Üheksas päev Iis

Minu päev algas varajase äratusega kuna esimene tund algas juba kell 8.35. Selleks tunniks oli liikumine. Mängisime korvpalli ja sain teada, et siin on liikumistundide võtmine vabatahtlik (igaüks saab valida kas võtab selle kursuse või ei) sellepärast olid kõik tunnis olijad ka väga entusjastlikud ning oskasid korvpalli väga hästi. Minu näiteks ei oska üldse korvpalli nii et mul oli veidi raske mängus osaleda. Peale seda oli meil tund aega pausi ning käisime Kadriga poes juua ostmas ja peale seda söömas. Söögiks oli supp ning kõrvale võis võtta ploome. Järmine tund oli inglisekeel kus pidime kirjutama editorile (mingi artikli autorile oma mure kohta). Edasi läksime ühiskonna tundi kus vaatasime uudiseid ja dokumentaalfilmi venemaa kohta. Viimaseks tunniks oli kunst. Tegelesime jälle pakendi disainiga ning seekord olid kohal mõlemad tüdrukud kellega tööd pidime tegema, nii et saime ka video tehtud. Samas tunnis alustasime ka kunsti kursuse viimase tööga kus peab joonistama või digitaalselt tegema oma lapsepõlve lemmik asjade kohta kollaaži. Peale tundide lõppu läksin mina koju ja nautisin vabaaega. Pere oli vahvleid teinud ning mind üllatas et vahvlites polnud suhkrut kasutatud. Sellegipoolest olid nad meie korjatud mustsõstra moosiga imehead. Kadri vaatas koju jõudes filmi ja üritas füüsika esitlust teha kuid ei saanud microsofti kontosse. Õhtul käis ta Iida ja Kataga ujumas ning poes. 

Kaheksas päev Iis

 Teisipäeval hakkas minu päev kell 9 matemaatika videotunniga. Peale seda oli mul pikem paus, sest järgmine tund pidi olema alles kl 1, kuid kuna Jaakko läks kooli sööma, siis ma otsustasin temaga kaasa minna. Peale söömist oli mul veel aega, nii et ma käisin ka poes ära ning siis läksin bioloogia veebitundi. Peale bioloogiat pidi veel toimuma inglise keel, kuid õpetajatel oli tähtis koosolek ning kõik said kell 1 koju. Koju jõudes ma sõin ning ootasin millal Iida koju jõuab. Iidaga koos läksime Kata juurde, kus me vaatasime sarja, pärast läksime poodi, käisime mänguväljakul ning sõitsime niisama ringi. Kuna meil inglise keel ära jäi, siis Juta koolis ei käinudki vaid tegi kodust matemaatika ja bioloogia veebitunnid ning ülejäänud päeva ta peamiselt magas. 

Seitsmes päev Iis

Minu päev hakkas kell 10, sest matemaatikas toimus videotund, mis kestis 11.35ni. Peale seda oli mul väike paus, mille ajal ma sõin ja puhkasin niisama. Peale lõunat sõitsin koos Jaakkoga kooli, sest kl 13.35 hakkas kunsti tund. Kunstis selgitas õpetaja meile uut ülesannet, milleks oli ise pakendi disainimine Canva keskkonnas ning selle kohta kirjutamine. Peale seda tundi sõitsime tagasi koju. Õhtul ma vaatasin koos Iidaga filmi ja istusin niisama tema karavanis. Jutal oli koolipäev samasugune kui minul ning koju jõudes ta peamiselt magas.

Kuues päev Iis

 Minul hakkas hommik kell 9, kui ma ärkasin, sest me läksime koos Iidaga kella 10ks kirikusse. Seal olime umbes kella 12ni, sest alguses oli jumalateenistus, siis anti natuke süüa ning lõpuks istusime niisama kohalike noortega. Koju jõudes me vaatasime filmi ja sõime popcorni, rääkisime ning lõpuks läksime aeda ning mängisime sulgpalli. Õhtu poole saime kokku Iida sõbra Kataga, kellega me sõitsime kõigepealt jõe äärde, kus me käisime ujumas, siis läksime poodi et juua osta ning lõpuks läksime lihtsalt Kata juurde istuma ja telekat vaatama. Juta tundis end suht terve päeva halvasti. Kuid õhtul nad grillisid ning peale seda läksid koos vanemate ja Mallaga(vahetuspere tütar) metsa pikale jalutuskäigule. Ta oleks tahtnud veel näha kuuvarjutus, kuid kahjuks läks ilm väga vihmaseks ning ta ei saanud seda vaatama minna.

