Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis tõi kokku noored Eestist, Saksamaalt ja Poolast

18.–22. mail toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis Erasmus+ programmi raames rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalesid õpilased Eestist, Saksamaalt ja Poolast. Nädala jooksul ühendati praktiline projektitöö, keskkonnateadlikkus, kultuurivahetus ning rahvusvaheline koostöö, pakkudes noortele väärtuslikke kogemusi ja uusi sõprussuhteid.

Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Saksamaa Stromberg Gesamtschule koostöö on kestnud juba kaks aastat. Eesti õpilased on kahel korral külastanud Saksamaad ning nüüd viibisid Saksa õpilased juba teist korda Eestis, elades kohalikes peredes. Esmakordselt osales projektis ka Poola kool Szkoła Podstawowa im. gen. Stanisława Maczka w Boguchwale, kes on seotud Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohelise Kooli tegevustega.

Esimene päev – tutvumine ja projektide planeerimine

Projektinädal algas külaliste tervitamise ja kooli tutvustamisega. Tiina Ly viis läbi ringkäigu Tallinna Ühisgümnaasiumis, tutvustades kooli ajalugu, õppimisvõimalusi ja koolielu. Seejärel osalesid külalisõpilased erinevates tundides – ajaloo-, kunsti-, tehnoloogia-, saksa, vene ja soome keele tundides –, et saada ülevaade Eesti kooli igapäevasest õppetööst ning võrrelda erinevate riikide õppimiskultuure.

Pärast ühislõunat toimusid ettekanded Eestist, Tallinnast, Tallinna Ühisgümnaasiumist ning Rohelise Kooli tegevustest. Õpilased Triin, Kaur ja Paul tutvustasid külalistele Eesti kultuuri, pealinna eripärasid ning kooli keskkonnategevusi.

Päeva teises pooles keskenduti meeskonnavaimu loomisele ja projektide planeerimisele. Moodustati kuus rahvusvahelist töörühma, kes hakkasid arendama kooli õueala ning looma lahendusi aktiivseks vahetunniks ja õuesõppeks. Kavandati putukahotelle, euroalustest aiamööblit, lillepeenarde korrastamist ning õuesõppeala arendamist.

Teine päev – QR-mängud ja praktiline koostöö

Teisel projektipäeval tervitas osalejaid õppejuht Margit Timakov ning päeva avas muusikalise etteastega 10. klassi õpilane Karl Šmiltins.

Päeva jooksul jätkus töö töörühmades ning pärast lõunasööki tutvustati osalejatele QR-mänge kooli territooriumil kasvavate puude ja põõsaste kohta. Mängud põhinesid varasematel loovtöödel ning neid täiendati ja arendati projekti käigus edasi. Rahvusvahelistes rühmades testiti mänge praktiliselt ning anti põhjalikku tagasisidet nende kasutamiseks tulevastes õuesõppetundides.

Kolmas päev – „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“

20. mail toimus projekti keskkonna- ja kultuuripäev „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“. Päeva esimeses pooles osalesid noored koristusaktsioonil Pirita rannas, rannikumetsas ja Pirita jõe ümbruses. Kahe tunni jooksul koguti kokku suur hulk prügi, sealhulgas märkimisväärne kogus suitsukonisid.

Koristusaktsioon andis noortele võimaluse mõista keskkonnahoiu tähtsust ning tunnetada iga inimese vastutust looduse ees. Pärast lõunat vaadati filmi Eesti metsadest ja arutleti raiete, looduskaitse ning elurikkuse teemadel.

Päeva lõpetas ajalooline ekskursioon Pirita kloostrisse, kus Ott Rätsep tutvustas piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit. Tallinna Ühisgümnaasium tänab Pirita Linnaosa Valitsust, Ahti Jaksonit ning Ott Rätseppa sisuka ja inspireeriva päeva eest.

Neljas päev – kultuurivahetus ja ühine pidu

Neljandal päeval jätkus projektitöö kuues erinevas töörühmas. Õpilased arendasid edasi oma ideid ning valmistusid projektide lõppesitlusteks.

Pärast lõunat valmistasid Poola ja Eesti õpilased ühiselt traditsioonilisi Eesti toite õhtuseks peoks. Õhtu tõi kokku õpilased, õpetajad ja pered ning pakkus palju rõõmsaid ühiseid hetki.

Peol toimus Kahooti viktoriin Eesti, Saksamaa ja Poola teemadel, köieveo- ja rahvastepallivõistlused ning ühine disko. Õhtu lõi tugeva ühtekuuluvustunde ning andis osalejatele võimaluse tutvuda üksteise kultuuride ja traditsioonidega.

Viies päev – projektide esitlused ja emotsionaalne lõpetamine

Viimane projektipäev keskendus projektide lõpetamisele ja esitlemisele. Kooli hoovis tutvustasid õpilased valminud lahendusi direktor Liina Põllule ja õppejuht Margit Timakovile. Saksa õpilased kinkisid koolile kaks nahkhiirtele mõeldud pesakasti.

Päeva teises pooles toimus südamlik kokkuvõttev tegevus, kus osalejad kirjutasid üksteisele häid soove ja tänusõnu. Nädal lõppes emotsionaalselt – oli nii rõõmu, kallistusi kui ka pisaraid.

Projekt andis noortele võimaluse õppida rahvusvahelises meeskonnas töötamist, arendada suhtlemisoskusi ning panustada oma koolikeskkonna paremaks muutmisse.

Projekt toetas noorte baasvajaduste arengut

Rahvusvaheline koostööprojekt toetas tugevalt kolme olulise baasvajaduse arengut: autonoomiat, kompetentsust ja seotust.

