Tallinna Ühisgümnaasium sai liikmekaardi Euroopasse! 31. jaanuaril 2023 anti Tallinna Ühisgümnaasiumile Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuuri juhataja Rait Toompere poolt pidulikult akrediteerimistunnistus.

laupäev, 7. märts 2026

Neljas päev Kouvolas (05.03)

Neljandal päeval tõusime ja särasime kell 7.30 ning Carmen suundus koos oma hommikusöögi rühmaga kõigile hommikusööki valmistama. Sõime kõik koos kell 8.30, seega teised, kes hommikusöögi rühmas ei olnud, võisid iseseisvalt ärgata veidi varem.

Hommikusöögiks oli valmistatud kaerahelbeputru, morssi ning terve võileivajaam koos mitmekesiste lisanditega. Kõik maitses suurepäraselt.




Pärast väikest puhkepausi kogunesime kell 9.50 õues ja alustasime oma hommikuse jalutuskäiguga. Jalutamise ajal arutlesime paarilisega looduse kohta käivaid sõnu, mis kõlaksid nii eesti kui ka soome keeles sarnaselt. Rada, mida mööda käisime, oli libe, kuid tõesti väga ilus.





Tagasi jõudsime veidi pärast kella 11. Siis vahetasime kiiresti riided ning alustasime uute ülesannetega, mille hulka kuulusid „soomlane bussipeatuses“, „skulptuuride täiendamine“, „näoilmete jäljendamine“ ning ka mõned teised. Isiklikult meeldisid need ülesanded mulle kõige rohkem.

Kell 13 liikusime peamajja sööma. Seal olevas rootsi lauas pakuti salatit, kartuliputru, lõhet ja veel teisi asju. Magustoiduks pakuti „maasika suudlust“, kuid meie arvates olid need maasikasefiirid veidi liiga magusad.



Kui kõhud said täis, suundusime tagasi ning saime lihtsalt üksteise seltsi nautida. Mängisime kõik koos erinevaid kaardimänge ja isegi üks õpetajatest liitus meiega. Nagu ka eelnevatel päevadel, tegime loovaid kirjutusülesandeid. Pidasime ka meie õpilaste vahel väikese vestluse, kus arutasime tulevat reedest kojusõidupäeva.

Õhtusöögini oli veel küllaltki aega, seega hakkasime kõigi eestlaste ja soomlastega „mafiat“ mängima. Kuna olin osa õhtusöögi rühmast, läksime oma grupiga tortilla-jaama valmistama. Carmen oli väga sõbralik ja aitas meil õhtusööki valmistada. Tükeldasime tomateid, kurke, paprikaid ja sibulat ning praadisime hakkliha. Katsime laua ning kõik said kõhud täis.



Osad käisid ka enne õhtusööki saunas, kuid enamusele meist oli eelmisel päeval toimunud saunaskäigust juba hea kogemus põues. Väga meeldiv oli see, et pärast õhtusööki olid kõik väga jutukad. Mitmed õpetajad tegid meile selgeks, et kella 22 olevaks öörahuks peaksime kõik suunduma oma tubadesse ning magama minema. Kuid täiesti ausalt öeldes oli kõigiga koos nii vahva jutustada, et läksime magama veidi pärast kella kümmet.



Meeri ja Carmen


Kolmas päev Kouvolas (04.03)

Kolmapäev on teadatuntud nädala keskpunkt. Ja sellega muutus ka meie Kouvola trajektoor totaalselt. Alustasime päeva hotellis, kus sõime ka hommikusööki. Hommikusöök on siin tipptasemel. Juba sellepärast võib siia tulla. 

Seejärel oli meil kella poole kümneni natuke aega, et kott kokku panna ja hotelliga hüvasti jätta. 