Viies päev Iis

Minu päev algas rahulikult ja mõnusalt hilise ärkamisega. Läksin koos vahetuspere vanematega Oulusse kus toimusid Oulu päevad. Eelnevalt käisime aga Maya töökohas koos söömas. Oulus oli päevade puhul suur laat ja esinemised. Meie nägime vaid koori esinemist, nad esitasid paljusid tuttavad rock ja pop lugusid nii soome- kui inglisekeeles. Sain tehtud ka pildi kuulsa Toripolliisi kujuga. Peale seda käisime veel pargis ja pereisa teistel lastel külas. Seal olid marjapõõsad ülisuurte mustsõstratega ning otsustasime endale neid 2kg korjata. Kadri käis ka laupäeval koos Iidaga Oulus. Kõigepealt käisid nad kaltsukas, kus Kadri ostis endale uue tressika. Siis läksid nad kaubanduskeskusesse, kus käisid söömas ning erinevates poodides. Nad vaatasid veel õues esinemisi ning siis sõitsid bussiga tagasi Iisse. Iis käisid nad veel Kebabi söömas ning vaatasid õhtul filme.

Neljas päev Iis

 Reedel hakkas meie päev kell 9, sest meil oli matemaatika veebitund, mis kestis poole üheteistkümneni. Peale seda sõitsime kella kaheteistkümneks kooli, kus meil hakkas inglise keele tund. Tunnis me tegime lühikese testi ning õppisime grammatikat ja tegime ülesandeid. Peale tundi jäime veel natukeseks kooli, et kirjutada eelneva päeva blogi postitus ning siis läksime mõlemad kodudesse. Õhtul toimus Ii kaubanduskeskuse juures suve lõpu ja sügise alguse tähistamine. Selle raames lasti ilutulestikku ning pood oli kella 12ni lahti. Kuna Maya töötab samas kaubanduskeskuses ja ta sõbrannad olid ka kohal, käis ka Juta seal. Ta vaatas ilutulestikku ning pärast käis poes, kus oli kinkekaardi ralli ning endale võis võita 20/50/100 euro väärtuses kinkekaarte. Ma läksin ka koos Iidaga ilutulestikku vaatama ning pärast käisime ka korra poes juua ostmas.

Kolmas päev Iis

 Neljapäeval hakkas meil mõlemal kool juba tunniplaani järgi kell 8.35. Esimene tund oli kunst, kus me ülesandena analüüsisime erinevate pakendite disaine. Selle raames otsisime infot, et mida tähendavad näiteks erinevad fondid ja värvid pakendite, kes on antud pakendi sihtgrupp jne. Peale kunsti oli meil vaba tund, mille ajal me kirjutasime blogi ning tegelesime Eesti kooli asjadega. Siis läksime sööma, kus anti hernesuppi ja pannkooke. Peale söömist hakkas ühiskonnaõpetuse tund, kus vaatasime uudiseid, rääkisime kommunismi ja kapitalismi erinevustest ning vaatasime filmi. Peale seda läksime kodudesse. Juta käis pereemaga jooksmas ja vaatas Ii vaatamisväärsusi ja käis ka õhtul saunas. Mina käisin koos Iidaga kohaliku kiriku juures väiksel kokkusaamisel, koos teiste noortega.