Autonoomia - Õpilastele anti võimalus võtta vastutus oma projektide juhtimise ja korraldamise eest. Iga töörühma projektijuhid pidid eelnevalt koostama tööplaanid, mõtlema läbi tegevused, vajalikud töövahendid ja tööjaotuse ning juhtima nelja päeva jooksul rahvusvahelist meeskonda. Samuti korraldasid õpilased iseseisvalt neljapäevaõhtuse peo – planeerisid tegevused, mängud, saali ettevalmistuse ja hilisema korrastamise. See arendas noorte iseseisvust, algatusvõimet ja vastutustunnet.

Kompetentsus - Projekt võimaldas õpilastel rakendada ja arendada väga erinevaid oskusi – projektijuhtimist, meeskonnatööd, ajaplaneerimist, probleemilahendust ning praktilisi tööoskusi. Õpilased õppisid juhendama eri riikidest pärit noori, jagama ülesandeid ning viima projektid edukalt lõpuni. Samuti arendas projekt esinemisoskust, suhtlemisoskust ning võõrkeelte kasutamist rahvusvahelises keskkonnas.

Seotus - Nädal lõi tugeva ühtekuuluvustunde eri riikidest pärit noorte vahel. Ühine töö, ühised õhtud, mängud ja arutelud aitasid luua uusi sõprussuhteid ning õpetasid väärtustama koostööd ja vastastikust toetust. Õpilased õppisid märkama kultuurilisi erinevusi ning neid austama.

Projekt arvestas teadlikult ka kultuuriliste ja sotsiaalsete eripäradega. Noored said tutvustada oma riikide traditsioone, toite ja kultuuri ning õppida tundma teiste riikide kombeid ja väärtusi. Rahvusvaheline koostöö arendas sallivust, avatust ja empaatiat.

Olulisel kohal oli ka loovus – õpilased kavandasid uusi lahendusi kooli õuealale, lõid QR-mänge, kujundasid õuesõppealasid ning mõtlesid välja erinevaid praktilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi.

Erasmus+ projekt kujunes inspireerivaks ja meeldejäävaks nädalaks, mis pakkus noortele väärtuslikke kogemusi, uusi teadmisi ning rahvusvahelisi sõprussuhteid, mis jäävad neid saatma veel pikaks ajaks.

Rohkem infot projekti kohta leiab https://rohelinetyg.blogspot.com/ ja https://tygerasmus.blogspot.com/

Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis

 5. päev

Päev algas ühise sissejuhatusega ning seejärel jätkus töö projektide lõpetamisega. Õpilased kasutasid hommikupooliku selleks, et viia viimased ideed ja kujundused lõpule ning valmistuda oma tööde tutvustamiseks.

Kell 11 liitusid meiega ka direktor Liina Põld ning õppejuht Margit Timakov. Projektide esitlused toimusid kooli hoovis – just nendes paikades, mida nädala jooksul planeeriti või kujundati. Kõik õpilased tutvustasid suure õhinaga, mida nad olid nädalaga saavutanud ning kuidas nende töö õnnestus. Eriliseks kingituseks koolile tõid Saksa õpilased kaks nahkhiirtele mõeldud pesakasti. Kuigi esitlustega alustades hakkas sadama vihma, tehti ringkäik vapralt lõpuni ning moodulmaja ees jäädvustati ka ühine grupipilt.

Pärast lõunasööki jätkus päev südamliku ühistegevusega. Kõigi selgadele kinnitati paberist südamed, millele õpilased ja õpetajad said kirjutada üksteisele häid soove, tänusõnu ja mõtteid. Seejärel loeti ette eelmisel õhtul peo käigus kirjutatud sõnumeid. Oli nii pisaraid, kallistusi kui ka palju rõõmu ühiselt veedetud nädalast.

Poola õpilased lahkusid Eestist reede õhtul ning Saksa õpilased kogunevad lennujaamas laupäeva hommikul kell 12.

See oli äärmiselt tegus, emotsionaalne ja meeleolukas nädal, mis jääb kõigile osalejatele kindlasti kauaks meelde.

Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis

1. päev

18.–22. mail toimub Tallinna Ühisgümnaasiumis Erasmus+ programmi raames rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalevad õpilased Eestist, Saksamaalt ja Poolast.

Eesti ja Saksamaa koolide koostöö on kestnud juba kaks aastat – Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased on kahel korral külastanud Saksamaal asuvat Stromberg Gesamtschule kooli ning nüüd viibivad Saksa õpilased juba teist korda Eestis. Õpilased elavad peredes ja päris mitmed on samas peres juba teist korda. Poola kool Szkoła Podstawowa im. gen. Stanisława Maczka w Boguchwale osaleb Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohelise Kooli projektis esimest aastat. Poola õpilased elavad hotellis.

Projekti esimene päev Tallinna Ühisgümnaasiumis möödus toimekalt ning pakkus osalejatele palju uusi kogemusi ja võimalusi omavaheliseks tutvumiseks. Päev algas tervitustega. Seejärel tutvustas Tiina Ly külalistele Tallinna Ühisgümnaasiumi tehes nendega ringkäigu koolis tutvustades ka kooli ajalugu, õppimisvõimalusi ja koolielu. Pärast kooli tutvustust suundusid Erasmus+ projektis osalevad õpilased erinevatesse tundidesse, et jälgida Eesti kooli igapäevast õppetööd. Vaadeldi ajaloo-, kunsti-, tehnoloogia-, saksa keele, vene keele ja soome keele tunde. Tundide külastamine pakkus külalistele huvitava võimaluse võrrelda erinevate riikide koolikultuure ja õppemeetodeid.

