CLIL-koolitust Ateenas - kolmas õppepäev (Kati ja Karola)

 Σήμερα δουλέψαμε στη βιβλιοθήκη - "Täna töötasime raamatukogus"

Tänane õppepäev toimus Stavros Niarchos Foundation Cultural Centeris (https://www.snfcc.org/en),

mille katuselt oli imeline vaade kogu Ateenale. Osaliselt on tegemist rohelise katusega,

mis hoiab end elus läbi nutikate lahenduste. See on konverentsikeskus, park, ooperisaal, tantsivad purskkaevud ja muidugi raamatukogu.

Meie tegimegi täna tööd raamatukogu ühes õppeklassis. Raamatukogu teenused on kõigile tasuta ja

see on väga populaarne õppekeskkond koolidele.

Õppetundi alustasime mängustamise teemal. Meie koolitaja on sellel arvamusel, et mäng on õppimisvahend,

sellel peab olema eesmärk ja kõige paremad on need vahendid, kus saab ka kokkuvõtet teha. 

Paljud vahendid olid meile tuttavad, kuid õnneks oli ka palju avastamisrõõmu. Toon siin välja huvitavamad: 

• Baamboozle - sõnakaardid, millega saab harjutada näiteks testiks;
• Plickers - õpilastel on QRkoodi kaardid, õpetaja esitab küsimuse, millel on abcd vastuse;
• variandid ja õpilased tõstavad sobiva kaardi üles ja õpetaja teeb äpiga pildid ja saab teada,kas oli õige või vale vastus;
• deck.toys - saab teha põgenemisruume;
• Voki - tekstist kõne, AI;
• trainlikeanastronaut.org - Euroopa Liidu astronautika leht, kus on olemas tunnikavad ja

kõik ülesanded, et lõimida matemaatikat, kehalist kasvatust ja keelt.

Teise poole tunnist rääkisime CLIL tunni ülesehitusest, tunnikavadest, väikestes gruppides õppimisest,

kuidas keskkonna vahetus toetab õpimotivatsiooni ja loob oma väärtuse.

Lisaks vaatasime erinevate teemade näiteid ja materjale. Kõlama jäid mõtted, et õpetaja ei pea tegema kõiki

ettevalmistusi ja viima tundi läbi, seda saavad teha ka õpilased. Ümberpööratud klassiruumi võib kasutada ka

klassiruumis. Anda õpilastele probleem, mille nad lahendavad oma oskustega, õpetaja toetab äärmisel

vajadusel ja tulemused tuleb ise läbi proovida/valmis teha. Õpilased vajavad oskusi, teadmised tulevad

tegemise kaudu. Kõige tähtsam, et CLILi me ei saa teha ilma digilahendusteta.

Teise poole päevast veetsime rahulikult ilusat ilma nautides ja õhtul külastas Kati kohalikus keelekoolis C1

taseme inglise keele tundi. Kuna riiklik haridussüsteem on väga nõrk, käivad õpilased väga palju peale tunde

erakoolides õppimas keeli, matemaatikat jne.

Αύριο το πρωί ξεκινάει με την αγορά! (Homne hommik algab turult!)

Coaching and mentoring to support teachers - teine koolituspäev

 
Teine koolituspäev algas meil tavapärasest veidi teistmoodi. Jätkasime eelmise päeva teemaga - üksteisega tutvumine ja suhete loomine, et saavutada üksteise suhtes usaldus. Selleks anti meile kohe hommikul kätte teambuilding ülesanne: moodustage 3-liikmelised meeskonnad, pange meeskonnale pealkiri ning lahendage paberil olevad ülesanded. Seiklesime meie koolituskeskuse lähedal tänavatel ja suhtlesime kohalikega. 

Gairi meeskonda kuulusid veel Belgiast pärit Marleen ja Portugalist pärit Teresa. Üks ülesannetest oli teha luuletus seal samas tänaval, paari minutiga. 

Gairi comes smiling from the North,

Marleen travels fast from the West,

Teresa just arrives from the South,

we meet at the training best. 

Arina meeskonda kuulusid veel meie kaasmaalane Ave ja Portugalist pärit Artur. 

Teambuilding oli väga lõbus ning avastasime üksteise kohta nii mõndagi. Samuti täiendasime üksteist ülesannete täitmisel. Selle ülesande tagamõte oli aga see, et hea, tulemuslik, õige coachimine ja mentorlus on nagu hea meeskonnatöö (ka siis, kui see toimub üks ühele). 

Koolituspäeva teises pooles rääkisime suhtlemisest. See on üks kõige olulisemaid asju kogu coachingu ja mentorluse juures! Suhtlemine on kahesuunaline - üks pool annab infot edasi, teine pool võtab infot vastu. Mõlema poole panus on tähtis, et coaching ja mentorlus õnnestuks nii nagu eesmärk seatud sai. 