Teine päev Iis

 Alustasin oma päeva kl8 jalgpalli vaatamisega, sest oli spordipäev ning toimus mäng õpetajate ja gümnaasiumi õpilaste vahel. Kuna Jaakko (vahetuspere poeg) mängis ka, siis pidin mina varakult kohal olema, kuid Juta sai magada, sest Maya (Juta vahetuspere tütar) tund hakkas kell 12 ning nad tulid hiljem kooli, enne seda läksid nad ka kooli lõunat sööma. Lõunasöögiks oli makaroni laatikko ja erinevad salatid. Mina käisin ka enne lõunasööki matemaatika tunnis, sest õues oli liiga külm, et algklasside laste jalgpallimängu vaadata ning suuremate mäng lõppes juba enne ära. Peale sööki läksime koos õppelajuhataja juurde, et oma tunniplaanid kätte saada. Peale seda käisime inglise keele, ühiskonnaõpetuse ja kunsti tundides. Peale seda lõppes meie koolipäev ning me läksime kodudesse.

Esimene päev Iis

2. septembri hommikul alustasime reisi Ii poole. Sõitsime lennukiga Helsingisse ja sealt teise lennukiga Oulusse. Lennujaamast sõitsime taksoga Ii gümnaasiumisse, kus me tutvusime koolimajaga ning peale seda läks Juta oma vahetuspere juurde koju ning mina läksin veel füüsika tundi. Koju jõudes Juta peamiselt magas ning ka sõi. Mulle tegi Iida (vahetusperes olev tütar) pakkumise koos temaga minna skautide kokkusaamisele, mis peale kooli toimus. Läksimegi u 20km Iist välja metsa orienteeruma. Koju jõudes ma pakkisin kohvri lahti, sõin ja läksin magama.

2.päev - 8 õpetajat töövarjuks Herttoniemi Coeducational School

 Teine koolipäev algas kooli tutvustamisega. Räägiti kooli ajaloost, hindamisest, õppetöö korraldusest.

Tiina: Teisel päeval saime üksikasjaliku ülevaate Soome haridussüsteemist ja erinevatest kooliastmetest ning koolipidamise võimalustest.

Sama päeva tundidest torkas silma taas keeleõppe seos igapäevaelus oluliste mõistete ja terminitega. Näiteks käsitleti inglise keele tunnis erinevaid pereeluga seotud mõisteid ja sõnavara õpiti arutledes ning erinevaid aktiivõppemeetodeid kasutades.

Hästi mõnus paistis ka koolikeskkond. Minu lemmik oli kunstiklass, mis oli parim koht loominguks. Ja suur tänu Mervile, kes varustas meid põhjaliku infoga kõige kohta, mida küsisime. Kairi keskendus kontaktide otsimisele, et tulevikus meid võõrustanud kooliga koostööd teha ja ehk isegi õpilasvahetuseni jõuda.

Anu: Sellel päeval vaatlesin kahte inglise keele tundi põhikoolis ja ühte soome keele tundi. Inglise keel 8. klassile oli tempokas aga pigem toimus tund soome keeles. Ka video, mida vaadati, oli soome keeles. 

Sandra, Anu, Eliis ja Krista - Soome keel: See tund oli jagatud kaheks, esimene osa kestis 25 minutit ja siis võrdles õpetaja eesti ja soome keelt. Järgnes 25 minutit pikk lõuna. Teine pool tundi jätkus 50 minutit. Teine pool oli pühendatud soome keele õpetamisele 

Anu viimaseks tunniks oli taas inglise keel 7. klassile. Sel korral rääkis õpetaja enamasti inglise keeles, kuid õpilased vastasid pigem soome keeles. Ka videod, mida näidati, olid sel korral inglise keeles. Tunni teemaks olid hobid.

Krista: Külastasin töövarjuna 25. -27. august koos kolleegidega Soome kooli, kus saime osa nii mõnestki huvitavast tunnist. Sain praktiseerida soome keelt. Vaba aja saime sisustada Helsingi vaatamisväärsustega. Kokkuvõttes oli kasulik, hariv ja huvitav reis.