Kell 11.30 oli ühine lõunasöök, mis andis õpilastele võimaluse vabamas õhkkonnas suhelda ja uusi tutvusi luua. Päeva järgmises osas toimusid ettekanded Eestist, Tallinnast, Tallinna Ühisgümnaasiumist ning Rohelise Kooli tegevustest. Ettekandeid viisid läbi Triin, Kaur ja Paul, kes tutvustasid külalistele meie riigi kultuuri, pealinna eripärasid ning kooli keskkonnategevusi.

Järgmiseks olid kavas erinevad tutvumis- ja soojendustegevused, mille eesmärk oli aidata eri riikidest pärit noortel omavahel kiiremini tuttavaks saada ning luua sõbralik ja avatud meeskonnavaim. Seejärel tutvustati projekti eesmärke ning moodustati rahvusvahelised töörühmad. Õpilased jagati kuude erinevasse meeskonda, kus alustati projektide planeerimisega.

Rahvusvahelise projekti käigus keskendutakse kooli õueala arendamisele ja keskkonna kujundamisele, mis toetaks nii aktiivset vahetundi kui ka õuesõpet. Õpilased tegelevad putukahotellide ehitamisega, euroalustest aiamööbli valmistamisega ning lillepeenarde ja õuesõppeklassi korrastamisega. Lisaks kujundatakse kolm erinevat õueala piirkonda, et pakkuda õpilastele rohkem võimalusi aktiivseks tegevuseks õuevahetundides ning anda õpetajatele võimalus kasutada loodud keskkonda õppetöös.

Igal töörühmal on oma projektijuhid, kelle ülesandeks oli juba enne projekti algust koostada tööplaan, mõelda läbi esmased ideed ning panna kirja vajalikud töövahendid ja materjalid. Projekti jooksul juhivad nad meeskondade tegevust, jagavad ülesandeid ning jälgivad tööde edenemist. Iga päeva alguses tutvustavad projektijuhid meeskondadele päevaplaani ja seatud eesmärke ning päeva lõpus tehakse kokkuvõtteid tehtud tööst ja hinnatakse projekti edenemist.

Esimese päeva lõpus alustasid töörühmad oma tööde planeerimist ning arutasid läbi esimesed ideed ja tegevused. Päev lõpetati ühiste kokkuvõtetega, kus jagati päeva muljeid ning arutati järgmiste päevade plaane.

Projekt pakub noortele väärtuslikku rahvusvahelist koostöökogemust, arendab meeskonnatööoskusi ning annab võimaluse panustada oma koolikeskkonna paremaks muutmisse. Ühise töö käigus sünnivad nii uued teadmised, sõprussuhted kui ka praktilised lahendused, mis jäävad kooliperele kasutamiseks ka tulevikus.

 

3 Poola õpetajat meie koolis külas - õpirände jätk.

 

Esmaspäeval oli meie koolis rõõmus ja rahvusvaheline õhkkond – meid külastasid kolm õpetajat Poolast, koolist Szkoła Podstawowa im. gen.Stanisława Maczka w Boguchwale.

Kohtumine oli jätk sügisel toimunud koostööle, mil meie õpetajad käisid Poolas sealses koolis kogemusi vahetamas. Nüüd oli Poola kolleegide kord tulla Eestisse, et süvendada koostööd ja valmistuda eesootavaks õpirändeks.

Meil oli suur rõõm võõrustada õpetajaid Agatat, Annat ja Monikat, kelle päev meie koolis oli sisukas ja mitmekesine.

Päev algas kohtumisega direktor Liina Põllu, õppejuht Margit Timakovi ning õppejuhi abi Aade Eritsaga, kes tutuvstasid meie kooli ajalugu ja tegevusi. Seejärel said külalised osa meie kooli tundidest – nad külastasid õpetaja Liia Jungi kunstitundi 7.b klassis ning õpoetaja Sirli Kõreste inglise keele tundi 10.C klassis. Pärast ühist lõunasööki toimus ringkäik koolimajas, mida viisid läbi 12 klassi õpilased Ene ja Brita. Külaliste liikumist aitasid päev läbi korraldada 7b klassi õpilased Noor ja Mia Lisandra.

Päeva lõpetas kohtumine, kus õpetajad Anu, Kai ja Eliis tutvustasid mais toimuvat koostööprojekti ning arutati lähemalt õpirände sisu ja korraldust. Külalised said hea ülevaate keskkonnast, kuhu nad peagi koos oma õpilastega naasevad.

Sellised kohtumised rikastavad meie koolielu, loovad uusi ideid ning tugevdavad rahvusvahelist koostööd. Ootame põnevusega kevadist kohtumist ja õpilaste saabumist!

Poola töövarjutamise märkamisi

 Esiletõstmist väärib Poola koolide väga sõbralik õpetajaskond. Meid võeti vastu suure soojuse ja avatusega, jagati lahkelt teadmisi ja kogemusi.

Meeldiv töökeskkond, rõõmsameelsed entusiastlikud õpetajad. Küllaltki palju noori õpetajaid.

Koolis oli tunda sõbralikku ja toetavat õhkkonda. Õpetajad olid lahked, avatud ja huvitatud koostööst. Väikesed lapsed suhtlesid rõõmsalt külalistega ning tundides valitses soe ja kaasav meeleolu.

Õpetajate ja õpilaste vahelised suhted on sõbralikud, pigem avatud.

Poola õpirände kogemus andis mulle positiivse võrdlusmomendi selles osas, et kui heas seisus on Eesti koolimajad ja kui kiiresti on meil koolielu edasi arenenud.

Töökeskkond tagasihoidlik, kohati vananenud mööbel, aga igas klassis smarttahvel, mida ka kogu aeg kasutati

Kool on küll vana, kuid hästi hoitud ja tehniliselt varustatud – igas klassis on projektor. 