Poole kümne paiku siirdusime oma viimast päev koolis veetma. Seal saime tehtud erinevaid loomeülesandeid, kus meie õppisime soome keelt ja õpetasime oma uutele sõpradele eesti keelt. Saime väga huvitavaks ülesandeks moodustada grupid, et teha Tykkimäel kahekümnele kamraadile süüa. Marteni grupp pidi tegema neljapäeva hommikusöögi ja Oliveri grupp kolmapäeva magustoidu ja neljapäeva õhtusöögi. Peale kooli seadsime suuna Kouvola Prismasse, et sisseoste teha. Sinna sõitsime kaheksakesi bussiga. 




Paari tunni pärast ostud tehtud, meel hea, hakkasime unelmate bussiga sõitma meie veel uhkemasse villasse. Jõudsime kohale poole viie paiku. Jagasime end tubadesse ja avastasime karaoke kõlari. Elevandi õnneks ei olnud see ära peidetud ja leidis enda unustatud lauluande taas üles. 



Tuju hea, hakkas esimene õhtusöögi seltskond süüa tegema. Teised panid niikaua sauna kütte, katsid laua ja Oliveri tiim tegi magustoitu. Siiamaani ei olnud sõnu, kui tore see kõik oli. Kahte villat ühendas ühisruum, kus saime kõik koos süüa ja mängida. Kõht punnis, hakkasid osad sauna sättima. Seal olime hea muusika ja seltskonna taktis lausa paar tundi. 




Soome on teadatuntud oma järvede rohkuse poolest. Nii asus ka meie kaks villat järve ääres. Seal oli meil võimalus minna ka jääauku karastama. Meie üllatuseks käisid paljud seal. Veel suuremaks üllatuseks osutus asjaolu, et tee sinna oli äärmiselt libe. Näiteks ei suutnud isegi Elevant seal järve tormates püsti jääda.

Päeva lõpetasime erinevate mängude ja tegevustega. Martenile määriti pähe Shreki näomask ja koos mängisime ka Maffiat.





Marten Elevant ja Oliver Annom

neljapäev, 5. märts 2026

Teine päev Kouvolas (03.03)

Hommikul ärkasime kell 7, et minna hotellis jõusaali. 



Tegime trenni, mängisime ühte liikumismängu paar korda ning pärast seda läksime hommikust sööma. 


Kell 9:20 hakkasime liikuma Kouvola kooli poole. Seal saime kokku oma Soome sõpradega. Me tuletasime meelde üksteise nimed ja mängisime paari mängu. Koolis me õppisime sõnu ja tegime erinevaid ülesandeid koos oma Soome sõpradega. Siis oli väike paus õppimisest, meile tehti koolituur ja käisime koos koolilõunat söömas. Mängisime ka natuke lauatennist enne kui hakkasime tagasi klassiruumi poole liikuma. Me tegime veel paar harjutust koos meie sõpradega. 

Peale seda oli meil vaba aeg, me veetsime linna peal aega oma Soome sõpradega. Mina käisin noortekeskuses piljardit ja erinevaid liikumismänge mängimas. 
Peale seda läksin sööma Hesburgerisse koos oma Soome sõbraga. 

Siis sõitsime bussiga Veturi keskusesse, et vaadata Karje 7. Liisa käis oma Soome sõbraga poodlemas 
ning sõid Burger Kingis.
Pärast seda sõitsid autoga linna peal ringi. Nad sõitsid ka teise linna Kuusankoskisse. Sild ühendab Kouvola ja Kuusankoski linnad. Siis sõitsid Veturi keskusesse, nad vaatasid seal ringi ja poodlesid natuke. Mõne aja pärast jõudsin mina koos oma sõbraga ja käisime koos Normalis. Siis läksime Liisa ja meie Soome sõpradega kõik koos filmi vaatamas.

 Pärast seda sõidutas Liisa sõber meid tagasi hotelli. Hotellis me vaatasime naljakat filmi ja mängime lauamänge kuniks me ära väsisime ning läksime magama.