Edasi kordasime üle coachingu ja mentorluse suhtluse põhimõtted, aga keskendusime rohkem coachimisele. Rääkisime õigete küsimuste küsimise olulisusest ja tegime läbi ka mõned suhtlemisharjutused. 

Meie tänased päevamõtted:

• see, millele baseerub hea meeskonnatöö, baseerub ka coachimine ja mentorlus; 
• kui on ühiseid kogemusi, on lihtsam suhelda. 

Peale koolitust külastasime Praha Lossi ja St. Vitus katedraali, jalutasime Charles'i sillal ja mööda Praha tänavaid ning käisime paadiga ekskursioonil. 

Gairi ja Arina👌

CLIL-koolitust Ateenas - teine õppepäev (Kati ja Karola)

Ας αρχίσουμε να λέμε ιστορίες... (hakkame lugusid jutustama...)

Täna alustasime varem, sest tahtsime päeva jooksul rohkem teha. 

Päeva esimeses osas olime klassis ja tänase terve päeva teemaks oli lugude jutustamine digitaalselt.

Meie õpetaja Petros jagas meiega erinevate äppidele viiteid, millest osasid teadsime ka ise juba (Karola muidugi rohkem kui mina!), aga mõned olid meile uued.

Lugude jutustamine on igale lapsele oluline. Selles protsessis kasutatakse multimeedia vahendeid, erinevaid teemasid ja kontekste  ja kõike seda seob kokku keel.

Miks üldse kasutada digitaalset lugude jutustamist kui keele ja aine õppimise vahendit?

1. juhtumine - nii enese kui grupi juhtimine - on väga tihedalt seotud lugude jutustamisel

2. tõstab meie digikompetentsi

3. lugude loomisel digivahenditega luuakse ka protsessi käigus keel ja tegeletakse kirjutamise osaoskusega

4. otsuste langetamine ja kriitiline mõtlemine on samuti seotud digitaalsete vahendite kasutamisega

5. koostöö

6. hindamise protsessis on kõige olulisem hinnata ja monitoorida protsessi

Mõned uued äpid:

* storyboardthat.com

* storyjumper.com

* voicethread.com

* chatterpix

Teises teoreetilise tunni osas keskendusime interaktiivsetele videodele.

Päeva praktiline osa oli Ateena kesklinnas, kus õpetaja küll rääkis linna ajaloost, aga ülesandeks oli ühe äpiga teha tund, mida saaks samamoodi nö õppimises kasutada. 

Selleks tegime jooksvalt pilte, mille pärast äpis raamatuks lõime, kasutades nii pilte, QR koode (viitega Youtube´i) ja ka lugesime peale ühe selgituse. Kindlasti läheb see äpp käiku!

Meie tänane praktiline töö tunnis õpitud äpiga on siin: https://www.storyjumper.com/book/read/171165701 

Coaching and mentoring to support teachers - esimene koolituspäev

 

Täna on Prahas lihavõtetega seoses püha - nii nagu meil Eestis on suur reede. Seetõttu on täna tavapärasest vaiksem, enamik poode on suletud. Kuigi enamik kohti on suletud ja tšehhid veedavad täna aega peredega, siis meil oli täna esimene koolituspäev. 

Meie koolitajaks on väga tore ja aktiivne naine Bara Rodi. Ta töötab firmas nimega Vice Versa ja on olnud juba mõnda aega seotud Europass Teacher Academyga. 

Meil on koolitusel kokku 12 õppurit, kes tulevad Eestist, Portugalist, Küproselt, Belgiast ja Ungarist. Õppurite seas on erinevate keelte õpetajaid, kunsti- ja muusikaõpetajad, koolide direktorid ja siis meie hariduslike erivajadustega õpilaste valdkonnast. 

Esimesel päeval veetsime enamuse ajast jäämurdmise harjutusi tehes, et saaksime üksteisega rohkem tuttavaks. Üks uus jäämurdmise harjutus, mida me ei olnud varasemalt teinud, oli oma nime saamise loo jutustamine. Igaüks pidi rääkima, mida tema nimi tähendab, kuidas ta selle sai. Koolitaja ütles, et see on üks tema nippidest endale õppurite nimesid meelde jätta - ta seostab igaühe nime mingi looga, mingi ühisosaga, mida ta loost enda jaoks leiab. 

Jäämurdmise harjutustest liikusime sujuvalt edasi meie koolituse põhiteemani - coachimine ja mentorlus. Samas, oli ka jäämurdmise harjutustel oluline osa koolitusest, sest neil oli tegelikult ka väike tagamõte:  

selleks, et coachingut ja mentorlust läbi viia, peab olema saavutatud mõlema osapoole vahel usaldus. 

Täna rääkisime coachingu ja mentorluse ajaloost, mida meie eelnevalt sellest teame, kuidas oleme võib-olla ka (enese teadmata) oma elus mõningaid fragmente nendest kasutanud. 

