Kolmapäeva hommikul oodati meid kooli juba kell 7.45. Alustuseks väike briifing, et saada ülevaade saabuvast päevast ning kõik teaks, kus ruumis ta peab mingi tunni ajal olema.
Irene: Kolmapäeval külastasin kolme tundi - matemaatika, kunst ja füüsika. Matemaatikas õppisid õpilased jagamise reegleid. Kõige pealt seletas õpetaja teema lahti, siis tegid nad kinnistamiseks väikese ülesande töölehelt ja seejärel kordasid veel teema üle õppemänguga. Kunstis prooviti seostada tundi inglise keelega, mis oli väga tore, sest see aitas meil ka tunnist paremini aru saada. Kunstitunnis oli väga vahva näha õpilaste valmivaid töid - kõik olid küll sarnased teema tõttu, aga käekirjalt nii erinevad. Füüsika tunnis oli tore näha, et õpetaja proovis õpilastele teemat kinnistada katsete abil.
Anu: Minu teine koolipäev algas saksa keele tunniga 8. klassile. Õpilased õpivad seda keelt alles 2. aastat. Selles tunnis keskenduti mööbli sõnavarale ja eessõnadele. Tunni lõpus tegid lapse rühmades plakateid, paigutades asju tuppa ja määrates siis nende asukohta üksteise suhtes.
2. tund oli inglise keel 4. klassile. Õpikuga tutvudes arvan, et lapsed alles alustasid inglise keele õppimist. Tund algas paari küsimusega õpetajalt Eesti kooli kohta. Seejärel võeti õpikust teemat Super seljakott, mille sisu uuriti - erinevad töövahendid, mida koolis vaja läheb. Oli lugemist, kuulamist ja ülesannete lahendamist. Seejärel kutsuti mind klassi ette ja õpilased asusid minu käest küsimusi küsima. Neil oli kõik kenasti vihikus kirjas, nad olid teinud põhjaliku ettevalmistuse. Sain vastata küsimustele oma hobidest, lemmik värvidest, toitudest, elukohast, koolist ja paljust muust. Lõpuks uuriti minu lemmik muusiku kohta. Nad väga ootasid vist, et oleksin vastanud Tommy Cash. Tund lõppes sellega, et kõik tõusid püsti, ekraanilt pandi mängima eurovisiooni salvestus ja lapsed laulsid ja liikusid selle muusika saatel. Seejärel esitasid nad video järgi ka oma lemmik loo Poola muusikast.
3. tunni ajal oli kohtumine meid vastu võtvate õpetajatega. Sügava mulje jättis Agata endine õpilane, kes tänasel päeval õpib samuti inglise keele õpetajaks. Tegemist on autistiga ja ta jutustas oma teekonnast koolis, kuidas teda ei mõistetud, kui keeruline tal oli. Kuidas Agata oleks töö kaotanud, kuna ta julges tüdruku ema kooli kutsuda, et ta räägiks autismi eripäradest.
4. Tund oli kehaline kasvatus. Tund toimis, kõik tegid kaasa ja täpselt nii nagu nad just parajasti oskasid. Iga laps oma võimete piires ja tundus, et nad olid sellega väga rahul.
Pärast tunde tegime koolis veel väikese tiiru, käisime õpetajate toas ja tutvusime nende Erasmus tegevustega. Teate, mis kell seal kool algab, 0 tund? Kell 7. Uskumatu. Siis oli meie kohviruumis hüvastijätt. Ka direktor liitus ja toimus vastastikune tänamine.
