Jõudsime kooli kl 9 hommikul ja siis tehti meile põgus kooli tutvustus et oskaksime majas orienteeruda nind leiaksime üles vajalikud ruumid. Kell 9.40 algasid tunnid. Osades tundides käisime koos, mõnes tunnis olime üksinda. Tundide valik sai tehtud meie erialadest lähtuvalt.
Tiina: Külastasin õpirände ajal tunde koos oma kogenud soome keele õpetajatest kolleegide Kai ja Kairiga. Et olen soome keele õpetajana algaja, siis läksin õpiränduriks sooviga vaadelda, kuidas keeleõpetajad oma tunde üles ehitavad, missuguseid võtteid nad kasutavad ja muidugi tahtsin näha ometi kord Soome kooli seestpoolt. Märkisin üles kõik, mida tahaksin ka oma tundides teha.
Esimese päeva esimene ülestähendus minu märkmetes on tunni seostamine igapäevaeluga. Tegemist oli prantsuse keele tunniga teemal õnnelikkus. Tunni alguses arutati väikestes rühmades, mis kedagi õnnelikuks teeb – rühmaaruteludega kaotati barjäärid ja õpilased ei peljanud ka ükshaaval oma arvamust avaldada.
Seejärel liikus arutelu isiklike tunnete tasandilt laiemale ja räägiti Soome mitmekordsest liidripositsioonist World Happiness Reportis, mida täiendas prantsuskeelsete subtiitritega videolõik Soomes elavate eri rahvusest inimeste arvamustest selle kohta, mis neid õnnelikuks teeb. Seejärel täitsid õpilased ankeetküsimustikku õnnelikkusest. Oli nauditav jälgida, kuidas sõnavara õppimise käigus omandati ka muid eluks vajalikke oskusi või laiendati silmaringi ja kuidas teemat käsitleti isiklikul, ühiskondlikul ja praktilisel tasandil.
Sama päeva teine märksõna oli minu jaoks õpioskuste õpetamine. Tegemist oli emakeele tunniga, mille raames räägiti lugemistehnikatest, mis aitavad erinevatesse žanritesse kuuluvaid tekste paremini mõista. Õpetaja haaras õpilaste tähelepanu mängulis-võistlusliku võttega, mis tekitas hasarti ja viis õpilased kohe teemasse. Tund andis õpilasele tööriistad selleks, et olla aktiivne lugeja (mida teha enne lugemist, infokastide kasutamine jne) ja hoida aktiivsust ning tähelepanu lugemise ajal (enese küsitlemine, pauside tegemine jms).
Õpioskusi käsitleti ka inglise keele tunnis, nimelt arutelti, milliste meetoditega õpilased õpivad ja saaksid õppida keelt paremini hääldama.
Sandra: Esimesel päeval külastasin bioloogiat, füüsikat ja matemaatikat. Bioloogias oli teemaks inimese südameehitus ning oli põnev, et õpilased said päris seasüdamete peal, mis inimese südamele väga sarnased on, uurida, kus ja millised täpsemalt on südame osad. Kuna tunnid on 70-minutilised, siis tundi mahtus nii klassikaline tahvlilt õppimine, Kahooti vormis teadmiste kontroll, praktiline töö südametega kui ka iseseisev töö sülearvutitega. Tund oli hästi üles ehitatud ning seda oli põnev jälgida.
Teine tund oli 8. klassi füüsika. Füüsikas õpiti samu asju, mis meil 6. klassis loodusõpetuses, seega mulle loodusõpetuse õpetajana oli väga põnev tunniteemat ja selle ümber seonduvat arutelu ja tegevusi jälgida. Küll aga seal tunnis mulle tundus, et 70-minuti sees oleks võinud olla natukene liikumist. Viimaseks tunniks oli matemaatika, milles oli vaid 11 õpilast ja 2 õpetajat. Õpilased olid erineva tasemega, kuid sellise jaotusega jõudsid õpetajad hästi iga õpilaseni, kes suunamist vajasid. Vahepeal tehti ka 5-minutiline paus, sest õpetajad ütlesid, et peale pausi on õpilastel kergem keskenduda.
Anu: Minu esimene tund oli inglise keel gümnaasiumi esimesele klassile. Tegemist oli uute õpilastega, kes üksteist ei tundnud. Kõigil õpilastel olid arvutid ja terve tund käis läbi arvuti. Seal olid harjutused, mida õpetajad frontaalselt suunasid ning nägid iga õpilase arengut oma arvutis. Tunni teemaks olid ajad. Kõke selgitati soome keeles. Ajavormide nimedki olid olid soome keeles. 1/3 tunnist oli harjutuste tegemine ja grammatika kordamine. Seejärel toimus kontrolltöö, et õpetajad saaksid aimu, kuidas teemast on aru saadud, hindeid ei pandud. Seejärel toimus vigade parandamine. 70 minutit tundi saigi läbi. Järgmine tund oli ajalugu 8. klassile, kus räägiti 1. maailmasõja järgsest ajast ja Stalinist, Mussolinist ja Hitlerist. 3. tund oli soome keel samuti 8. klassile ja tunni teemaks oli meedia. Õpilased tegid rühmatöö esitlusi eirinevate ajalehe artiklite põhjal, seejärel räägiti Võlts uudistest.
Cristina: Esimesel päeval võttis meid vastu inglise ja prantsuse keele õpetaja. Ta näitas meile kooli ja selgitas õpetajate toa kasutamist jne.
Samal päeval käisin 7. klassi prantsuse keele tunnis. Mulle tundus huvitav, kuidas ta küsimustega sõnavara aktiveeris. Õpilasi oli vähe, sest mõned olid teisel tegevusel. Üldiselt tundus mulle, et õpilased ei osalenud eriti aktiivselt. Õpetaja rääkis nendega prantsuse keeles, kuid pidi toetuma ka soome keelele. Üldiselt osalesid ainult need õpilased, kes seda soovisid. Õpetaja ei küsinud igaühelt eraldi ega küsitles neid järjekorras. Alati vastasid samad õpilased. Vaatasin ka õpikut, mida nad kasutavad. See tundus hea, kuid võib-olla vähe suhtlemisele suunatud. Minu tähelepanu köitis asjaolu, et kaks tüdrukut olid üsna hajevil ja õpetaja ei teinud neile märkust.
Külastasin ka inglise keele tundi 12. klassi õpilastega, kes valmistuvad ülikooli sisseastumiseksamiks. See oli valikainete tund eksami ettevalmistamiseks. Õpilased töötasid kõik arvutiga ja õpetaja sai oma arvutist nende tööd jälgida. Ta liikus ka klassis ringi, et õpilastega rääkida. Mitmel korral kasutas ta nendega suhtlemiseks soome keelt, kuigi inglise keele tase ei teinud seda põhimõtteliselt vajalikuks.
Minu arvates oli see klassi juhtimise viis, mis soodustab õpilaste iseseisvust ja on samal ajal ka isikupärasem.
.jfif)
