See pere, kelle juurde sattusin on imeline. Siin peres on Eemil, ta isa, ta ema, kaks nooremat õde ja koer. Nad on kõik väga toredad ja nende inglise keel on päris hea. Mul pole olnud mingeid raskusi sisse-elamisega ja nüüd nad on mulle teise pere eest. Mõlemad vanemad teevad imelist toitu. Olen saanud proovida ema tehtud makaronilaatikkot, mis oli tuunikalaga. Isa tegi imelise supi ja ka riisiroa. Lisaks sellele sõime veel vastlakukleid, Anni (Eemili noorema noorema õe) kooki, tacosid/pitasid/wrappe ja veel valmistasid nad mu lemmik putru. Me oleme teinud päris palju koos, näiteks mängime iga õhtu lauamänge või kaarte. Eemili õed on toredad ja suhtlevad ka minuga vahepeal, tema üks õde on väga hea küpsetamises ja teine väga hea UNOs. Eemil ise on aga väga lahe, nagu venna eest vot. Käime koos jõusaalis, ta mängib mulle soome muusikat, võtab mu alati kõikjale kaasa kuhu saab ega jäta mind kunagi hätta. Pere koer aga on väike nuhtlus, siis kui ma teda paitama hakkasin ja teda sügama siis ta on mind liiga palju armastama hakanud ja iga kord, kui koju tulen ootab ta minult paisid. Eemili ema on väga jutukas ja hea inglise keeles, ta on mulle mitmeid asju seletanud ja temaga on alati mõnus rääkida, sest tal on sõbralik iseloom ja ta oskab ka hästi inglise keelt. Ta tihti algatab ise tegevusi ja muretseb, et ka minul kõik korras oleks. Eemili isa on väga muhe mees, me vestleme temaga tihti ja räägime näiteks jõusaalist, ajateenistusest ja ka muudel teemadel näiteks koolist. Ta on jäähokis väga hea ja käib meiega koos jõusaalis. Üleüldse on nende perel hea naljasoon ja nad on mõnusad ja rahulikud nagu meil põhjamaalastel kombeks on. Tunnen ennast väga koduselt ja tunnen, et need kuu aega mis siin veedan paneb mind neid igatsema. Nad on mulle teise pere eest.