Mirt Sissel  ja Liisa Mirell

Esimene päev Kouvolas (02.03)

 2. märtsi hommikul saime me kõik sadamas kokku kell 9.45 ja suundusime laevale. Laev väljus sadamast umbes 10.15. Laeval ootas meid mõnus varajane lõuna/hiline hommikusöök, mis täitis meie kõhud ilusti ära. Laeval mängisime kaardimänge ja vaatasime ka poodides ringi. 



    Laevalt maha minnes läksime õue ja suundusime trammile. Jõudsime rongijaama ja pidime seal küll natukene ootama, kuid saime aja ilusti sisustatud restoranis istudes ja jäätist süües. Mina ja Grete küll ei võtnud jäätist, kuid teised nautisid seda kahe suupoolega. Lõpuks saime ka ilusti rongile istutud ja ilusti mugavalt Kouvolasse sõita.



Kouvolas tuli mulle ja Gretele vastu meie Soome kirjasõbrad. Hotelli Poole liikudes jutustasime nendega ja saime veelgi rohkem tuttavaks. Hotellis seadsime end sisse ja seejärel suundusime Kouvola kooli. Koolis saime oma ja ka teiste kirja sõpradega tuttavaks. Jutustasime veidi ja siis pakuti meile ka süüa. Söögiks oli lasagne ja kahte sorti salatit. Ei saa ka unustada minu arvates imelist magustoitu. Soome õpetajad olid meile valmistanud erinevad tutvumismängud, millega me saime kõikide nimed selgeks.


Esimene päev oli väga vahva ja juba ootame, mida homme tegema hakkame.
 
Anna-Liisa ja Grete




neljapäev, 19. veebruar 2026

Tere!

Tere

Välislähetuste kogemuste jagamine

 17.02 töökoosoleku teemad on taaskord kaasava hariduse valdkonnast.

Kaasava hariduse teema-aasta järgi on veebruar hoolimise kuu. 😊

  1. “Oma õpilaste aitamise kaudu iseenda aitamine”. Õpetaja kogemus sobiva õppekeskkonna loomisel.  – Kati Bakradze-Pank
  1. “Edasiviiv tagasiside kirjus klassis - kuidas toime tulla.“ Õpetaja kogemus. – Anu Ratasep
  1. Erasmus+ koolituse õpiamps: Cultivating Diversity and Inclusion – Laura Raag, Grete Maria Neppo
  1. Clanbeat programm vahearuanne ja heaolu hindamine. – Ivita, Margit

neljapäev, 18. detsember 2025

Välislähetuste kogemuste jagamine

 

Tere!

Koguneme homme, 16.12 kell 15.00 töökoosolekuks klassis 105.

Koosoleku teemaks on välislähetuste kogemuste jagamine.

1. Aive Kuningas ja Laura Teder - Kehalise kasvatuse õpetamine lasteaedades ja algkoolides Ettekanne

2. Anu Ratasep ja Kai Tajur - “Sustainable Schools: Reducing Waste”  Ettekanne

3. Kairi Männik ja Kai Yallop -  Student -centered Education: Making learning Exciting and Long Lasting

4. Liia Jung  -  Exploring Modernism and Art Nouveau in Vienna

5. Kati Bakradze-Pank – EKI Keelesammu õppereis Kanadasse

neljapäev, 27. november 2025

Poola töövarjutamise märkamisi

 Esiletõstmist väärib Poola koolide väga sõbralik õpetajaskond. Meid võeti vastu suure soojuse ja avatusega, jagati lahkelt teadmisi ja kogemusi.

Meeldiv töökeskkond, rõõmsameelsed entusiastlikud õpetajad. Küllaltki palju noori õpetajaid.

Koolis oli tunda sõbralikku ja toetavat õhkkonda. Õpetajad olid lahked, avatud ja huvitatud koostööst. Väikesed lapsed suhtlesid rõõmsalt külalistega ning tundides valitses soe ja kaasav meeleolu.

Õpetajate ja õpilaste vahelised suhted on sõbralikud, pigem avatud.