Rimma: Ma käisin matemaatikatunnis 5. klassis, kus õpilased õpivad, kuidas kiiresti kindlaks teha, millised loendamatud arvukad jagunevad 2, 3, 5 ja 10. Tund oli aktiivne, lapsed käisid tahvlil, olid aktiivsed ja tõstsid käsi. Seejärel käisin poola keele tunnis 2. klassis. See oli kõige harivam tund. Lisaks õpetajale olid klassis kaks assistendi. Üks aitas erivajadustega tüdrukut ja teine abistas tõlkimisel Ukraina lastel. Tunni lõpus andsid lapsed mulle kingituse ja laulsid espresso mokkaato Tomi Kesh’i esituses. Seejärel toimus füüsikatund 8. klassis. Teema oli elekter. Õpilased olid huvitatud vabatahtlikult katse läbiviimisest. Pärast seda tulid koridoris nooremad tüdrukud meie juurde ja kutsusid meid religiooni tunnile, kuid meil oli kohtumine kolleegidega ning kahjuks ei jõudnud me osaleda tundides, mida viib trotskslus vaimulik kitarriga. Kohtumisel kolleegidega õppisime tundma rohkem Eesti ühiskonna meeleolusid ja suhtumist tänapäeva probleemidesse. Tuleb öelda, et me ise õppisime nende kahe päeva jooksul üksteist paremini tundma.
Seejärel kutsuti meid restorani lõunale, anti kingitused ning me hüvasti jätsime külalislahketele võõrustajatele. Järgmisel päeval sõitsime Krakowi, kus ühe päevaga tutvusime vanalinnaga ja külastasime Teise maailmasõja ajal toimunud juudi getot ning piirkonda, kus filmiti „Schindleri nimekirja“. Arvan, et see oli väga kasulik
Julia: Teisel päeval külastasime saksa keele, füüsika ja kehalise kasvatuse tunde, kus saime ülevaate õpetamisviisidest ja õpilaste kaasamise võtetest. Päeva lõpus toimus vestlus vastuvõtva organisatsiooniga, kus arutati muljeid ja sõlmiti kokkulepped vastukülastuse korraldamiseks.
Aade:Matemaatikatunnis käsitleti jaguvust erinevate arvudega (2, 3, 9). Frontaalse küsitluse käigus õpiti ja korrati kõiki võimalusi põhjalikult. Anti nippe, kuidas jaguvust kindlaks teha.
Kunstiõpetuse tunnis tutvustati ja selgitati kunsti elemente kahes keeles (lõiming inglise keelega). Näitlikustamise järel said õpilased ise praktiseerida, kasutades kodust kaasa võetud töövahendeid. Töö pidi jätkuma järgmises tunnis. Tore oli vaadata õpilaste valminud töid klassi seintel ja ka koridorides. Mulle jätsid suurima mulje tööd, mis olid tehtud kortsutatud jõupaberile ja pidid kujutama koopamaalinguid. Väga huvitav lähenemine.
Tund kolleegidega mõttevahetuseks - kõik said rääkida iseenda isiklikest asjadest ja ennast tutvustada. Tõdesin, et väga paljuski oleme sarnased. Südamlik õhkkond. Meiega liitus ka kooli endine õpilane, autist, kes Agathe toel oli jõudnud selleni, et valmistus saama inglise keele õpetajaks. Väga liigutav oli kuulda lugu endise õpilase ja teda toetava õpetaja kohta.
Füüsika - suurt meelde ei jäänud, mis seal toimus. Küll aga jäi meelde õhkkond, kus täisteismelised poisidki olid valmis kaasa mõtlema ja töötama.
Tundub, et koolis on üldse meeldiv ja sõbralik õhkkond. Võib-olla aitab sellele kaasa kompaktne kogukond ja ka poolakate suurem usklikkus. (Vahetundides märkasime mitu korda ringi liikuvaid nunnasid ja ka preestrit, kitarr käes. Õpilased kutsusid meid ka religiooni tundi (igas klassis toimub kord nädalas), kuhu me kahjuks enam minna ei saanud, sest õpiränne oli lõppemas.
Oleks olnud huvitav kitarriga preestrit kuulata ja tundi jälgida... Ehk teine kord?!
Aive: Teine päev algas kell 7:45 koolis.
1. tund kell 8:00 4. b klassis (23 õpilast) oli matemaatika, kus käsitleti jaguvuse tunnuseid 2- 9-ni. Õpetaja kasutas ekraanitahvlit, millele kuvati erinevaid reegleid ja ülesandeid. Jagati õpilastele erinevate jaguvus tunnustega lehti, millelt oli vaja leida ja värvida ringid antud arvuga jaguvad arvud. Õpilased osalesid tunnis aktiivselt.