Ka lihtsas, vananenud keskkonnas saab õppida ja õpetada.

Loeb sisu (õpetajate ja õpilaste koostöö), mitte välimus (koolimaja väljanägemine).

Koormused ja tegevused õpetajatel on sarnased. Osa tööst tuleb ikka koju kaasa.

Sõltumata sellest, kus riigis me oleme, on meil sarnased probleemid ja sarnased rõõmud. Lapsevanemad muudavad sealgi õpetajate elu keeruliseks.

Õpiränne pakkus huvitava kogemuse võrrelda meie ja Poola õpetajate õpetamismeetodeid.

Lahtiseid tunde tehes võib jääda iseendaks ning anda tundi nii nagu teema nõuab.

Kuidas ühes tunnis korraga töötab õpetaja ja kaks abiõpetajat.

Poola koolis nägin, kui oluline roll on õppimisel praktilistel tegevustel – lapsed lõikasid, meisterdasid ja tegutsesid palju rühmades. See hoidis õpilasi aktiivsena ja motiveerituna ning toetas teadmiste sügavamat omandamist.

Kõik katsed füüsika tunnis viisid läbi õpilased. Õpetaja toetas sõnaliselt

Bioloogia tunnis õppematerjalide meisterdamine - raku ehitus plastiliinist

Õppemängude rakendamine koolitunnis

Nii õppides, kui ka õpetades tuleb end hästi tunda (ära lase end teistest segada).

Üks ja sama materjal on tunnis antud mitmes variandis. Kordamine on õppimise ema

Motiveeritud õpilased, kes tundides mõtlesid ja töötasid aktiivselt kaasa

Kuidas tunnevad ennast tunnis muukeelsed õpilased, kes ei ole kunagi eesti keelt õppinud. Millisena nad tundi tajuvad.

Kogemus, kuidas on olla tunnis, kus ma keelest aru ei saa

Mured hariduslike erivajadustega lastega on koolides sarnased.

Poola õpetajad on samuti hädas kaasava haridusega, neil on samad mured, mis meil.Võimalus kuulata autistist endise õpilase kogemusi tavakoolis, mõista tema probleeme. Saada aru, et sellise lapse toetamsiel ja mõistmisel on võimalik teha imesid.

Kohtumine endise kohaliku kooli õpilasega, kellel autism ja tema kogemused sellega koolides.

Telefonid tundides on keelatud ja õpilased palju parem keskenduvad õppimisele.

Päevik ja õppekorraldus on teistsugused kui Eestis, kuid tähelepanuväärne oli, et lapsed veedavad vahetunnid ilma telefonideta – nad suhtlevad ja mängivad üksteisega. See peegeldab väärtust, mida tasuks ka meil hoida ja tugevdada.

Rakendit peab juhtima üks juht, mitu juhti keeravad vankri kraavi.

Avatud meel aitab paremini mõista uut (osa).

Poolas on usul ka koolis suur roll ja koht.

Emotsioonid on need, mis jäävad.

Töövarjutus Poola koolis linakeses Boguchwala 2. päev

Kolmapäeva hommikul oodati meid kooli juba kell 7.45. Alustuseks väike briifing, et saada ülevaade saabuvast päevast ning kõik teaks, kus ruumis ta peab mingi tunni ajal olema. 

Irene: Kolmapäeval külastasin kolme tundi - matemaatika, kunst ja füüsika. Matemaatikas õppisid õpilased jagamise reegleid. Kõige pealt seletas õpetaja teema lahti, siis tegid nad kinnistamiseks väikese ülesande töölehelt ja seejärel kordasid veel teema üle õppemänguga. Kunstis prooviti seostada tundi inglise keelega, mis oli väga tore, sest see aitas meil ka tunnist paremini aru saada. Kunstitunnis oli väga vahva näha õpilaste valmivaid töid - kõik olid küll sarnased teema tõttu, aga käekirjalt nii erinevad. Füüsika tunnis oli tore näha, et õpetaja proovis õpilastele teemat kinnistada katsete abil. 

Anu: Minu teine koolipäev algas saksa keele tunniga 8. klassile. Õpilased õpivad seda keelt alles 2. aastat. Selles tunnis keskenduti mööbli sõnavarale ja eessõnadele. Tunni lõpus tegid lapse rühmades plakateid, paigutades asju tuppa ja määrates siis nende asukohta üksteise suhtes.

2. tund oli inglise keel 4. klassile. Õpikuga tutvudes arvan, et lapsed alles alustasid inglise keele õppimist. Tund algas paari küsimusega õpetajalt Eesti kooli kohta. Seejärel võeti õpikust teemat Super seljakott, mille sisu uuriti - erinevad töövahendid, mida koolis vaja läheb. Oli lugemist, kuulamist ja ülesannete lahendamist. Seejärel kutsuti mind klassi ette ja õpilased asusid minu käest küsimusi küsima. Neil oli kõik kenasti vihikus kirjas, nad olid teinud põhjaliku ettevalmistuse. Sain vastata küsimustele oma hobidest, lemmik värvidest, toitudest, elukohast, koolist ja paljust muust. Lõpuks uuriti minu lemmik muusiku kohta. Nad väga ootasid vist, et oleksin vastanud Tommy Cash.  Tund lõppes sellega, et kõik tõusid püsti, ekraanilt pandi mängima eurovisiooni salvestus ja lapsed laulsid ja liikusid selle muusika saatel. Seejärel esitasid nad video järgi ka oma lemmik loo Poola muusikast.