Poola õpirände kogemus andis mulle positiivse võrdlusmomendi selles osas, et kui heas seisus on Eesti koolimajad ja kui kiiresti on meil koolielu edasi arenenud.

Töökeskkond tagasihoidlik, kohati vananenud mööbel, aga igas klassis smarttahvel, mida ka kogu aeg kasutati

Kool on küll vana, kuid hästi hoitud ja tehniliselt varustatud – igas klassis on projektor. 

Ka lihtsas, vananenud keskkonnas saab õppida ja õpetada.

Loeb sisu (õpetajate ja õpilaste koostöö), mitte välimus (koolimaja väljanägemine).


Koormused ja tegevused õpetajatel on sarnased. Osa tööst tuleb ikka koju kaasa.

Sõltumata sellest, kus riigis me oleme, on meil sarnased probleemid ja sarnased rõõmud. Lapsevanemad muudavad sealgi õpetajate elu keeruliseks.


Õpiränne pakkus huvitava kogemuse võrrelda meie ja Poola õpetajate õpetamismeetodeid.

Lahtiseid tunde tehes võib jääda iseendaks ning anda tundi nii nagu teema nõuab.

Kuidas ühes tunnis korraga töötab õpetaja ja kaks abiõpetajat.

Poola koolis nägin, kui oluline roll on õppimisel praktilistel tegevustel – lapsed lõikasid, meisterdasid ja tegutsesid palju rühmades. See hoidis õpilasi aktiivsena ja motiveerituna ning toetas teadmiste sügavamat omandamist.

Kõik katsed füüsika tunnis viisid läbi õpilased. Õpetaja toetas sõnaliselt

Bioloogia tunnis õppematerjalide meisterdamine - raku ehitus plastiliinist

Õppemängude rakendamine koolitunnis

Nii õppides, kui ka õpetades tuleb end hästi tunda (ära lase end teistest segada).

Üks ja sama materjal on tunnis antud mitmes variandis. Kordamine on õppimise ema

Motiveeritud õpilased, kes tundides mõtlesid ja töötasid aktiivselt kaasa


Kuidas tunnevad ennast tunnis muukeelsed õpilased, kes ei ole kunagi eesti keelt õppinud. Millisena nad tundi tajuvad.

Kogemus, kuidas on olla tunnis, kus ma keelest aru ei saa


Mured hariduslike erivajadustega lastega on koolides sarnased.

Poola õpetajad on samuti hädas kaasava haridusega, neil on samad mured, mis meil.Võimalus kuulata autistist endise õpilase kogemusi tavakoolis, mõista tema probleeme. Saada aru, et sellise lapse toetamsiel ja mõistmisel on võimalik teha imesid.

Kohtumine endise kohaliku kooli õpilasega, kellel autism ja tema kogemused sellega koolides.


Telefonid tundides on keelatud ja õpilased palju parem keskenduvad õppimisele.

Päevik ja õppekorraldus on teistsugused kui Eestis, kuid tähelepanuväärne oli, et lapsed veedavad vahetunnid ilma telefonideta – nad suhtlevad ja mängivad üksteisega. See peegeldab väärtust, mida tasuks ka meil hoida ja tugevdada.


Rakendit peab juhtima üks juht, mitu juhti keeravad vankri kraavi.

Avatud meel aitab paremini mõista uut (osa).

Poolas on usul ka koolis suur roll ja koht.

Emotsioonid on need, mis jäävad.

kolmapäev, 22. oktoober 2025

Töövarjutus Poola koolis linakeses Boguchwala 2. päev

Kolmapäeva hommikul oodati meid kooli juba kell 7.45. Alustuseks väike briifing, et saada ülevaade saabuvast päevast ning kõik teaks, kus ruumis ta peab mingi tunni ajal olema. 

