26. sepembri hommikul kl 9 oodati meid Herttoniemi yhdeiskoulus. Meile tehti põgus kooli tutvustus et oskaksime majas orienteeruda nind leiaksime üles vajalikud ruumid. Kell 9.40 algasid tunnid. Osades tundides käisime koos, mõnes tunnis olime üksinda. Tundide valik sai tehtud meie erialadest lähtuvalt.
Tiina: Külastasin õpirände ajal tunde koos oma kogenud soome keele õpetajatest kolleegide Kai ja Kairiga. Et olen soome keele õpetajana algaja, siis läksin õpiränduriks sooviga vaadelda, kuidas keeleõpetajad oma tunde üles ehitavad, missuguseid võtteid nad kasutavad ja muidugi tahtsin näha ometi kord Soome kooli seestpoolt. Märkisin üles kõik, mida tahaksin ka oma tundides teha.
Esimese päeva esimene ülestähendus minu märkmetes on tunni seostamine
igapäevaeluga. Tegemist oli prantsuse keele tunniga teemal õnnelikkus. Tunni
alguses arutati väikestes rühmades, mis kedagi õnnelikuks teeb –
rühmaaruteludega kaotati barjäärid ja õpilased ei peljanud ka ükshaaval oma
arvamust avaldada.
Seejärel liikus arutelu isiklike tunnete tasandilt laiemale ja räägiti
Soome mitmekordsest liidripositsioonist World Happiness Reportis, mida
täiendas prantsuskeelsete subtiitritega videolõik Soomes elavate eri rahvusest
inimeste arvamustest selle kohta, mis neid õnnelikuks teeb. Seejärel täitsid
õpilased ankeetküsimustikku õnnelikkusest. Oli nauditav jälgida, kuidas
sõnavara õppimise käigus omandati ka muid eluks vajalikke oskusi või laiendati
silmaringi ja kuidas teemat käsitleti isiklikul, ühiskondlikul ja praktilisel
tasandil.
Sama päeva teine märksõna oli minu jaoks õpioskuste õpetamine. Tegemist oli
emakeele tunniga, mille raames räägiti lugemistehnikatest, mis aitavad
erinevatesse žanritesse kuuluvaid tekste paremini mõista. Õpetaja haaras
õpilaste tähelepanu mängulis-võistlusliku võttega, mis tekitas hasarti ja viis
õpilased kohe teemasse. Tund andis õpilasele tööriistad selleks, et olla
aktiivne lugeja (mida teha enne lugemist, infokastide kasutamine jne) ja hoida aktiivsust ning tähelepanu lugemise
ajal (enese küsitlemine, pauside tegemine jms).
Õpioskusi käsitleti ka inglise keele tunnis, nimelt arutelti, milliste
meetoditega õpilased õpivad ja saaksid õppida keelt paremini hääldama.
Anu: Minu esimene tund oli inglise keel gümnaasiumi esimesele klassile. Tegemist oli uute õpilastega, kes üksteist ei tundnud. Kõigil õpilastel olid arvutid ja terve tund käis läbi arvuti. Seal olid harjutused, mida õpetajad frontaalselt suunasid ning nägid iga õpilase arengut oma arvutis. Tunni teemaks olid ajad. Kõke selgitati soome keeles. Ajavormide nimedki olid olid soome keeles. 1/3 tunnist oli harjutuste tegemine ja grammatika kordamine. Seejärel toimus kontrolltöö, et õpetajad saaksid aimu, kuidas teemast on aru saadud, hindeid ei pandud. Seejärel toimus vigade parandamine. 70 minutit tundi saigi läbi. Järgmine tund oli ajalugu 8. klassile, kus räägiti 1. maailmasõja järgsest ajast ja Stalinist, Mussolinist ja Hitlerist. 3. tund oli soome keel samuti 8. klassile ja tunni teemaks oli meedia. Õpilased tegid rühmatöö esitlusi eirinevate ajalehe artiklite põhjal, seejärel räägiti Võlts uudistest.
Eliis: Esimesel päeval mulle väga meeldis bioloogia tund, kus õpetaja rääkis teooria ja siis järgnes praktika. Õpilased said lahata sea südant ja see kinnistas väga hästi varem räägitud teooriat. Õpetajad rääkis südamest ja õpilased panid oma sõrmed sisse ja said katsuda, et üks pool on paksem ja teine õhem. Tegemist oli 9 kl bioloogia tunniga. Samal päeval oli mul ka gümnaasiumi geograafia. Õpilastel olid oma arvutid, kuhu õpetaja oli neile teinud õppekeskkonna, kus õpilased lahendasid testi, pärast teooria osa kuulamist. Seal olid ka kodused ülesanded. Kõik, mis moodustab hinde ongi seal õpikeskkonnas. Lisaks sellele on enil eksami nädal, millel arvutite programmid lähevad selliselt lukku, et õpilased pääsevad ainult testide keskkonda. Kõik muu internetis olev, on neile lukus. See tegi õpetaja töö kergemakks. See kiirendab ka õpilasele tagasiside saamist. Õpetaja ise oli tore, teema oli huvitav aga tunnis oleks saanud minna teemaga rohkem süvitsi. Metoodiliselt jäi minu jaoks kõige nõrgemaks füüsika 8. klassile, sest seal oli kõige rohkem passimist, õpilased said töö valmis aga uue teemaga edasi ei mindud.
Õhtul tegi Kairi meile linnas väikese ringkäigu ja näitas olulisemaid kohti. Käisime uues raamatukogus, mis jättis suurepärase mulje.