Eliis: Päev algas terviseõpetusega 9. klasile. Seal õpetaja kordas eelmise tunni teemasid ja kontrollis kodust tööd. Seejärel mindi edasi uue teemaga, millest 20 minutit oli õppevideo narkomaania teemadel. Pärast seda oli töö oma arvutis aine õpikeskkonnas.  Õpilased said oma tööga varakult valmis ja siis nad lihtsalt kaustasid aeega mängimiseks ja muudeks tegevusteks

Päev lõppes keemiaga, kus tunniks ettenähtud aeg oli võrreldes eelmiste tundidega suurepäraselt planeeritud. Tund algas eelmise tunni teemade kordamisega, milles õpilased rääkisid aktiivselt kaasa. Tunnis said õpilased teha ka keemia katseid, mille tulemused kirjutasid nad enda arvutisse, et hiljem õpetajaga läbi arutada. Tunni lõpetas õpetaja quiziga mis omakorda aitas õpilastel teemat kinnistada. Järgmisel tunnil pidi tulema antud teema peale tööle ning usun õpilased tänu tunnis tehtule sooritavad selle hästi.

Kai: Avaldasin töövarjuna külastada keeletunde ja selle soovi korraldaja ka täitis. Teiste keeleõpetajatega koos viibisin mitmetes keeletundides nii gümnaasiumi kui põhikooli osas. Silmatorkav oli gümnaasiumiõpilaste digimaterjalide kasutamine. See võis jätta mulje, et õpilased tegelevad oma asjadega, kuid tegelikkuses olid nad siiski hõivatud õppeülesannete tegemisega. Oma enda õpetamisstiiliga see mõnes tunnis ei klappinud, tundus natuke liiga frontaalne - õpetaja istus oma arvuti taga, õpilased omaette. Kuid meie vaatlusse sattus ehk just mõni selline tund, kus harjutati konkreetselt tulevaseks suuremaks kontrolltööks või viimase klassi õpilased juba ka lõpueksamiks. 

Oli huvitav kogemus olla 8. klassi inglise keele tunnis, kus samas rühmas olid kahe eri tüüpi klassi õpilased - jalgpalli eriklassist ja ladina keele süvaõppeklassist. Väga erineva karakteriga õpilased! Tund oli õpetajal hästi ette valmistatud ja väga hoogne. Seik, mis pani mõtlema - 75 min tunnile tegi õpetaja 5 minutilise pausi. Kui kaks õpilast õigeks ajaks tagasi ei tulnud, pani õptetaja ukse kinni, st uks läks lukku. Õpilased sisenesid tundi pärast koputamist ja õpetajaga ukse taga vestlemist. Ja kui tund lõppes, pani õpetaja kella käima ning õpilased istusid oma hilinetud 5 minutit tagasi.

Sandra: Teisel päeval külastasin ma esimese tunnina inimeseõpetust, teisena soome keelt ning kolmandana matemaatikat. Inimeseõpetuses imestasin, kui rahulikud ja vaiksed on õpilased! Kõik kuulasid ja tegid kaasa, kuid samas märkasin ka, et õpilased ise ei küsi ega arutle kaasa kuigi palju. Soome keeles võrreldi (meie külastuse tõttu) eesti ja soome keelt ning oli endalegi huvitav kuulata arutelu ja õpilaste reaktsioone. Viimaks oli taas matemaatika. Õpilased tegid palju arvutis iseseisvat tööd. 

Kuna kooli poolt on igale õpilasele tagatud õppevahendina sülearvuti, siis oli selle kasutust praktiliselt igas tunnis näha. Kasutusele võeti see alati sujuvalt ja kellelgi probleeme ei esinenud. Koolis tundus olevat üldse digitaalne pool hästi arendatud - lisaks õpilaste sülearvutitele olid kõikidel õpetajatel olemas (kooli poolt) digimaterjalid, mille abil õpilastele teemat õpetada ning tahvlil kuvada erinevaid pilte, videoid ja tekste. Tundus, et see muutis tunnid sujuvaks kõigile osapooltele.