Irene: Kolmapäeval külastasin kolme tundi - matemaatika, kunst ja füüsika. Matemaatikas õppisid õpilased jagamise reegleid. Kõige pealt seletas õpetaja teema lahti, siis tegid nad kinnistamiseks väikese ülesande töölehelt ja seejärel kordasid veel teema üle õppemänguga. Kunstis prooviti seostada tundi inglise keelega, mis oli väga tore, sest see aitas meil ka tunnist paremini aru saada. Kunstitunnis oli väga vahva näha õpilaste valmivaid töid - kõik olid küll sarnased teema tõttu, aga käekirjalt nii erinevad. Füüsika tunnis oli tore näha, et õpetaja proovis õpilastele teemat kinnistada katsete abil. 

Anu: Minu teine koolipäev algas saksa keele tunniga 8. klassile. Õpilased õpivad seda keelt alles 2. aastat. Selles tunnis keskenduti mööbli sõnavarale ja eessõnadele. Tunni lõpus tegid lapse rühmades plakateid, paigutades asju tuppa ja määrates siis nende asukohta üksteise suhtes.

2. tund oli inglise keel 4. klassile. Õpikuga tutvudes arvan, et lapsed alles alustasid inglise keele õppimist. Tund algas paari küsimusega õpetajalt Eesti kooli kohta. Seejärel võeti õpikust teemat Super seljakott, mille sisu uuriti - erinevad töövahendid, mida koolis vaja läheb. Oli lugemist, kuulamist ja ülesannete lahendamist. Seejärel kutsuti mind klassi ette ja õpilased asusid minu käest küsimusi küsima. Neil oli kõik kenasti vihikus kirjas, nad olid teinud põhjaliku ettevalmistuse. Sain vastata küsimustele oma hobidest, lemmik värvidest, toitudest, elukohast, koolist ja paljust muust. Lõpuks uuriti minu lemmik muusiku kohta. Nad väga ootasid vist, et oleksin vastanud Tommy Cash.  Tund lõppes sellega, et kõik tõusid püsti, ekraanilt pandi mängima eurovisiooni salvestus ja lapsed laulsid ja liikusid selle muusika saatel. Seejärel esitasid nad video järgi ka oma lemmik loo Poola muusikast.



3. tunni ajal oli kohtumine meid vastu võtvate õpetajatega. Sügava mulje jättis Agata endine õpilane, kes tänasel päeval õpib samuti inglise keele õpetajaks. Tegemist on autistiga ja ta jutustas oma teekonnast koolis, kuidas teda ei mõistetud, kui keeruline tal oli. Kuidas Agata oleks töö kaotanud, kuna ta julges tüdruku ema kooli kutsuda, et ta räägiks autismi eripäradest. 

4. Tund oli kehaline kasvatus. Tund toimis, kõik tegid kaasa ja täpselt nii nagu nad just parajasti oskasid. Iga laps oma võimete piires ja tundus, et nad olid sellega väga rahul. 


Pärast tunde tegime koolis veel väikese tiiru, käisime õpetajate toas ja tutvusime nende Erasmus tegevustega. Teate, mis kell seal kool algab, 0 tund? Kell 7. Uskumatu. Siis oli meie kohviruumis hüvastijätt. Ka direktor liitus ja toimus vastastikune tänamine. 

Rimma: Ma käisin matemaatikatunnis 5. klassis, kus õpilased õpivad, kuidas kiiresti kindlaks teha, millised loendamatud arvukad jagunevad 2, 3, 5 ja 10. Tund oli aktiivne, lapsed käisid tahvlil, olid aktiivsed ja tõstsid käsi. Seejärel käisin poola keele tunnis 2. klassis. See oli kõige harivam tund. Lisaks õpetajale olid klassis kaks assistendi. Üks aitas erivajadustega tüdrukut ja teine abistas tõlkimisel Ukraina lastel. Tunni lõpus andsid lapsed mulle kingituse ja laulsid espresso mokkaato Tomi Kesh’i esituses. Seejärel toimus füüsikatund 8. klassis. Teema oli elekter. Õpilased olid huvitatud vabatahtlikult katse läbiviimisest. Pärast seda tulid koridoris nooremad tüdrukud meie juurde ja kutsusid meid religiooni tunnile, kuid meil oli kohtumine kolleegidega ning kahjuks ei jõudnud me osaleda tundides, mida viib trotskslus vaimulik kitarriga. Kohtumisel kolleegidega õppisime tundma rohkem Eesti ühiskonna meeleolusid ja suhtumist tänapäeva probleemidesse. Tuleb öelda, et me ise õppisime nende kahe päeva jooksul üksteist paremini tundma.