Koolitusaja lõpuks jõudsime kõige olulisemani: mis on coaching, mis on mentorlus, mis on neil ühist, mis on erinev. Siit ka meie esimene tänane mõte, mille me koolituselt kaasa võtame:

• coachimises me küsime eesmärgist lähtuvalt suunavaid küsimusi, et nõustatav leiaks ise enda seest vastuse 

• ja mentorluses me pakume teemadele, muredele, lahendatavatele asjadele võimalikke lahendusi, vastuseid ja jagame oma isiklikku kogemust teise abistamiseks. 

Teine oluline mõte, mille tänasest kaasa võtame on kompetentsi 3 H-d: 

😊Head: knowledge
👍Hands: practical application
🩷Heart: attitude ehk I can attitude 

Selleks, et midagi muutuks, peab sul olema I can attitude ehk Ma tahan/teen/oskan suhtumine. 

Õhtune aeg peale koolitust möödus meil täna väga ägeda giid Robertiga Praha vanalinnaga tutvudes. Õhtu lõpetasime ühiselt Cafe Louvres. 

Gairi ja Arina 👌

CLIL- koolitus Ateenas - esimene õppepäev (Kati ja Karola)

 Γεια σου σχολείο (Tere, kool)!

Teise päeva hommikul istusime hotelli terrassil ja nautisime Feta juustu, muna, peekonit. Koolituskeskus asub meie hotellist 3 minuti jalutuskäigu kaugusel, õige koha leidmiseks kasutasime koolitaja poolt saadetud õppevideot. Meie üllatuseks selgus, et osaleme antud kursusel kahekesi, teisi osalejaid ei olegi. Võtsime seda kui võimalust ehitada kursus üles lähtuvalt meie vajadustest. Seda ju ka õpilased vajaksid ja tahaksid!

Koolituspäev algas meeldiva hommikusöögiga koolis. Meie koolitaja on pikaajalise kogemuse ja haridusega mitmekülgne pedagoog Petros Georgiakakis, kes on lõimingu sfääris töötanud juba pikalt. Meeldiva üllatusena saime teada, et ta on mitmeid kordi käinud Tallinnas ja Pärnus ja teinud Eesti haridusasutustega koostööd. Näiteid elust ja kogemusest ise koole üles ehitades oli palju!

Kursuse alustasime kreeka kohvi ja küpsetistega. Jätkas põhjalik tutvustus antud piirkonnast, kus me olime, transpordist, vaatamisväärsustest ja toitudest. Koolitajal olid valmis ka Kreeka traditsioonilised napsud, mida saime maitsta. Õppisime veidi ka kreeka keelt. Näiteks ne tähendab jah.

Lõuna sõime koolituskeskuse lähedal ja oleme õppinud, et kreeklastega tuleb rääkida rahulikult ja selgelt, muidu võib juhtuda, et saad vale toidu, mis meil täna ka juhtus. Maitsev oli ikka.

Viimase ploki pühendasime täielikult teooriale, rääkisime Howard Gardneri 8 intelligentsi lähenemisest. Tema kohaselt on meil klassiruumis naturalistlikud õpilased, kellele meeldivad muutused; loogilis-matemaatilised õpilased, kellele meeldivad mustrid ja reeglid; visuaal-ruumilised õpilased, kellele meeldivad pildid, mis räägivad 1000 sõna; kinesteetilised õpilased, kellele on oluline liikumine ja oma kätega tegemine; musikaalsed õpilased, kes ei vaja sõnu, nad saavad läbi heli vajaliku informatsiooni; interpersonaalsed õpilased hoolivad teistest, neil on juhiomadused, nad aitavad teisi ja teevad koostööd ning viimaseks intrapersonaalsed õpilased, kes vajavad õppimiseks oma ruumi ja aega. Gardneri järgi on lapsel 3-4 erinevat intelligentsi. Tähtsa mõttena jäi kõlama, et õpetajad peaksid pakkuma õpilastele oskusi, et nad saaksid päriselus hakkama. Mis on vajalik info, mis nad peaksid teadma? Mõistetest tuli juurde mikroõppimine, sokraatiline meetod, STEM haridus, code.org lehekülje võimalused.

Mõned mõttekohad õpetajatele:

• huvi äratamine teema kohta juba enne selle tunnis käsitlemist (ükskõik kas video, ülesande, teema, nalja vms) on ülioluline;
• kui algmaterjali ei ole võimalik teha väga kaasavaks või uuenduslikuks, siis olulisem on see, mida materjalis esitatuga edasi teha: edasise ülesande püstitus ja valik on määrava tähtsusega!;
• ja lõpetades Gardneri enda sõnadega: "Edukas haridus ei tähenda, et peaksime läbima kogu materjali Platost NATOni"; meie õppekavade järgi tuleme ju spiraalina teemade juurde tagasi. Juba 50ndatel rõhutas ta õpitu elulist aspekti ja selle tähtsust.

