CLIL-koolitus Ateenas - päev "saabumine" (Kati ja Karola)

 Εδώ είμαστε ehk "siin me oleme"💙

Oleme õnnelikult jõudnud Ateenasse, Kreekasse, meie valitud koolitusele lõimitud aine- ja keeleõppest. Ametlikult on koolituse pealkiri: "Hands-on CLIL: Digital Storytelling through Multiple Intelligences - Apps for Scaffolding your teaching Pathways" ja loomulikult on see ülioluline teema meile kui keeleõpetajatele ja ka koolitajatele.

Jõudsime suhteliselt hästi +24kraadisesse kevadesse, kui välja arvata tohutu jooksmine kahe lennu vahel sh terminalide vahetus jne, milleks oli aega 20 minutit ja olime valmis kõigeks 🏃😰. Jõudsime, lõõtsutasime, proovisime pulsi jälle paika saada ja lend Münchenist Ateenasse võib öelda, et läks korda!😊 Lennu ajal panime paika ühe materjali sisu, uue õppematerjali paketi, seega oleme produktiivsed:).

Õhtul võitsime vabalt - vaatasime üle hotelli, natuke jalutasime ja homseks oleme valmis. Meie koolitaja Petros alustab homset hommikut jäämurdjana kreeka toiduga, mis ju alati sulatab südamed:). Üks koolituspäev on ka muuseumis, mille liikmeks me ennast tegime, see oleme elevil, sest näeme, et õppetegevused toetavad sisu, milleks me siin oleme. LÕIMIMISEKS!

Meie moto on tänane leid linnapealt...💗

Καληνυχτα...."Head ööd"...

Coaching and mentoring to support teachers - reisi algus

Meie valisime oma esimeseks Erasmus+ rändeks koolituse "Coaching and mentoring to support teachers". Kursus toimub kevadises Prahas. 

Selle konkreetse kursuse valisime, sest soovime saada uusi mõtteid ja võtteid toetamaks kolleege nende igapäevases töös. Koolis on vajadus tegeleda mitmete erinevate õpilasrühmadega ning tihtipeale on see vägagi ressursinõudlik. Soovimegi oma kolleege rohkem toetada nende endi teadmiste, oskuste ja võimaluste teadvustamisel ning rakendamisel. 

Kursusel osalejad - hev-koordinaator Gairi Volk ja eripedagoog Arina Varjonova. 

Meie esimene Erasmus+ koolitusreis on olnud sündmusterohke. Meie seiklused algasid juba reisile eelneval õhtul, kui Gairi telefon soovis juba pikemat aega tarkvarauuendust. Gairi soovis olla eeskujulik ja selle enne reisi ära teha. See paraku aga maksis kätte – telefon muutus pildituks. Telefonis on ju aga tänapäeval kogu elu, sh kõik, mis meil oli reisiks vajalik! 

Kuna telefonifiasko kestis hiliste öötundideni (NB! tulutult!), siis hommik lennujaamas oli meile vägagi ebatavaline – me olime väga vaiksed ja isegi nalja ei jaksanud teha. Laupäev vastu pühapäeva mindi ju üle ka suveajale. Olime õnnelikud, et üldse lennujaama jõudsime ja nt sisse ei maganud. 😴

Arvestades väsimusastet, on andestatav, et iseteeninduses pagasit ära andes nt Arina skännis korduvalt sisse pardakaarti, kuigi pidi skännima juba muid triipkoode.🧳

Loomulikult jätkus saaga sellega, et Arina jäi ilma oma kammist, Gairi pani turvaväravad röökima. 

Lõpuks, kohvikus, arutasime läbi eesootava reisi plaanid ja seadistasime Gairile tema vana telefoni reisiks valmis. 

Lennureis möödus iseenesest rahulikult – kordamööda tukkudes. ✈

 

  

Hotelli valikul lähtusime sellest, et saaksime koolitusele hommikuti jalutada. Leidsime hotelli 700 m kaugusel koolituskeskusest. 

Aga selleks, et lennujaamast jõuda hotelli, pidime võtma ette korraliku matka ühistranspordiga. Sõitsime ühe bussi ja kahe trammiga.🚍🚊🚊

Kohvritega oli üsna keeruline, sest tänavad olid tehtud väikestest munakividest või kivimosaiikidest. 

Seevastu oli ilm aga super - 21 kraadi ja päike paistis!🌞Märgata oli ka kevadlilli ning õitsema hakkavaid puid. 

Õhtu möödus hotelli läheduses jalutades, õhtust süües ja nüüd hotellitoas selle postitust kirjutades.

Kokkuvõttes - oleme õnnelikud, et oleme kohal ja valmis tegutsema! 💪

Oleme homse osas ootust täis ja loodame, et koolitus pakub meile kõike seda, mille jaoks me selle retke ette võtsime! 😊

Gairi ja Arina 👌

Reisi pildid

 

Ra viies Ii nädal

Esmaspäev (26.02)

Esmaspäeval koolis olles hakkas mulle kohale jõudma, et kohe varsti ei näe ma neid juba tuttavaid nägusid enam mitte kunagi. See oli kahtlane tunne, sest olin suhteliselt lähedaseks saanud juba paljudega ning ei teadnud mida tunda. Õhtul tegime burgereid ning tegelesin uurimistööga.

Teisipäev (27.02)

Hommikul magasin veidi sisse ning käisin jälle koolis. Mainisin direktorile, et varsti on meil minek ning minul ja Erikul on vaja paberit, kus näha, et me oleme tundides kohal käinud ning kuidas meiega töötamine olnud on. Õhtul pärast kooli käisime Jaakoga saunas ning lõpetasin oma eelviimase päeva Soomes sõpradega videomänge mängides, sest Jaako lasi mul oma konsooli kasutada. Tegime esitluse ka Ii kohta ning tutvustasime neile Eestit ja rääkisime, mida Eestis teha, mida külastada.