Seejärel kutsuti meid restorani lõunale, anti kingitused ning me hüvasti jätsime külalislahketele võõrustajatele. Järgmisel päeval sõitsime Krakowi, kus ühe päevaga tutvusime vanalinnaga ja külastasime Teise maailmasõja ajal toimunud juudi getot ning piirkonda, kus filmiti „Schindleri nimekirja“. Arvan, et see oli väga kasulik 


Julia: Teisel päeval külastasime saksa keele, füüsika ja kehalise kasvatuse tunde, kus saime ülevaate õpetamisviisidest ja õpilaste kaasamise võtetest. Päeva lõpus toimus vestlus vastuvõtva organisatsiooniga, kus arutati muljeid ja sõlmiti kokkulepped vastukülastuse korraldamiseks.

Aade:Matemaatikatunnis käsitleti jaguvust erinevate arvudega (2, 3, 9). Frontaalse küsitluse käigus õpiti ja korrati kõiki võimalusi põhjalikult. Anti nippe, kuidas jaguvust kindlaks teha.

Kunstiõpetuse tunnis tutvustati  ja selgitati kunsti elemente  kahes keeles (lõiming inglise keelega). Näitlikustamise järel said õpilased ise praktiseerida, kasutades kodust kaasa võetud töövahendeid. Töö pidi jätkuma järgmises tunnis. Tore oli vaadata õpilaste valminud töid klassi seintel ja ka koridorides. Mulle jätsid suurima mulje tööd, mis olid tehtud kortsutatud jõupaberile ja pidid kujutama koopamaalinguid. Väga huvitav lähenemine. 

Tund kolleegidega mõttevahetuseks - kõik said rääkida iseenda isiklikest asjadest ja ennast tutvustada. Tõdesin, et väga paljuski oleme sarnased. Südamlik õhkkond. Meiega liitus ka kooli endine õpilane, autist,  kes Agathe toel oli jõudnud selleni, et  valmistus saama inglise keele õpetajaks. Väga liigutav oli kuulda lugu endise õpilase ja teda toetava õpetaja kohta. 

Füüsika - suurt meelde ei jäänud, mis seal toimus. Küll aga jäi meelde õhkkond, kus täisteismelised poisidki olid valmis kaasa mõtlema ja töötama. 

Tundub, et koolis on üldse meeldiv ja sõbralik õhkkond. Võib-olla aitab sellele kaasa kompaktne kogukond ja ka poolakate suurem usklikkus. (Vahetundides märkasime mitu korda ringi liikuvaid nunnasid ja ka preestrit, kitarr käes. Õpilased kutsusid meid ka religiooni tundi (igas klassis toimub kord nädalas), kuhu me kahjuks enam minna ei saanud, sest õpiränne oli lõppemas. 

Oleks olnud huvitav kitarriga preestrit kuulata ja tundi jälgida... Ehk teine kord?!

Aive:  Teine päev algas  kell 7:45 koolis.

1. tund kell 8:00 4. b klassis (23 õpilast) oli matemaatika, kus käsitleti jaguvuse tunnuseid 2- 9-ni. Õpetaja kasutas ekraanitahvlit, millele kuvati erinevaid reegleid ja ülesandeid. Jagati õpilastele erinevate jaguvus tunnustega lehti, millelt oli vaja leida ja värvida ringid antud arvuga jaguvad arvud. Õpilased osalesid tunnis aktiivselt.