Είμαστε δια βίου μαθητές ("Me oleme elukestvad õppijad".

CLIL-koolitus Ateenas - päev "saabumine" (Kati ja Karola)

 Εδώ είμαστε ehk "siin me oleme"💙

Oleme õnnelikult jõudnud Ateenasse, Kreekasse, meie valitud koolitusele lõimitud aine- ja keeleõppest. Ametlikult on koolituse pealkiri: "Hands-on CLIL: Digital Storytelling through Multiple Intelligences - Apps for Scaffolding your teaching Pathways" ja loomulikult on see ülioluline teema meile kui keeleõpetajatele ja ka koolitajatele.

Jõudsime suhteliselt hästi +24kraadisesse kevadesse, kui välja arvata tohutu jooksmine kahe lennu vahel sh terminalide vahetus jne, milleks oli aega 20 minutit ja olime valmis kõigeks 🏃😰. Jõudsime, lõõtsutasime, proovisime pulsi jälle paika saada ja lend Münchenist Ateenasse võib öelda, et läks korda!😊 Lennu ajal panime paika ühe materjali sisu, uue õppematerjali paketi, seega oleme produktiivsed:).

Õhtul võitsime vabalt - vaatasime üle hotelli, natuke jalutasime ja homseks oleme valmis. Meie koolitaja Petros alustab homset hommikut jäämurdjana kreeka toiduga, mis ju alati sulatab südamed:). Üks koolituspäev on ka muuseumis, mille liikmeks me ennast tegime, see oleme elevil, sest näeme, et õppetegevused toetavad sisu, milleks me siin oleme. LÕIMIMISEKS!

Meie moto on tänane leid linnapealt...💗

Καληνυχτα...."Head ööd"...

Coaching and mentoring to support teachers - reisi algus

Meie valisime oma esimeseks Erasmus+ rändeks koolituse "Coaching and mentoring to support teachers". Kursus toimub kevadises Prahas. 

Selle konkreetse kursuse valisime, sest soovime saada uusi mõtteid ja võtteid toetamaks kolleege nende igapäevases töös. Koolis on vajadus tegeleda mitmete erinevate õpilasrühmadega ning tihtipeale on see vägagi ressursinõudlik. Soovimegi oma kolleege rohkem toetada nende endi teadmiste, oskuste ja võimaluste teadvustamisel ning rakendamisel. 

Kursusel osalejad - hev-koordinaator Gairi Volk ja eripedagoog Arina Varjonova. 

Meie esimene Erasmus+ koolitusreis on olnud sündmusterohke. Meie seiklused algasid juba reisile eelneval õhtul, kui Gairi telefon soovis juba pikemat aega tarkvarauuendust. Gairi soovis olla eeskujulik ja selle enne reisi ära teha. See paraku aga maksis kätte – telefon muutus pildituks. Telefonis on ju aga tänapäeval kogu elu, sh kõik, mis meil oli reisiks vajalik! 

Kuna telefonifiasko kestis hiliste öötundideni (NB! tulutult!), siis hommik lennujaamas oli meile vägagi ebatavaline – me olime väga vaiksed ja isegi nalja ei jaksanud teha. Laupäev vastu pühapäeva mindi ju üle ka suveajale. Olime õnnelikud, et üldse lennujaama jõudsime ja nt sisse ei maganud. 😴

Arvestades väsimusastet, on andestatav, et iseteeninduses pagasit ära andes nt Arina skännis korduvalt sisse pardakaarti, kuigi pidi skännima juba muid triipkoode.🧳

Loomulikult jätkus saaga sellega, et Arina jäi ilma oma kammist, Gairi pani turvaväravad röökima. 

Lõpuks, kohvikus, arutasime läbi eesootava reisi plaanid ja seadistasime Gairile tema vana telefoni reisiks valmis. 

Lennureis möödus iseenesest rahulikult – kordamööda tukkudes. ✈

 

  

Hotelli valikul lähtusime sellest, et saaksime koolitusele hommikuti jalutada. Leidsime hotelli 700 m kaugusel koolituskeskusest. 

Aga selleks, et lennujaamast jõuda hotelli, pidime võtma ette korraliku matka ühistranspordiga. Sõitsime ühe bussi ja kahe trammiga.🚍🚊🚊

Kohvritega oli üsna keeruline, sest tänavad olid tehtud väikestest munakividest või kivimosaiikidest. 

Seevastu oli ilm aga super - 21 kraadi ja päike paistis!🌞Märgata oli ka kevadlilli ning õitsema hakkavaid puid. 

Õhtu möödus hotelli läheduses jalutades, õhtust süües ja nüüd hotellitoas selle postitust kirjutades.