3. tunni ajal oli kohtumine meid vastu võtvate õpetajatega. Sügava mulje jättis Agata endine õpilane, kes tänasel päeval õpib samuti inglise keele õpetajaks. Tegemist on autistiga ja ta jutustas oma teekonnast koolis, kuidas teda ei mõistetud, kui keeruline tal oli. Kuidas Agata oleks töö kaotanud, kuna ta julges tüdruku ema kooli kutsuda, et ta räägiks autismi eripäradest. 

4. Tund oli kehaline kasvatus. Tund toimis, kõik tegid kaasa ja täpselt nii nagu nad just parajasti oskasid. Iga laps oma võimete piires ja tundus, et nad olid sellega väga rahul. 

Pärast tunde tegime koolis veel väikese tiiru, käisime õpetajate toas ja tutvusime nende Erasmus tegevustega. Teate, mis kell seal kool algab, 0 tund? Kell 7. Uskumatu. Siis oli meie kohviruumis hüvastijätt. Ka direktor liitus ja toimus vastastikune tänamine. 

Rimma: Ma käisin matemaatikatunnis 5. klassis, kus õpilased õpivad, kuidas kiiresti kindlaks teha, millised loendamatud arvukad jagunevad 2, 3, 5 ja 10. Tund oli aktiivne, lapsed käisid tahvlil, olid aktiivsed ja tõstsid käsi. Seejärel käisin poola keele tunnis 2. klassis. See oli kõige harivam tund. Lisaks õpetajale olid klassis kaks assistendi. Üks aitas erivajadustega tüdrukut ja teine abistas tõlkimisel Ukraina lastel. Tunni lõpus andsid lapsed mulle kingituse ja laulsid espresso mokkaato Tomi Kesh’i esituses. Seejärel toimus füüsikatund 8. klassis. Teema oli elekter. Õpilased olid huvitatud vabatahtlikult katse läbiviimisest. Pärast seda tulid koridoris nooremad tüdrukud meie juurde ja kutsusid meid religiooni tunnile, kuid meil oli kohtumine kolleegidega ning kahjuks ei jõudnud me osaleda tundides, mida viib trotskslus vaimulik kitarriga. Kohtumisel kolleegidega õppisime tundma rohkem Eesti ühiskonna meeleolusid ja suhtumist tänapäeva probleemidesse. Tuleb öelda, et me ise õppisime nende kahe päeva jooksul üksteist paremini tundma.

Seejärel kutsuti meid restorani lõunale, anti kingitused ning me hüvasti jätsime külalislahketele võõrustajatele. Järgmisel päeval sõitsime Krakowi, kus ühe päevaga tutvusime vanalinnaga ja külastasime Teise maailmasõja ajal toimunud juudi getot ning piirkonda, kus filmiti „Schindleri nimekirja“. Arvan, et see oli väga kasulik 

Julia: Teisel päeval külastasime saksa keele, füüsika ja kehalise kasvatuse tunde, kus saime ülevaate õpetamisviisidest ja õpilaste kaasamise võtetest. Päeva lõpus toimus vestlus vastuvõtva organisatsiooniga, kus arutati muljeid ja sõlmiti kokkulepped vastukülastuse korraldamiseks.

Aade:Matemaatikatunnis käsitleti jaguvust erinevate arvudega (2, 3, 9). Frontaalse küsitluse käigus õpiti ja korrati kõiki võimalusi põhjalikult. Anti nippe, kuidas jaguvust kindlaks teha.

Kunstiõpetuse tunnis tutvustati  ja selgitati kunsti elemente  kahes keeles (lõiming inglise keelega). Näitlikustamise järel said õpilased ise praktiseerida, kasutades kodust kaasa võetud töövahendeid. Töö pidi jätkuma järgmises tunnis. Tore oli vaadata õpilaste valminud töid klassi seintel ja ka koridorides. Mulle jätsid suurima mulje tööd, mis olid tehtud kortsutatud jõupaberile ja pidid kujutama koopamaalinguid. Väga huvitav lähenemine. 

Tund kolleegidega mõttevahetuseks - kõik said rääkida iseenda isiklikest asjadest ja ennast tutvustada. Tõdesin, et väga paljuski oleme sarnased. Südamlik õhkkond. Meiega liitus ka kooli endine õpilane, autist,  kes Agathe toel oli jõudnud selleni, et  valmistus saama inglise keele õpetajaks. Väga liigutav oli kuulda lugu endise õpilase ja teda toetava õpetaja kohta. 

Füüsika - suurt meelde ei jäänud, mis seal toimus. Küll aga jäi meelde õhkkond, kus täisteismelised poisidki olid valmis kaasa mõtlema ja töötama. 

Tundub, et koolis on üldse meeldiv ja sõbralik õhkkond. Võib-olla aitab sellele kaasa kompaktne kogukond ja ka poolakate suurem usklikkus. (Vahetundides märkasime mitu korda ringi liikuvaid nunnasid ja ka preestrit, kitarr käes. Õpilased kutsusid meid ka religiooni tundi (igas klassis toimub kord nädalas), kuhu me kahjuks enam minna ei saanud, sest õpiränne oli lõppemas. 

Oleks olnud huvitav kitarriga preestrit kuulata ja tundi jälgida... Ehk teine kord?!

Aive:  Teine päev algas  kell 7:45 koolis.

1. tund kell 8:00 4. b klassis (23 õpilast) oli matemaatika, kus käsitleti jaguvuse tunnuseid 2- 9-ni. Õpetaja kasutas ekraanitahvlit, millele kuvati erinevaid reegleid ja ülesandeid. Jagati õpilastele erinevate jaguvus tunnustega lehti, millelt oli vaja leida ja värvida ringid antud arvuga jaguvad arvud. Õpilased osalesid tunnis aktiivselt.