Soome esitlus - Eesti kohta, mida õppisime

Kolmapäev (28.02)

Hakkasin inimestele head aega ütlema. Seal oli pisaraid ning palju emotsioone, sest olin väga lähedane paljudega. Koolis saime kätte oma paberi ning eripaketina pakuti mulle, et kui ma tahan saan ma ühte viimast päeva nautida veel sauna. Mul lubati ka üksi minna ning ma mäletan, kuidas esimene päev jõudes olin nii mitte tänulik saunaskäigu eest, kuid viimane päev saunas pani mind mõistma, et see on preemia. Mitte enesestmõistetav.

Neljapäev (29.02)

Sõitsime lennujaama ning jätsime hüvasti. Lend oli väga rahulik. Eestisse jõudes olin eufooriline, sest igatsesin Tallinna ehitisi.

Kokkuvõte

Ma olen õppinud väga palju Soome kultuuri kohta, inimeste helluse ning õpetajate vastutulelikkuse kohta. Kogesin Põhja-Soome loodust ja selle valget talveilu. Ma juba ootan Soome poolsete vahetusõpilaste tulekut ning soovin nende külastuse teha sama nauditavaks, kui see oli minu jaoks. 

Soome keelest õppisin ma palju sauna kohta.

Nt:

Kiuas - keris

savupeldi - siiber

löyly - leil

Need konkreetsed sõnad jäävad mul eluks ajaks meelde, sest need olid sõnad, mida ma esimesel päeval juba küsisin. Soome külastus oli kokkuvõtvalt lõbus ning soomlased on väga viisakad ning kommetega inimesed, kellega ei saa kunagi jutt otsa.

 

Ii viies nädal - Erik

 Esmaspäev (maanantai 26.02)

Esmaspäeval koolis tuli mulle meelde, et ma ei näe osasid neid inimesi enam mitte kunagi. See oli väga veider, sest kuuga olid need inimesed saanud oluliseks osaks minu elust. Seega küsisin igalt inimeselt kellega rääkisin sotsiaalmeediat ja saingi nende Snapchati kasutajanime. Sellest ajast saadik oleme kontakti hoidnud. Õhtul tegime soome keele õpetaja poolt määratud esitlust Eesti kohta.

Teisipäev (tiistai 27.02)

Hommikul magasin veidi sisse ja see oli probleemiks, sest olime pidanud esitluse tegema, kuid see täiesti ununes. Olin esitluse küll Rale saatnud, aga ta polnud seda märganud ega selleks valmistunud. Kiirustasin kooli, kuid nagu ikka oli meil teisipäeval ainult füüsika, mis tähendas seda, et olin kooli tulnud selleks, et rääkida direktoriga ja siis tagasi minna. Direktorile väitsin, et varsti peame me minema ja kool/Erasmus vajavad meilt mingit kinnitusdokumenti kohapealt. Seal seisis, et me oleme tundides kohal käinud ning koostöö meiega on hea. Jätsime oma esitluse esitamise järgmisele päevale.

Kolmapäev (keskkiviikko 28.02) 

See nii öelda tavaline koolipäev oli tegelikult eriline, sest see oli meie viimane koolipäev. Esitlesime oma esitlust erinevates tundides, kaasaarvatud esimeses äidinkielen tuntis. Esitlused läksid hästi ning peale neid saime kätte oma paberid direktorilt. Peale seda oli mul kokkulepitud Anni, Eemili noorema õega, et lähen ka tema tundi Eestist ja oma vahtusest rääkima. Nende klass ol palju teistsugusem. Lapsed olid nooremad, nad kasutasid raamatuid ja klass nägi välja nagu kunsti klass. See tund oli lahe ja õpetaja oli lahke. Lapsed küsisid palju küsimusi samal ajal, kui ma klasi ees toolil istusin. Õpetaja avas Eesti kaardi ja nad küsisid erinevaid küsimusi, näiteks parimate Eesti linnade kohta. Koolipäeva lõpus, peale kekat soovisin kõikidele oma Soome vendadele hüvasti. Olin kurb, kuna mõtlesin, et ei näe osasid neist mitte kunagi. Kodus jätsin hüvasti oma perekonnaga, kõik hea peab varsti otsa saama.

Soome esitlus - Eesti kohta, mida õppisime

Neljapäev (torstai 29.02)

Kojuminek, ärkasime kell 8, võtsime Jaako ja Ra peale kell 9 ning sõitsime lennujaama. Eemili isa, Eemil ja Jaako olid viimased tuttavad, keda nägime.

Kokkuvõteks ma läksin Soome, et täiustada oma soome keelt, kuid lisaks sellele sain ma imelised sõbrad, perekonna ja kogemused. Õppisin, et keelt läbi teise keele õppida polegi nii keeruline ja lausa aju arendav. Õppisin soome keelt, kooli kultuuri, Ii ajaloo kohta, sain teada uusi laule ja õppisin kuidas käsitleda arvutit paremini. Olen nüüd tänu sellele klassis soome keeles parim. Sain ka inglise keelt seal praktiseerida.

Sain mälestused ja sõbrad, kes püsivad surmani. Minu arust täiesti imeline kogemus ja rohkem õpilasi võiks seda kogeda. Igati väärt reis ja teeks seda veel kui võimalik, lihtsalt kool võiks olla vastutulelikum.