Kokkuvõttes - oleme õnnelikud, et oleme kohal ja valmis tegutsema! 💪

Oleme homse osas ootust täis ja loodame, et koolitus pakub meile kõike seda, mille jaoks me selle retke ette võtsime! 😊

Gairi ja Arina 👌

Reisi pildid

 

Ra viies Ii nädal

Esmaspäev (26.02)

Esmaspäeval koolis olles hakkas mulle kohale jõudma, et kohe varsti ei näe ma neid juba tuttavaid nägusid enam mitte kunagi. See oli kahtlane tunne, sest olin suhteliselt lähedaseks saanud juba paljudega ning ei teadnud mida tunda. Õhtul tegime burgereid ning tegelesin uurimistööga.

Teisipäev (27.02)

Hommikul magasin veidi sisse ning käisin jälle koolis. Mainisin direktorile, et varsti on meil minek ning minul ja Erikul on vaja paberit, kus näha, et me oleme tundides kohal käinud ning kuidas meiega töötamine olnud on. Õhtul pärast kooli käisime Jaakoga saunas ning lõpetasin oma eelviimase päeva Soomes sõpradega videomänge mängides, sest Jaako lasi mul oma konsooli kasutada. Tegime esitluse ka Ii kohta ning tutvustasime neile Eestit ja rääkisime, mida Eestis teha, mida külastada.

Soome esitlus - Eesti kohta, mida õppisime

Kolmapäev (28.02)

Hakkasin inimestele head aega ütlema. Seal oli pisaraid ning palju emotsioone, sest olin väga lähedane paljudega. Koolis saime kätte oma paberi ning eripaketina pakuti mulle, et kui ma tahan saan ma ühte viimast päeva nautida veel sauna. Mul lubati ka üksi minna ning ma mäletan, kuidas esimene päev jõudes olin nii mitte tänulik saunaskäigu eest, kuid viimane päev saunas pani mind mõistma, et see on preemia. Mitte enesestmõistetav.

Neljapäev (29.02)

Sõitsime lennujaama ning jätsime hüvasti. Lend oli väga rahulik. Eestisse jõudes olin eufooriline, sest igatsesin Tallinna ehitisi.

Kokkuvõte

Ma olen õppinud väga palju Soome kultuuri kohta, inimeste helluse ning õpetajate vastutulelikkuse kohta. Kogesin Põhja-Soome loodust ja selle valget talveilu. Ma juba ootan Soome poolsete vahetusõpilaste tulekut ning soovin nende külastuse teha sama nauditavaks, kui see oli minu jaoks. 

Soome keelest õppisin ma palju sauna kohta.

Nt:

Kiuas - keris

savupeldi - siiber

löyly - leil

Need konkreetsed sõnad jäävad mul eluks ajaks meelde, sest need olid sõnad, mida ma esimesel päeval juba küsisin. Soome külastus oli kokkuvõtvalt lõbus ning soomlased on väga viisakad ning kommetega inimesed, kellega ei saa kunagi jutt otsa.

 

Ii viies nädal - Erik

 Esmaspäev (maanantai 26.02)

Esmaspäeval koolis tuli mulle meelde, et ma ei näe osasid neid inimesi enam mitte kunagi. See oli väga veider, sest kuuga olid need inimesed saanud oluliseks osaks minu elust. Seega küsisin igalt inimeselt kellega rääkisin sotsiaalmeediat ja saingi nende Snapchati kasutajanime. Sellest ajast saadik oleme kontakti hoidnud. Õhtul tegime soome keele õpetaja poolt määratud esitlust Eesti kohta.

Teisipäev (tiistai 27.02)

Hommikul magasin veidi sisse ja see oli probleemiks, sest olime pidanud esitluse tegema, kuid see täiesti ununes. Olin esitluse küll Rale saatnud, aga ta polnud seda märganud ega selleks valmistunud. Kiirustasin kooli, kuid nagu ikka oli meil teisipäeval ainult füüsika, mis tähendas seda, et olin kooli tulnud selleks, et rääkida direktoriga ja siis tagasi minna. Direktorile väitsin, et varsti peame me minema ja kool/Erasmus vajavad meilt mingit kinnitusdokumenti kohapealt. Seal seisis, et me oleme tundides kohal käinud ning koostöö meiega on hea. Jätsime oma esitluse esitamise järgmisele päevale.

Kolmapäev (keskkiviikko 28.02) 

See nii öelda tavaline koolipäev oli tegelikult eriline, sest see oli meie viimane koolipäev. Esitlesime oma esitlust erinevates tundides, kaasaarvatud esimeses äidinkielen tuntis. Esitlused läksid hästi ning peale neid saime kätte oma paberid direktorilt. Peale seda oli mul kokkulepitud Anni, Eemili noorema õega, et lähen ka tema tundi Eestist ja oma vahtusest rääkima. Nende klass ol palju teistsugusem. Lapsed olid nooremad, nad kasutasid raamatuid ja klass nägi välja nagu kunsti klass. See tund oli lahe ja õpetaja oli lahke. Lapsed küsisid palju küsimusi samal ajal, kui ma klasi ees toolil istusin. Õpetaja avas Eesti kaardi ja nad küsisid erinevaid küsimusi, näiteks parimate Eesti linnade kohta. Koolipäeva lõpus, peale kekat soovisin kõikidele oma Soome vendadele hüvasti. Olin kurb, kuna mõtlesin, et ei näe osasid neist mitte kunagi. Kodus jätsin hüvasti oma perekonnaga, kõik hea peab varsti otsa saama.