Tund kell 8:55 oli 4. c klassi inglise keel. kasutusel oli arvutitahvel, kust kõlasid uued sõnad ning oli vaja ühendada sõna ja pilt. Hiljem loeti ekraanilt uut teksti ning selle põhjal leiti vastused küsimustele. Lõpuosas esitati külalistele küsimusi ning lauldi koos.

4. tund algas 10:45 võimlas: tunni algul läbisid õpilased teatevõistlusi korvpalliga ning lõpus mängisid algul poisid ning hiljem tüdrukud korvpalli. Lapsed tegid harjutusi loovalt ning nii nagu nad soovisid.

Liis: Teisel päeval vaatlesin ajaloo tundi 4. klassile. Tunni teemaks olid Poola sümbolid. Klassis jäi silma kohe noormees, kes õpetajaga sageli vestles ning küsimusi küsis või hoopis fakte juurde lisas. 

Õpetaja oli koostanud esitluse ning selles oli ka hümn. Uurisin, kas seal hümnis mainitakse ka Jumalat, ent hümn on hoopis kohalikust kangelasest.  Poolakad on väga usklik ja oma riiki armastav rahvas, seega on igas klassiruumis rist ja Poola vapp.

Teiseks vaatlesin 6. klassi kunstiõpetust. Õpilased kandsid ise kunstivahendeid kotis kaasas. Klassi seintel ja riiulitel oli näha varasemaid töid, ruum ise muidu pigem tagasihoidlik. Õpetaja kirjutas poola ja inglise keeles "Elements of Art" ning uuris õpilastelt, mis need on. Koos nimetati kuus elementi (space, colours, shapes, lines, shadows, texture), jagati A4 leht kuueks sektoriks ning hakati joonistama nii, et igas sektoris oma elemendi osa. Töödega selles tunnis lõpuni ei jõutud.

Vahepeal rääkisime õpetajatega meie haridussüsteemi erinevustest ning sarnasustest. Meiega liitus kooli endine õpilane, kes praegu õpib ülikoolis inglise keelt. Eriliseks tegi selle kohtumise see, et tal on autism ning saime palju teada, kuidas temasse koolis suhtuti ning mis tekitas raskusi. Ka meie kohtumisel oli tal tegelikult ebamugav olla ja vältis silmsidet, sõnad takerdusid, ent püüdis siiski tublisti vestelda. Kuna mina kohtusin temaga ka enne ajaloo tunnis, kus ta koos Agataga oli, siis väiksemas seltskonnas võõraga oli ta julgem ja tundis end kindlasti mugavamalt. Hea võrdlemise koht, kuidas seltskonnas suurus võib nende eneseväljendust mõjutada.

Viimase tunnina vaatlesin mina kehalise kasvatuse tundi 5. klassis, kus poisid ja tüdrukud olid koos võimlas. Peamiselt tehti harjutusi korvpalliga väikestes rühmades. Õpetaja näitas esmalt ise ette või palus mõnel õpilasel seda teha. Oli aru saada, kes õpilastest tegelevad spordiga rohkem või vähem, aga õpetaja neid mingitmoodi seal erinevalt ei kohelnud. Tehti nii nagu välja tuli. 

Ruumis oli pallide tõttu meeletu lärm, ei kujuta ette, kuidas õpetaja seal päev läbi tööd teeb. 

Siis saime veel kiire tuuri koolimajas, kus nägime Erasmuse programmile pühendatud stende ning õpetajate tuba. Õpetajate tuppa nad vist sageli ei jõua, sest vahetunnis 10 minutit ning korrapidamine koridorides võtab selle aja ära. Lisaks on õpetajaid, kes peavad klassist klassi rändama.

Hüvastijätt oli sama soe kui vastuvõtt. Saime aru, et poolakad meiega ikka paljuski väga sarnased.

 

Töövarjutus Poola koolis linakeses Boguchwala 1. päev

20.10.2025 varahommikul lendasime Jęšõwi ja jõudsime sel päeval kohale, registreeruda hotellis ning linna läbi jalutama. Me tutvustasime end linna peamiste vaatamisväärsustega ja nautisime kohalikku kööki. Täiendavat teavet saab alati internetist otsida.

Meie esimene töövarju päev Poola koolis Szkoła Podstawowa im. gen. Stanisława Maczka w Boguchwale. Jõudsime kooli pisut pärast 8 hommikul. Meid oldi juba väga oodatud, Välisukse vastas oli stend eesti keeles, meile oli ettevalmistatud ruum, kus saime olla, puhata ja kohvi juua ja oma asjad jätta.

Piret: Muusikaõpetuse tund oli väga mänguline ja keskendus rütmiõppele. Õpilased vaatasid erinevaid videosid, jäljendasid videopildis toimuvat.

Inglise keele tund oli samuti mitmekesine ning mänguline, õpetaja kasutas ohtralt pildimaterjali sõnavara omandamiseks.

Üldmulje koolist oli värvikirev, kuid kohati tekkis tunne, justkui oleksime ajas tagasi rännanud, andes keskkonnale nostalgilise ja omanäolise tooni.

