Esmaspäev (maanantai 26.02)
Esmaspäeval koolis tuli mulle meelde, et ma ei näe osasid neid inimesi enam mitte kunagi. See oli väga veider, sest kuuga olid need inimesed saanud oluliseks osaks minu elust. Seega küsisin igalt inimeselt kellega rääkisin sotsiaalmeediat ja saingi nende Snapchati kasutajanime. Sellest ajast saadik oleme kontakti hoidnud. Õhtul tegime soome keele õpetaja poolt määratud esitlust Eesti kohta.
Teisipäev (tiistai 27.02)
Hommikul magasin veidi sisse ja see oli probleemiks, sest olime pidanud esitluse tegema, kuid see täiesti ununes. Olin esitluse küll Rale saatnud, aga ta polnud seda märganud ega selleks valmistunud. Kiirustasin kooli, kuid nagu ikka oli meil teisipäeval ainult füüsika, mis tähendas seda, et olin kooli tulnud selleks, et rääkida direktoriga ja siis tagasi minna. Direktorile väitsin, et varsti peame me minema ja kool/Erasmus vajavad meilt mingit kinnitusdokumenti kohapealt. Seal seisis, et me oleme tundides kohal käinud ning koostöö meiega on hea. Jätsime oma esitluse esitamise järgmisele päevale.
Kolmapäev (keskkiviikko 28.02)
See nii öelda tavaline koolipäev oli tegelikult eriline, sest see oli meie viimane koolipäev. Esitlesime oma esitlust erinevates tundides, kaasaarvatud esimeses äidinkielen tuntis. Esitlused läksid hästi ning peale neid saime kätte oma paberid direktorilt. Peale seda oli mul kokkulepitud Anni, Eemili noorema õega, et lähen ka tema tundi Eestist ja oma vahtusest rääkima. Nende klass ol palju teistsugusem. Lapsed olid nooremad, nad kasutasid raamatuid ja klass nägi välja nagu kunsti klass. See tund oli lahe ja õpetaja oli lahke. Lapsed küsisid palju küsimusi samal ajal, kui ma klasi ees toolil istusin. Õpetaja avas Eesti kaardi ja nad küsisid erinevaid küsimusi, näiteks parimate Eesti linnade kohta. Koolipäeva lõpus, peale kekat soovisin kõikidele oma Soome vendadele hüvasti. Olin kurb, kuna mõtlesin, et ei näe osasid neist mitte kunagi. Kodus jätsin hüvasti oma perekonnaga, kõik hea peab varsti otsa saama.
Soome esitlus - Eesti kohta, mida õppisime
Neljapäev (torstai 29.02)
Kojuminek, ärkasime kell 8, võtsime Jaako ja Ra peale kell 9 ning sõitsime lennujaama. Eemili isa, Eemil ja Jaako olid viimased tuttavad, keda nägime.
Kokkuvõteks ma läksin Soome, et täiustada oma soome keelt, kuid lisaks sellele sain ma imelised sõbrad, perekonna ja kogemused. Õppisin, et keelt läbi teise keele õppida polegi nii keeruline ja lausa aju arendav. Õppisin soome keelt, kooli kultuuri, Ii ajaloo kohta, sain teada uusi laule ja õppisin kuidas käsitleda arvutit paremini. Olen nüüd tänu sellele klassis soome keeles parim. Sain ka inglise keelt seal praktiseerida.
Sain mälestused ja sõbrad, kes püsivad surmani. Minu arust täiesti imeline kogemus ja rohkem õpilasi võiks seda kogeda. Igati väärt reis ja teeks seda veel kui võimalik, lihtsalt kool võiks olla vastutulelikum.