Tund kell 8:55 oli 4. c klassi inglise keel. kasutusel oli arvutitahvel, kust kõlasid uued sõnad ning oli vaja ühendada sõna ja pilt. Hiljem loeti ekraanilt uut teksti ning selle põhjal leiti vastused küsimustele. Lõpuosas esitati külalistele küsimusi ning lauldi koos.

4. tund algas 10:45 võimlas: tunni algul läbisid õpilased teatevõistlusi korvpalliga ning lõpus mängisid algul poisid ning hiljem tüdrukud korvpalli. Lapsed tegid harjutusi loovalt ning nii nagu nad soovisid.



Liis: Teisel päeval vaatlesin ajaloo tundi 4. klassile. Tunni teemaks olid Poola sümbolid. Klassis jäi silma kohe noormees, kes õpetajaga sageli vestles ning küsimusi küsis või hoopis fakte juurde lisas. 

Õpetaja oli koostanud esitluse ning selles oli ka hümn. Uurisin, kas seal hümnis mainitakse ka Jumalat, ent hümn on hoopis kohalikust kangelasest.  Poolakad on väga usklik ja oma riiki armastav rahvas, seega on igas klassiruumis rist ja Poola vapp.

Teiseks vaatlesin 6. klassi kunstiõpetust. Õpilased kandsid ise kunstivahendeid kotis kaasas. Klassi seintel ja riiulitel oli näha varasemaid töid, ruum ise muidu pigem tagasihoidlik. Õpetaja kirjutas poola ja inglise keeles "Elements of Art" ning uuris õpilastelt, mis need on. Koos nimetati kuus elementi (space, colours, shapes, lines, shadows, texture), jagati A4 leht kuueks sektoriks ning hakati joonistama nii, et igas sektoris oma elemendi osa. Töödega selles tunnis lõpuni ei jõutud.

Vahepeal rääkisime õpetajatega meie haridussüsteemi erinevustest ning sarnasustest. Meiega liitus kooli endine õpilane, kes praegu õpib ülikoolis inglise keelt. Eriliseks tegi selle kohtumise see, et tal on autism ning saime palju teada, kuidas temasse koolis suhtuti ning mis tekitas raskusi. Ka meie kohtumisel oli tal tegelikult ebamugav olla ja vältis silmsidet, sõnad takerdusid, ent püüdis siiski tublisti vestelda. Kuna mina kohtusin temaga ka enne ajaloo tunnis, kus ta koos Agataga oli, siis väiksemas seltskonnas võõraga oli ta julgem ja tundis end kindlasti mugavamalt. Hea võrdlemise koht, kuidas seltskonnas suurus võib nende eneseväljendust mõjutada.



Viimase tunnina vaatlesin mina kehalise kasvatuse tundi 5. klassis, kus poisid ja tüdrukud olid koos võimlas. Peamiselt tehti harjutusi korvpalliga väikestes rühmades. Õpetaja näitas esmalt ise ette või palus mõnel õpilasel seda teha. Oli aru saada, kes õpilastest tegelevad spordiga rohkem või vähem, aga õpetaja neid mingitmoodi seal erinevalt ei kohelnud. Tehti nii nagu välja tuli. 

Ruumis oli pallide tõttu meeletu lärm, ei kujuta ette, kuidas õpetaja seal päev läbi tööd teeb. 

Siis saime veel kiire tuuri koolimajas, kus nägime Erasmuse programmile pühendatud stende ning õpetajate tuba. Õpetajate tuppa nad vist sageli ei jõua, sest vahetunnis 10 minutit ning korrapidamine koridorides võtab selle aja ära. Lisaks on õpetajaid, kes peavad klassist klassi rändama.

Hüvastijätt oli sama soe kui vastuvõtt. Saime aru, et poolakad meiega ikka paljuski väga sarnased.