Soome esitlus - Eesti kohta, mida õppisime

Neljapäev (torstai 29.02)

Kojuminek, ärkasime kell 8, võtsime Jaako ja Ra peale kell 9 ning sõitsime lennujaama. Eemili isa, Eemil ja Jaako olid viimased tuttavad, keda nägime.

Kokkuvõteks ma läksin Soome, et täiustada oma soome keelt, kuid lisaks sellele sain ma imelised sõbrad, perekonna ja kogemused. Õppisin, et keelt läbi teise keele õppida polegi nii keeruline ja lausa aju arendav. Õppisin soome keelt, kooli kultuuri, Ii ajaloo kohta, sain teada uusi laule ja õppisin kuidas käsitleda arvutit paremini. Olen nüüd tänu sellele klassis soome keeles parim. Sain ka inglise keelt seal praktiseerida.

Sain mälestused ja sõbrad, kes püsivad surmani. Minu arust täiesti imeline kogemus ja rohkem õpilasi võiks seda kogeda. Igati väärt reis ja teeks seda veel kui võimalik, lihtsalt kool võiks olla vastutulelikum.

Ra neljas Ii nädal

Esmaspäev - Teisipäev (19.02 - 20.02)

Olin haige ning mu päevade sisu ei olnud kuigi tihe.

Kolmapäev (21.02)

Päev algas väga rahulikult. Koolis võtsin osa kõikidest tundidest peale kehalise kasvatuse, sest olin endiselt veidi tõbine. Klass läks suusatama ning seda poleks ma oma äsja ravitud tervisega teha saanud. Koju jõudes tervitas mind plaan minna suvekoju ning pärast seda mägisuusatama. Nüüd on ka minul nädalavahetust oodata ning ma loodan, et seekord mind tõbi ei võta.

Neljapäev (22.02)

Eelnev õhtu ei tulnud mul väga und, seega olen päeva jooksul olnud väga väsinud. Käisin kooli tühjade tundide ajal jälle jõusaalis ja tunnen, et olen juba täie tervise juures. Mul on vaja laupäevaks terveks saada, sest siis tuleb meil suur ettevõtmine. Intriigi lisamiseks ma ei ütle, kuhu me lähme.

Reede (23.02)

Päev algas täpselt samamoodi nagu iga teinegi koolipäev. Lõuna ajal saime mina ja Erik kutse minna sööma autoga. Me muidugi nõustusime, kuid ei oodanud, et istume sisse teslasse. See oli väga äkiline ning väga lõbus selle sees istuda. Koolis sai söögiks “kinkkukiusaus.” See maitses mulle väga ning saime ka mandariine. Pärast kooli läksin ma otse jõusaali ning jäin huviga järgmist päeva ootama, sest me lähme homme suusatama. Õhtul tegime muidugi ka sauna ning pärast seda otse magama.

Laupäev (24.02)

Nüüd oli käes see päev, kus lõpuks saan ma kogeda Soome mägesid. See oli väga lõbus. Ma sõitsin kõikidest nõlvadest alla ning sõitsin ka metsas. See oli tõesti väga lõbus. Samas pärast kõike seda suusatamist olid mu jalad nii paistes, et kui ma suusasaapad jalast sain, tundsin füüsiliselt, kuidas mu jalg paisus. Õnneks mu jalad veel endiselt töötavad, kuigi nad on veidi valusad. Sama päeva õhtul korraldasime Soome sõpradega väikese olemise. Rääkisime seal juttu, mängisime kaarte ning ma sain isegi ühe inimese juurde, kes oleks huvitatud eRasmuse programmist Eestisse. Lisaks kaks soomlast, kes tulevad oma vabast ajast suvel Eestisse ning me näitame neile Eestit.

Pühapäev (25.02)

Pühapäev oli väga rahulik päev, midagi suurt väga ei juhtunudki. Ma käisin hommikul sama grupiga, kellega eile aega veetsin ka pitsat söömas, kuid pärast seda oli mu pühapäev suhteliselt tühi. Õhtul tegime ka sauna ning esimene kord sain ma ise saunas leili visata, sest olin saunas täiesti üksi, kuna Jaako oli enne mind juba käinud.

