Kolmapäev on teadatuntud nädala keskpunkt. Ja sellega muutus ka meie Kouvola trajektoor totaalselt. Alustasime päeva hotellis, kus sõime ka hommikusööki. Hommikusöök on siin tipptasemel. Juba sellepärast võib siia tulla.
Seejärel oli meil kella poole kümneni natuke aega, et kott kokku panna ja hotelliga hüvasti jätta.
Poole kümne paiku siirdusime oma viimast päev koolis veetma. Seal saime tehtud erinevaid loomeülesandeid, kus meie õppisime soome keelt ja õpetasime oma uutele sõpradele eesti keelt. Saime väga huvitavaks ülesandeks moodustada grupid, et teha Tykkimäel kahekümnele kamraadile süüa. Marteni grupp pidi tegema neljapäeva hommikusöögi ja Oliveri grupp kolmapäeva magustoidu ja neljapäeva õhtusöögi. Peale kooli seadsime suuna Kouvola Prismasse, et sisseoste teha. Sinna sõitsime kaheksakesi bussiga.
Paari tunni pärast ostud tehtud, meel hea, hakkasime unelmate bussiga sõitma meie veel uhkemasse villasse. Jõudsime kohale poole viie paiku. Jagasime end tubadesse ja avastasime karaoke kõlari. Elevandi õnneks ei olnud see ära peidetud ja leidis enda unustatud lauluande taas üles.
Tuju hea, hakkas esimene õhtusöögi seltskond süüa tegema. Teised panid niikaua sauna kütte, katsid laua ja Oliveri tiim tegi magustoitu. Siiamaani ei olnud sõnu, kui tore see kõik oli. Kahte villat ühendas ühisruum, kus saime kõik koos süüa ja mängida. Kõht punnis, hakkasid osad sauna sättima. Seal olime hea muusika ja seltskonna taktis lausa paar tundi.
Soome on teadatuntud oma järvede rohkuse poolest. Nii asus ka meie kaks villat järve ääres. Seal oli meil võimalus minna ka jääauku karastama. Meie üllatuseks käisid paljud seal. Veel suuremaks üllatuseks osutus asjaolu, et tee sinna oli äärmiselt libe. Näiteks ei suutnud isegi Elevant seal järve tormates püsti jääda.
Päeva lõpetasime erinevate mängude ja tegevustega. Martenile määriti pähe Shreki näomask ja koos mängisime ka Maffiat.
Marten Elevant ja Oliver Annom
