Esmaspäev (29.01)
Hommikul läksime kooli ning teel kooli suutsin ma jäisel teel oma esimese ja loodetavasti viimase kukkumise teha, sest ma pole harjunud rattaga jää peal sõitma. Koolis arutati meiega läbi meie tulevane õppekava. Valisime ära ka oma ained. Pärast seda tutvusime Erikuga natukene koolirahvaga ning läksime koju. Päeva jooksul ei teinud ma midagi muud peale Soome sisse elamise. Sain lõpuks pereliikmetele teada anda, kuidas siin esimesed emotsioonid on ja sain sõpradega rääkida. Päevast õppisin, et ülesmäge jää peal rattaga sõites ei ole kuigi taibukas idee rattalt maha hüpata.
Teisipäev (30.01)
Minu päev algas jõusaaliga. Mind saatis Jaako rattaga ära. Ii jõusaal on väga väike, kuid täis väga mitmekülgseid masinaid ning seal saab üllatavalt palju lihasgruppe treenida. Koju jõudes me mängisime virtuaalreaalsuses mänge ja sellega saigi päev läbi. Päevast õppisin, et Google Maps ei ole usaldatav, sest ma ei leidnud koduteed üles. Lõpuks märkasin tuttavat maja ning selle maja järgi kordineerisin ennast lõpuks tagasi koju. Samal päeval oli meil ka eelkaitsmine kell 12. Õhtul oli graafiku järgi saun nagu ikka ning sellele järgnes põhku pugemine.
Kolmapäev (31.01)
Päev algas sellega, et läksime kooli ning saime lõpuks oma arvutid kätte. Nendega tekkis aga väike arusaamatus, sest meie kasutajatunnused ei töötanud, kui neid sisestasime. Selle tõttu pidime vahetama oma arvutid vanade vastu välja ja need siis lõpuks töötasid. Terve koolis oleku aeg oli väga hektiline ja ei olnud väga hästi planeeritud, kuid õhtuks olid majutajad (Jaako ja Eemil) välja mõelnud idee. Me läksime kelgutama. Seal oli väga lõbus ja ma ei karda öelda, et sõitsin kõige pikema liu, mida kunagi saavutanud olen. See aasta tuleb lina väga pikk. Siis tegime nõlva kõrval lõket, mis suure tuule tõttu läks põlema saamiseks umbes 20 minutit ning tegime vorste lõkke kohal. Õhtu lõpuks oli ainult üks poistest ennast vigastanud. Nimelt Juho sai peapõrutuse minnes alla ühest järsemast künkast. Päevast õppisin ma, et vast ei tasu punase lindiga üle tõmmatud nõlvast alla sõita.
Neljapäev (01.02)
Päev algas nagu ikka. Voodis lamades. Kui Jaako lõpuks jalad alla ajas, pakkusin ma välja plaani koos süüa teha. Me tegime burgereid. Ma lasin neil maitsta enda eri: praetud sibul mee ja küüslauguga. See oli kõigi lemmik osa burgerist ning ma olin enda üle väga uhke. Pärast burgereid läksime me Ii tuurile, kus üks väga targa näoga vana mees seletas meile Ii vanalinna ajalugu. Õppisime palju, kuidas elu vanasti linnas välja nägi ning ta seletas, kuidas noorena oli Ii jõe ääres töötanud puitu veest korjates. Vanasti oli kõige lihtsam puitu transportimismeetod halu vette visata ja oodata, kuni see kohale triivib. Ta mainis, et töö oli väga raske, sest oli alles väike poiss (12), kuid palk oli väga hea olnud. Lisaks saime teada, kust Ii linn omale nii lühikese nime saanud on. See on kõige lühema nimega linn ja kohanimi Soomes ning tõenäoliselt on ta oma lühikese nime saanud Saami keelest, mis tähendab "öö" Õhtul, aga muidugi järgnes graafikuline saunas käik ja selle järel läksin ma magama.
Reede (02.02)
Hommikul sõin ma putru ning lõunaks mahtus ainult üks banaan. Terve päeva veetsime me valmistudes suusatama minemiseks. Plaan oli järgmine päev suusatama minna, kuid halva ilma tõttu ei saanud me seda teha. Sellel päeval tuli Jaako vend meile külla, sest tulemas oli tema sünnipäev. Poja kodus olemise puhul tegime me aga muidugi sauna. Hüppasin üle pika aja sauna järel lumme, kuid vastu mu enda tahtmist, sest Jaako tahtis naljaga mind lumme lükata ja siis tagasi tõmmata, kuid kuna saunast tulles olime me kõik väga libedad sellid, siis see ei edenenud ja minu kättemaks oli magus, sest ma suutsin ka tema lumme lükata. Pärast seda läksime magama
Laupäev (03.02)
Laupäeva hommikul tegelesin ma uurimistööga ja siis oli mul tuju midagi teha. Ma pakkusin välja metsa matkama minemise ja siis me läksime: mina, isa (Kai), Jaako ja Kutsu (Onni). Sumpasin metsas kõige sügavama lume sees, mida kunagi näinud olen, lume paksus oli mõndades kohtades mulle isegi vööni. Selle järel leidsime lõpuks hea koha, kus saaks lõket teha. Siis hakkas pihta kaevamine. Me kaevasime kolme peale 10 minutit (Onni aitas ka), kuni lõpuks jõudsime maastikuni. Lõkke saime ilusti põlema, sest lume kõrgus blokeeris tuult väga hästi. Tegime lõkke kohal vorste ning Onni suures õnne jooksus jooksis kogemata lõkke peale labidatäie lund, mis lõpetas meie viinerite praadimise ja andis meile põhjust kodu poole seada. Õhtuks sõin ma võileiba ja väga palju keefirit (see hakkas vanaks minema ja meil oli 2 liitrit keefirit ning vee asemel oli kruusis kõigil keefir). Keefirile otsa järgnes graafikuline saunaskäik. Nüüdseks olin graafikuga täiesti ära harjunud ja ma ei tea mida teeksin 2 päeva ilma saunata. Loodan, et Eestisse tulles saan sõltuvusest üle.
Pühapäev (04.02)
Pühapäev oli väga lõbus. Ma magasin sisse ja siis läksime Oulusse, kus tähistasime pitsat süües Jaako venna (Aatu) sünnipäeva. Mina isiklikult seda pitsa kohta nii väga ei sallinud, sest mulle meeldib Itaaliapärane pitsa, mida küpsetatakse pitsa ahjus ainult minut ja siis tuleb välja koheva ja pehme äärega pitsa, mis juba kirjutades ajab kõhu korisema, aga ei ole mul nii väga mida kurta, sest pitsa ei olnud halb, lihtsalt mitte minu eelistus. Käisime kaubanduskeskuses ja kõndisime linnas ringi. Pere ütles, et siin ei ole midagi põnevat näha, sest Oulu on igav linn. Ma arvasin kuigi vastupidist. Linn oli väga kirev ning lumesadu ja paks kiht lund igal pool tegi linna nii maagiliseks. Koju minnes oli aga muidugi meie graafikuline saunaskäik ja siis otse magama.