Rimma: Hommikul läksime Boguslavi linna kooli. Meid võttis vastu kohaliku kooli õpetajad ning meil oli üks tund aega tutvumiseks ja tööalasteks aruteludeks. Sel päeval külastasin inglise keele õppetundi 5. klassis, poola kirjanduse tundi 4. klassis, muusikaklassi 3. klassis ning arvutinäidistundi 4. klassis. Kõiki tunde ühendab nutitahvli kasutamine, töölehed ja töövihiku kasutamine. Inglise keele tunnis räägiti loendamatutest ja loendatavatest nimisõnadest. Näiteks avati teekotike ja näidati selle näite abil, milline on erinevus konstruktsioonide kasutamises. Kirjandustunnis avaldas õpetaja muljet, see äratas õppijates huvi ja aktiivsust. Tunni teema oli kuulutuse kirjutamine näite "Pana Kłaksy akadeemiast". Muusikatunnis kasutati erinevat tüüpi ülesandeid rütmi õppimisel, seejärel kordasid lapsed koos õpetajaga noote ja töötasid rühmas, koostades oma muusikalisi frakeente ning esitlesid neid klassile. Lapsed võisid liikuda ja ilmutada oma loomulikku loovust. Arvutinäidistunnis õppisid lapsed tegema multikaid. See pidi huvi pakkuma kõigile ning oli näha, et poiste oskused olid palju paremad kui tüdrukutel.

Aade: Inglise keel - meie vastuvõtja Agathe tund oli aktiivne ja inspireeriv. Teemaks loendamatud ja loendatavad sõnad.  Näited  toitude hulgast. Mitmed "õppevahendid" olid õpetajal endal ka kaasas. Meeldis see, et kõike korrati ja kinnitati mitmete näidetega, nii et kõik pidi selgeks saama. Õpilased olid aktiivsed ja motiveeritud. 

1.klassi tunni valisin seetõttu, et seda juhatas noor õpetaja, kes lisaks algklassi juhatamisele õpetab hispaania keelt valikainena põhikooli klassides.  Tund algas õues. Kõik lapsed said kindad. Õpetati, kuidas istutada sibulaid. Mullaga täidetud kasti joonistas õpetaja jooned ja näitas ette, kuidas see töö käib. Seejärel jagati õpilastele  sibulad, nii et kõik said istutada. Õpetaja loomulikult juhendamas. Teine pool tunnist olime klassis, kus õpetaja kasutas ära oma hispaania keele oskust, näidates videot, kus mängulise laulu saatel toimus numbrite õppimine (keeleõpet 1.klassis muidugi veel ei toimu). Hiljem õpetajaga vesteldes sain teada ka üht-teist valikaine õpetamise kohta põhikoolis. 

Muusikatund keskendus rütmivormide õppimisele, vaadati - kuulati videoid ja väljendati end rütmiliselt, hiljem moodustati töörühmad, kes panid kokku rütmivormide järjestusi ja tutvustasid neid üksteisele. Toimetati õhinaga, õhkkond  ja klassis  liikumine küllaltki vaba, aga segadust ei tekkinud. Kõik toimis. 

Keemia - huvitav oli humanitaarina jälgida keemia tundi ja meenutada oma kooliaega, kui see õppeaine mulle väga meeldis.Noor õpetaja selgitas õpiku ja tahvlinäidete põhjal metallide ja mittemetallide omadusi ja reaktsioone. Lõpuks tegi ka katse magneesiumiga. Õpilased olid õhinaga asja juures, eriti mõned poisid. Noor õpetaja suutis klassi kaasa mõtlema ja kaasa töötama panna. 

Julia: Õpirände esimesel päeval toimus koosolek Poola õpetajate ja vastuvõtva organisatsiooniga, kus tutvustati kooli, selle ülesehitust ja tegevusi. Seejärel osalesime tunnivaatlustel, mille käigus jälgisime loodusõpetuse, kirjanduse ja informaatika tunde. Pärast tunde toimus arutelu nähtud tegevuste üle ning päeva lõpetas ühine lõunasöök, mis andis võimaluse kogemuste vahetuseks ja kontaktide loomiseks.

Irene: Külastasin teisipäeval nelja kooltundi. Nendeks olid algklasside tund, bioloogia, muusika ja keemia. Huvitav oli näha, kuidas erinevad tunnid meie kooli tundidest. Tunnid, mida ma varjutamas käisin tundusid hästi läbi mõeldud, mõnes tunnis keskenduti rohkem visuaalsele infole - õpilased vaatasid videoid, tegid töölehte, mängisid smart-tahvli abil õppemänge. Teistes tundides (nt bioloogia) keskenduti rohkem arutelule, õpilased pidid ise õpikust järge pidama ning tahvlil võeti teema kokku. Muusikatund oli väga lõbusalt üles ehitatud, tundus, et nii õpilastele kui ka õpetajale meeldib tunnis olla. Tore oli vaadata, kuidas õpilased on väga aktiivsed ja õpihimulised. 

 

Anu: Minu esimene tund oli inglise keel, mida andis meid vastu võtnud õpetaja Agata. Tund oli väga hoogne, õpiti loendatavaid ja loendamatuid nimisõnu ja teemaks oli toit. Agata oli kaasa võtnud erinevaid toiduaineid ja õpilased said erinevaid asju jagada kahte gruppi. Seejärel hakati näidete põhjal tuletama reegleid. Õpilased olid väga kaasas ja töökad. 

Teine tund oli poola keel. Arutleti raamatu "Pan Kleksi akadeemia" üle. Vaatamata sellele, et tund oli täielikult poola keeles, oli siiski aru saada, mis tunnis toimus. Õpilased olid küll lärmakad, aga pigem vist soovist vastata. Suhted õpetaja ja laste vahel olid väga sõbralikud, soojad ning toetavad.

Kolmas tund - muusika 3. klassile. Õpiti rütme. See tund oli pigem mänguline. Ei laulmist ega muusikat. Samas lapsed tegid püüdlikult kaasa, oli elevust ja mõtlemist. 

Päeva viimaseks tunniks jäi informaatika. Klassi paigutus oli nagu meil aastakümneid tagasi, arvutid olid näoga vastu seina ja õpetaja sai mugavalt laste taga liikuda. Kõik lapsed tegid õpetajaga õhinal kaasa ja tunni tempo oli piisav, et kõik jõuaks ja kiirematel ei hakkaks igav.