Tund kell 8:55 oli 4. c klassi inglise keel. kasutusel oli arvutitahvel, kust kõlasid uued sõnad ning oli vaja ühendada sõna ja pilt. Hiljem loeti ekraanilt uut teksti ning selle põhjal leiti vastused küsimustele. Lõpuosas esitati külalistele küsimusi ning lauldi koos.
4. tund algas 10:45 võimlas: tunni algul läbisid õpilased teatevõistlusi korvpalliga ning lõpus mängisid algul poisid ning hiljem tüdrukud korvpalli. Lapsed tegid harjutusi loovalt ning nii nagu nad soovisid.
Liis: Teisel päeval vaatlesin ajaloo tundi 4. klassile. Tunni teemaks olid Poola sümbolid. Klassis jäi silma kohe noormees, kes õpetajaga sageli vestles ning küsimusi küsis või hoopis fakte juurde lisas.
Õpetaja oli koostanud esitluse ning selles oli ka hümn. Uurisin, kas seal hümnis mainitakse ka Jumalat, ent hümn on hoopis kohalikust kangelasest. Poolakad on väga usklik ja oma riiki armastav rahvas, seega on igas klassiruumis rist ja Poola vapp.
Teiseks vaatlesin 6. klassi kunstiõpetust. Õpilased kandsid ise kunstivahendeid kotis kaasas. Klassi seintel ja riiulitel oli näha varasemaid töid, ruum ise muidu pigem tagasihoidlik. Õpetaja kirjutas poola ja inglise keeles "Elements of Art" ning uuris õpilastelt, mis need on. Koos nimetati kuus elementi (space, colours, shapes, lines, shadows, texture), jagati A4 leht kuueks sektoriks ning hakati joonistama nii, et igas sektoris oma elemendi osa. Töödega selles tunnis lõpuni ei jõutud.
Vahepeal rääkisime õpetajatega meie haridussüsteemi erinevustest ning sarnasustest. Meiega liitus kooli endine õpilane, kes praegu õpib ülikoolis inglise keelt. Eriliseks tegi selle kohtumise see, et tal on autism ning saime palju teada, kuidas temasse koolis suhtuti ning mis tekitas raskusi. Ka meie kohtumisel oli tal tegelikult ebamugav olla ja vältis silmsidet, sõnad takerdusid, ent püüdis siiski tublisti vestelda. Kuna mina kohtusin temaga ka enne ajaloo tunnis, kus ta koos Agataga oli, siis väiksemas seltskonnas võõraga oli ta julgem ja tundis end kindlasti mugavamalt. Hea võrdlemise koht, kuidas seltskonnas suurus võib nende eneseväljendust mõjutada.
Viimase tunnina vaatlesin mina kehalise kasvatuse tundi 5. klassis, kus poisid ja tüdrukud olid koos võimlas. Peamiselt tehti harjutusi korvpalliga väikestes rühmades. Õpetaja näitas esmalt ise ette või palus mõnel õpilasel seda teha. Oli aru saada, kes õpilastest tegelevad spordiga rohkem või vähem, aga õpetaja neid mingitmoodi seal erinevalt ei kohelnud. Tehti nii nagu välja tuli.
Ruumis oli pallide tõttu meeletu lärm, ei kujuta ette, kuidas õpetaja seal päev läbi tööd teeb.
Siis saime veel kiire tuuri koolimajas, kus nägime Erasmuse programmile pühendatud stende ning õpetajate tuba. Õpetajate tuppa nad vist sageli ei jõua, sest vahetunnis 10 minutit ning korrapidamine koridorides võtab selle aja ära. Lisaks on õpetajaid, kes peavad klassist klassi rändama.
Hüvastijätt oli sama soe kui vastuvõtt. Saime aru, et poolakad meiega ikka paljuski väga sarnased.