Ii neljas nädal - Erik

 Esmaspäev (maanantai 19.02)

Käisime see päev koolis ning jõusaalis

Teisipäev (tiistai 20.02)

Koolis käimine ning jõusaal

Kolmapäev (keskkiviikko 21.02)

Läksime kooli, nagu ikka, kuid seekord oli meil see erinevus, et läksime suusatama kehalisekasvatuse tunnis. Me pidime üsna kaugele minema, seega - nagu alati - läksime sinna ratastega. See päev oli päris nadi ilm, polnud üldsegi külm kuid kõik rajad olid paksult lund täis ning sinna minemine oli päris vaevaline, sest lumi polnud ainus millega pidime võitlema. Me pidime sõitma mööda künkaid ning minema silla alt läbi. Ma olin vahepeal päris maas, kuna pole sellise lumega sõitmise kogemust, kuid siiski jõudsime kohale. Seal oli mingisugune väike hoidla, kus hoiti suusatamise tarvikuid. Seal olid ka mets ja järv ja metsa sees rajad, mis olid erineva pikkusega. Mina sõitsin ühe Karliga kahe kilomeetrist rada ning puhusime juttu samal ajal. Pärast suusatamist läksime ratastega koju, ainus jama oli selles, et terve selle aja oli lund sadanud, ja sadas ikka veel, nii et rattad olid lumega kaetud ja teed olid paksu lumekihi all. Terve see aeg sadas ning lõpuks, kui Eemiliga ta kodu juurde jõudsime. Meie rattad olid üleni lumised, kuid tema ratas lakkas sootuks töötamast. Panime rattad tuppa sooja, mitte õue, nagu tavaliselt.

Neljapäev (torstai 22.02)

See päev oli meie viimane rootsi keele tund, mis oli väga kurb, kuna see oli meie lemmik tund seal. Lisaks sellele läksime mina ja Eemil uuesti nuorteniltale. Seekord olid meiega kaasas Rasmus ja Konsta, Konsta oli meid autoga sinna toonud, kuid Rasmus oli ise oma autoga tulnud. Sellel korral nuorteniltal olid kaks naist, kellega me pidime laulma kiriku laule. Ma andsin endast parima ja laulsin kaasa, isegi kui ma kõigist sõnadest aru ei saanud. Sõime ning pärast viis meid Konsta meid edasi jõusaali. Olen ekstrovertne inimene nii, et mulle meeldivad sellised sündmused, kus saab inimestega suhelda, eriti siis, kui saad midagi uut teada. See jäi kahjuks viimaseks nuortenilta päevaks reisi jooksul.

See oli väga hea ja eriline kogemus, mida soovin, et ka Ra oleks kogenud.

Reede (perjantai 23.02)

See oli ilmselt mu kõige lemmikum päev üldse. Pärast kooli oli meil Rasmusega kokkulepitud minna sõitma. Mina Eemil ja Rasmus alustasime sõitu kuskil kell 8. Me panime Soome muusikat valjusti kõlarist,mis asus auto pakiruumis. Ma alustasime sõitu kõige pealt poe poole. Me läksime poodi, et osta juua tee peale. Ma ostsin sellist energiajooki nimega Prime, ostsin punase ja sinise. Sinine Prime oli parem. Siis sõitsime edasi staadioni poole. Staadionil kohtusime Valteriga. Seejärel suundusime tema koju, kus ta vahetas riided ja sõi. Edasi suundusime pitsa kohta, kus sõime ainult mina, Eemil ja Rasmus. Ma tellisin nende soovitatud kebabi pitsat ja see oli üks paremaid pitsasid, mis ma eales söönud olen. Pitsakohta tulid ka Teemu ja teised tema sõbrad. Me istusime seal natuke ning vestlesime. Seejärel suundusime Oulusse. Autosõit oli tore, rääkisime maailmaasjadest, kuulasime muusikat, laulsime kaasa ja igast muud. Oulusse jõudes parkisime auto ja läksime kõnnakule, kus me rääkisime üksteisega ja vaatasime linnas ringi. Me ei kõndinud eriti kaua võibolla kuskil pool tundi. Me käisime mingi kiriku ja kuju juures ning läksime tagasi. Ilm oli väga halb kõikjal oli lumine ja pime, pidime kogu aeg ette vaatama, et me ei kukuks. Siis me läksime uuesti poodi ning ostsime pepsit, siis läksime vaatasime kooli, kuhu Rasmus oleks pidanud minema, kui ta oleks Oulusse isa juurde kolinud. Peale seda sõitsime tagasi Iisse, kuid kõigepealt viskasime Valteri ära ja alles siis viis Rasmus minu ja Eemili koju. Jõudsime tagasi kell 1 või 2, mis tähendab, et olime ära viis tundi. See päev oli täis lõbu ja uusi teadmisi. Tahaksin midagi sellist uuesti teha.