Seejärel suundusime koos osade õpetajatega lähedal asuvasse restorani sööma. Meid kostitati Poola köögiga. Saime omavahel rääkida Eesti ja Poola kooli probleemidest ja rõõmudest ja eks need teemad olid ikka samad. Ka neil on viimaste aastatega olulisel kohal kaasav haridus ja samas mure, et vastav väljaõpe ning tugi on puudulik.

Sirli: Külastasime 3 tundi: inglise keel, kirjandus, keemia. Tähelepanekud: väga motiveeritud ja distsiplineeritud õpilased. Õpetajad väitsid, et neid motiveerib uudishimu. Tund üles ehitatud eluliste näidetega. Isegi eestlane sai poola keelest aru😊

Aive: Õpirände esimesel päeval vaatlesin nelja tundi.

Kell 8:55 algas loodusõpetuse tund 2. klassis (21 õpilast). Tunni teema "Warstwy lasu".

Õpilastele jagati töölehed, millelt lõikasid vajalikke loomi ning kleepisid koos rühmale antud suurele rohelisele lehele. Loomad tuli paigutada õigesse rindesse. Tulemus on näha siin: (võta pilt teamsist)

Kell 9:50 algas 5. klassi bioloogia tund, kus käsitleti organismide keemilist koostist. Õpetaja teeb teemat käsitledes tahvlile märkmeid ning õpilased kirjutavad õpitu kaustikusse. Hiljem korratakse õpitut mõistekaarti abil (tahvlil joonis).

Klassis õppis 22 õpilast, kellest 5 vajasid abiõpetaja tuge ja abi.   Õpilased liikusid vajadusel vaikselt klassist välja häirimata õpetajat ja kaasõpilasi.

Vahetundides istusid õpilased koridoris põrandal, kus toimus suhtlus ja kaasavõetud söögi söömine.

Iga tund paneb õpetaja aktiivsematele õpilastel plussi (+), kui neid koguneb 5, siis õpilane saab hinde. Hinnete skaala on 1 - 6-ni.

Kell 10:45 algas 3. tund - 2. klassi ( 21 õpilast) keeletund, milles käsitleti erinevate lindude kohta kirjutatud tekste, etendati väike näitemäng kahe kostümeeritud õpilase poolt, vaadati videot ning täideti töövihikut selle põhjal.

4. tund 7. klassi keemia algas kell 11:45. Tunni algul kontrollis õpetaja õpilaste kohalolu. Tunnis käsitleti metalle ja mittemetalle ning nende reaktsioone. Toimus õpetaja ja õpilaste vaheline koostöö, kus õpetaja esitas uut materjali, õpilased konspekteerisid ning samaaegselt arutleti.

Õpetaja tegi esimesel laual magneesiumiga katse, kus ei kasutatud prille ega muid kaitsevahendeid.

Liis: Meie esimene töövarjuks olemise päev algas hommikul sooja vastuvõtuga, seda vaatamata sellele, et jõudsime kenasti varem kohale. Kooli sisenedes võttis vastu eestikeelne "Tere tulemast!" plakat - meid vist tõesti oodati! :)

Siis viidi meid eraldi ruumi, kus saime istuda ja tutvuda. Huumorimeel klappis koheselt!

Mina vaatasin 4.kl matemaatikat, kus lapsed tegid prinditud töölehte, mille lahenduste järgi pidid ruudulistes kastides vastavalt näidatud kujundid värvima. Õpetaja oli väga aktiivne ning rääkis praktiliselt vahetpidamata ja liikus palju ringi.

Lapsed lahendasid erinevad arvutusülesanded ka tahvlile. Üpris tüüpiline tund, kus töömeeleolu tundus asjalik.

Vaatasin ka 1.kl inglise keele tundi, kus õpiti puuvilju. Tunnis kasutas õpetaja palju erinevaid viise, mis pani lapsi ka liigutama. Alustas suure pehme mänguasjaga, mis käis erinevate lastega klassis ringi ja pidid üksteiselt küsima: "How are you?" ja vastaja sai ise siis selle ning liikus uue lapse juurde. Oli puuviljadega laul, nutitahvlis mäluga seotud mängud, tahvlil kaheksa õpitava puuvilja pildid nimetustega. Õpetaja oli särava olemisega ja sujuvalt parandas ning toetas last, kui miskit läks valesti või ei olnud meeles. Neil ka õpikud, aga õpetaja meelest liiga lihtsad.

2.klassi tunnis oli lindude teema. Klassiruumis oli kõiksugu pargi ja metsaga seotud seinalehti ning kunstitöid. Alguses lauldi laulu, millele tegid lapsed laua taga istudes erinevate pillidega ka viisi. Kaks last olid linnukostüümides ning tegid lühikese etteaste.

Loeti õpikust kuulsa Poola kirjaniku luuletust linnu kohta ning tehti töövihikust. Õpetajal oli nutitahvlil sama lehekülg ees ning suunas selle abiga. Märkis vajadusel ka ekraanile jooni.

Üpris mitmekesine tund.

Viimaseks oli informaatika 4.klassile, kus tehti Paint 3D programmis animatsioone. Iga laps istus sülearvuti taga ning õpetaja näitas suurel erkaanil ette, mida teha ning juhendas suuliselt. Lapsed said esmalt liikuma auto ning siis pidid liikuma saama kaks objekti. Õpetaja seisukohtast oli hea erkaani vaadata, aga lapsed istusid kas näoga küljeseina või akna poole.

Siis kiire tagasiside ja jääme uut päeva ootama.