ma sain päriselt jõuluvanaga kohtuda ning ta oskas isegi eesti keelt!! ❤️☺️ Kogemus oli mega tore ja natuke ebareaalne ka, sest no kui tihti sa ikka saad öelda, et käisid Lapimaal jõuluvana juures ja rääkisid temaga eesti keeles?!

Pärast seda vaatasime läbi veel mõned kingipoed, kust ostsin kaasa natuke head ja paremat. Valik oli lihtsalt nii suur, et otsustamine osutus oodatust palju keerulisemaks! Proovisin küll võimalikult kiiresti tegutseda, sest mu vahetusperekond oli seal juba miljon korda käinud, aga kõik oli minu jaoks nii huvitav, et läks ikka parajalt aega... Haha, ups! 😭

Lõpuks pakkisime end taas autosse, hüüdsime vanaemale tadaa ja alustasime sõitu Saariselkä poole. 

Ees ootas veel päris pikk tee ning poole sõidu peal olime peaaegu kõik nälga suremas, mistõttu tegime peatuse Sodankyläs söögikohas nimega Turkkinpippuri.

Mina tellisin kebabi friikartulitega ja see oli vägaaa maitsev! 

Teised valisid samuti endale midagi meelepärast ning pärast kõhu täis söömist olime valmis teekonda jätkama.

Lõpuks jõudsime kohale ja otsisime üles oma renditud möki ehk suvila. Ja see oli tõestiii ilusss! Valisime igaüks endale sobiva voodi, tassisime asjad sisse ning põrutasime juba jälle majast välja. Ausalt, meil polnud vist plaaniski pikalt paigal püsida. 

Esimesena käisime lähedal asuvas Kaunispää tipus, k
uid kahjuks polnud uduse ja vihmase ilma tõttu sealt suurt midagi näha. Vaade jäi seekord küll saamata, aga vähemalt saime koha ise üle vaadata.

Seejärel käisime veel korra poes, kus oli umbes miljon välismaalasest turisti. 

Igasugused lakupala-maiustused, lagrits ja salmiakki olid soodushinnaga. 

Autos tagasi olles ütles Jooa mulle, et prooviksin šokolaadiga kaetud salmiakki, mille ta oli just ostnud.

Suuuuuuuuuur viga.

Sain üsna kiiresti teada, et salmiakki ja tavalise lagritsa vahel on ikka päris suur maitseerinevus. Salmiakil on palju tugevam ja veidi soolakas maitse, mis on ka omamoodi tore?

 Aitäh sulle, Jooa, tõesti. 😵‍💫

Õnneks ei jäänud see päeva viimaseks elamuseks, sest järgmisena läksime bowlingut mängima. JEEEEEEEEEEEE! 🎳

Mäng kulges nagu ameerika mägedel. Alguses läks mul väga hästi, siis väsis käsi vahepeal ära, aga hiljem tuli tuhin jälle peale. Bowling oli igati vahva viis õhtu koos veetmiseks, kuid ma ei saa muidugi mainimata jätta, et nii nagu lauatennises, oli ka bowlingus minul ja Jooal omavaheline võistlus käimas. Eesmärk oli välja selgitada, kumb meist parem on.

Ja nüüd jõuame õhtu kõige tähtsama hetkeni.

Kätte jõudis viimase vooru esimene vise. Olin Jooast 16 puntiga maas ning olukord tundus ausalt öeldes juba üsna nukker. Lootus hakkas vaikselt kaduma ja tundus, et seekord tulebki leppida kaotusega.

KUNI MA VISKASIN KOLM STRIKE'I JÄRJEST!!! HAHAHAHA, MIDAAAAAAAAA?!

TÄIELIK TAGASITULEK! 🥳🥳🥳

Ma ei tea, kust see võimekus järsku välja ilmus, aga no võite ise arvata, kui rahul ma endaga olin. Pärast mängu küsiti minult isegi, kas ma harrastan Tallinnas bowlingut hobina. Vastus oli ei, aga oleme perega küll lihtsalt veidi võistlushimulised. 😁

Igatahes möödus kaks tundi väga lõbusalt ning kõigil oli mõnus olla. Pärast bowlingut otsustasime pereema Saanaga tagasi majutuskohta jalutada, samal ajal kui Jooa ja Neela autoga läksid. Jooa mainis küll, et tahaks ka jalutada, aga keegi pidi ju auto ka tagasi viima. 🤷‍♀️

Saariseljäl oli tunduvalt külmem kui Iis või Rovaniemel, seega panime kindad kätte, mütsid pähe ja sallid kaela ning alustasime oma teekonda.