Laupäev (lauantai 24.02)

Käisime jõusaalis ja saunas. Mängisime perega kaarte

Pühapäev (sunnuntai 25.02)

See päev oli päris sündmusterohke, nimelt Eemili vanem vend tuli külla. Tema viis meid autoga järve äärde, seal tegime talisuplust. See oli minu esimene kord, kuid vaimustav kogemus, kuid kahjuks oli väljas ainult 0 kraadi ja seega nelja kraadine vesi ei paistnud nii soe nagu oleks pidanud. Eemili venna sõbrad olid ka seal. Sõitsime koju ja soojenesime üles ning pärast käisime jõuksis ja siis saunas. 

4. päev Kouvolas

22.02.24

Meie viimane ehk neljas päev Kouvola õpilastega möödus tegusalt. Peale hommikisööki pakkisime kiirelt asjad, andsime ära toakaardid ja liikusime mitme autoga Kouvola yhislyseo poole. Seal toimusid meil projekti viimased harjutused, mis hõlmasid peamiselt vihikusse mõtete kirjapanekut ja nende üleslaadimist peda.net leheküljele. Päeva üks eesmärk oli Soome ja Eesti rahvuste stereotüüpide läbirääkimine ja lõhkumine. Kõik õpilased pidid panema kirja enda riigi kohta käivad valearvamused ja selgitama ära tõe. Lugesime kõik parimad ette, mille käigus saime teada, et mõlemad- nii eestlased kui ka soomlased tunduvad vaiksed ja masendunud, kuigi tegelikkuses on nad heasüdamlikud ja rõõmsad. Lisaks sellele paluti meil võrrelda oma Tartus kirjutatud märkmeid praeguste mõtetega, mis pani meid oma toimunud arengut paremini mõistma. Kui koolis harjutused tehtud said, läksime eestlastega hotelli ja tegime väikse koosoleku, mida projektist arvame. Arvestades seda, et olime kaheksakesi esimesed Tallinna Ühisgümnaasiumi õpilased, kellel oli võimalus Erasmuse projektis osaleda, oli tagasiside väga positiivne. Kõik nõustusime, et selliseid projekte võiksid rohkemad aineõpetajad korraldada, sest areng on aktiivses keskkonnas palju suurem, kui klassiruumis. Märkasime juba Tartuga võrreldes, et meil on nüüdseks soomlasi juba palju lihtsam rääkimas kuulda ja mõistame piisavalt, et ülesannetest aru saada ning igapäevastest asjadest rääkida.

Õhtu lõppes kaunis Kouvola restoranis Geotu, kus laulsime kõik koos kitarrisaatel ja nautisime seltskonda. Umbes kell 19.00 ütlesime oma viimased „moikkad“ ja „heippad“ ja kuigi olime kurvad, et projekt nii kiiresti läbi sai, olime samas tänulikud, et saime sellise harukordse võimaluse osaliseks nagu oli meie Soome-Eesti Erasmuse projekt 2023-2024.aastail.

Aliisa-Nete Pähklemäe ja Hanna Eliis Anton 

3. päev Kouvolas

Hommik hakkas tempokalt. Kohustused sundisid jalule juba kell 7.30. Vaja oli vaaritada päeva kõige olulisem toidukord - hommikusöök. Selle elutähtsa töö eest said vastutada Mina (Robin), Rasmus ja Katarina ning Heini. Tüdrukud panid valmis võileivamaterjali ja meie tegime esmakordselt putru kahekümnele. 

Kui hommikusöök sai söödud läksime kõik koos mõnusale metsamatkale lähedal asuva jõe äärde. Jalutuskäiku tehes pandi meid paaridesse eestlane-soomlane. Pidime leidma kümmekond loodusteemalist sõna ning üritasime käigupealt võimlemisharjutusi teha.

Pärast tunni ajast seltsimist emake looduses  asus tööle lõunasöögi tiim. Samal ajal mängisime soomlastega seltskonnamänge. 

Hiljem läksime Kouvola kooli spordipäeva raames kelgutama. Küngas oli uhke ja lõbu jätkus kauaks. Kõvemateks kelgulõvideks ostusid aga hoopiski õpetajad (eriti Kai).

Lasime üheskoos mäest alla ka teiste õpilasvahetuses osalevate Poola ja Hispaania vahetusõpilastega. Samuti täiendas Robin enda teadmiste laegast sõnaga ‘tottakai’ ja ‘auhti’. 

Künkalt tagasi jõudnud, asusime sööma salatit, makkaraa ja Karjala piirakatta.

Seejärel ootas meid jälle saun ja jääauk, mille vahepeal nautisime gurmeetoitu (pasta bolognese). Pidusöök toimus hea tuju ja itaalia laulude saatel.

Jääme ootama homseid sisukaid ülesandeid ja  hommikusööki, milleks on õhkõrn omlett. 

Terveisin

Kirke Stiina ja Robin

21.02.24

Kuidas võtta vastu blogi kutset

Juhend on leitav ka siit