Siinkohal pean aga mainima, et seal oli TÄIEGA VAIKNE JA TÄIEGA PIME.

Isiklikult elan Tallinna kesklinnas ning olen harjunud sellega, et ööpäev läbi kostab kuskilt autode, muude sõidukite või inimeste müra. Isegi öösel pole kunagi päris vaikne. Aga seal jalutades polnud peaaegu MITTE MIDAGI kuulda ning kaugusesse vaadates oli lihtsalt kottpime. See oli nii harjumatu, et mul hakkas veits pea valutama. 

Samas oli see kindlasti üks omamoodi ja meeldejääv kogemus. Jalutasime rahulikult ning rääkisime Saanaga terve tee igasugustel teemadel juttu. Mökkile jõudmiseks kulus umbes 15 minutit.

Tuppa jõudes küsisime teistelt, kui kaua nad juba tagasi olid olnud. Jooa vastas täiesti rahulikult: „Ühe tunni.“ (kas ta luges koera aastates?)

Igatahes otsustasime sauna sooja panna ning käisime kordamööda pesus. Ootamise ajal mängisime Jooaga kaarte. Tema õpetas mulle üht Soome kaardimängu, mis meenutas oma olemuselt Jaapani turakat ja mina õpetasin talle vastu ühe kaardimängu, mida mängin tihti Eestis oma sugulastega.

Nii et lisaks kõigele muule toimus õhtul ka väike rahvusvaheline kaardimängude kultuurivahetus. Täitsa produktiivne päev, kui minu käest küsida. 😌

Lõpuks jõudis kätte ka minu kord pesus ja saunas käia ning sinna kulus mul omajagu aega. Pärast seda hakkasime Neelaga Among Us'i mängima ning kui Jooa hiljem pesust tuli, saime ka tema endaga liituma. Üsna pea olime jälle kolmekesi mänguhoos, nagu poleks meil eelneva päeva ja tänase jooksul juba piisavalt tegevust olnud.

Lõpuks oli kell juba päris palju ning pereema hakkas siiralt soovitama, et me võiksime magama minna. Andsime siis järele ja sättisime end magama.

Või noh, vähemalt oli see meie algne plaan.

Tegelikult oli majas eelnevalt köetud sauna tõttu nii palav, et kellelgi ei õnnestunud korralikult magama jääda. Hakkasime siis toa jahutamisega tegelema ning tegime välisukse lahti, et värsket õhku sisse lasta.

Ja nii algas umbes kümneminutiline ämbliku teemaline arutelu. 

Kellegi mure, et ämblik võib muidu tuppa tulla viis selleni, et ukse lahti hoidmise asemel panime lihtsalt õhupumba tööle. Tegelikult oli tegu täiesti tavalise ämblikuga, aga noh, kes meist poleks kunagi väikest asja natuke suuremaks mõelnud? Igatahes saime lõpuks toa jahedamaks ning võisime rahuliku südamega magama jääda.

Enne magamaminekut tekkis mul Saanaga kahekesi olles veel üks väga armas hetk. Mainisin talle, et see päev oli siiani mu lemmikpäev kogu sellest vahetusõpilaseks olemise ajast. Olin saanud näha ja kogeda nii palju uut ning päev oli olnud lihtsalt uskumatult vahva. Saana vastas mulle aga täiesti enesekindlalt, et teeme homsest veel parema päeva.

Ausalt öeldes ma natuke kahtlesin tema sõnades. Kuidas saaks järgmine päev veel parem olla, kui tänane oli juba nii äge olnud? Mis saaks seda kõike veel ületada?

Noh... tuleb välja, et Saana teadis vist midagi, mida mina veel ei teadnud. 👀❤️

Aga sellest võin alles kahekümne teisel päeval jutustada 🤭

Nii magasimegi lõpuks magusat und Saariselkäl, Lapimaal pärast päeva, kuhu mahtus jõuluvanaga kohtumine, põhjapolaarjoone ületamine, kahtlase salmiakki maitsmine, bowlingu dramaatiline tagasitulek ning kottpimedas jalutamine.

Ja ausalt, kui sellised päevad on võimalikud, siis kuidas ma ei peaks tahtma siia veel kauemaks jääda?