Üleüldiselt oli huvitav jälgida koolikeskkonda. Õpilastele oli tehtud väga palju vabaks olemiseks kohti nii istumiseks ja õppimiseks väljaspool klassiruumi kui ka vabaaja tegevusteks vahetundides. Näiteks said õpilased vabalt mängida erinevaid pallimänge (korvpall, ping-pong) kui ka kasutada võimlat sellel eesmärgil. Ringkäigult jäi hästi meelde tööõpetuse mitmekülgsete võimalustega klass, füüsika klass mitmekesise laboriga ning kokanduse klass, mis oli paljude võimalustega ja suur. Muuhulgas räägiti, et õpilased ei pea ühegi kooliasja eest maksma - ka näiteks kokanduses vajaminevate toiduainete eest. Koolis oli söögivahetund pigem pikk (45min) ja õpilased said peale söömise ka vabaaja tegevuste või õppimisega tegeleda.  Koolitoidu osas pean küll nentima, et meie enda koolitoit on imehea, eriti kui Eesti ja Soome toitusid võrrelda. Huvitav oli ka see, et sealses koolis ei olnud garderoobi ja õpilased käivad terve päev ringi väliriietega.

Kokkuvõttes oli Herttaniemi Yhteiskoulu külastus mulle väga põnev ja pani mõtlema väga mitmete aspektide üle õppetöö juures. Tabasin end mõtlemast, et meie koolis on paljuski juba väga hästi, kuid nii mõndagi saaks koolis veel edasi arendada.

Cristinnna:  Teisel päeval osalesin mitmes inglise keele tunnis.

Üks klassidest oli väga suur ja seal oli ka assistent. Klassijuhtimise viis oli üsna sarnane eelmise päevaga, kuigi sel juhul olid õpilased nooremad ja  tegu oli kohustusliku ainega. Kui õpilased pidid tegema ülesande, mille käigus nad omavahel arutlesid, oli raske aru saada, kas nad rääkisid inglise või soome keeles. Õpetaja ja tema assistent liikusid gruppide vahel.

Osalesin ka inglise keele tunnis keskkooliõpilastele. See tundus dünaamiline ja õpilased osalesid rohkem. Kõik ei olnud väga aktiivsed. Oli mitmeid mängulisi tegevusi, mis mulle meeldisid ja mida ma olen juba oma hispaania keele õpilastega praktikas kasutanud.

Meil oli võimalus osaleda soome keele kirjanduse tunnis. Oli näha, et õpetajal oli karismaatiline ja õpilased järgisid teda. Mulle tundus, et õpilastele ei antud palju sõnaõigust, kuna aktiivselt osalesid vaid 2–3 õpilast. Õpetaja ei küsinud igaühelt.

Üldiselt oli kogemus rikastav ja ma olen selle eest väga tänulik. Ühest küljest andis see mulle ideid, kuidas õpilaste iseseisvust rohkem edendada, ja kinnitas mind mõnes õpetamispraktikas, nagu näiteks anda oma õpilastele võimalikult palju hispaania keele sisendit, kuna väljaspool klassiruumi ei ole neil palju võimalusi seda kuulda. 

Meil oli selgitav loeng Soome õpetamissüsteemi kohta, mis oli minu arvates huvitav. Pani ka mõtlema.

Oleks tahtnud õpetajatega rohkem rääkida, aga neil ei olnud palju aega ja ei olnud sobiv nende tööd segada.

Väga mõnus paistis ka koolikeskkond. Suur tänu Mervile, kes varustas meid põhjaliku infoga kõige kohta, mida küsisime. Õpetaja Kairi keskendus kontaktide otsimisele, et tulevikus meid võõrustanud kooliga koostööd teha ja ehk isegi õpilasvahetuseni jõuda.

26. augusti õhtul tegi õpetaja Kairi meile ka väikese linna tutvustuse. Suurimaks elamuseks oli uus ja kuulus raamatukogu Oodi. See avati 2018. aasta detsembris ja asub otse Eduskuntatalo (parlamendihoone) vastas.

Kogemusi oli mõnus saada ja sellest õppida, aga võime kindlalt tõdeda - ka meie koolis on kõik väga hästi!

8 õpetajat töövarjuks Herttoniemi Coeducational School

 

26. ja 27. augustil käisid meie kooli 8 õpetajat Erasmus+ toel tuvumas Helsingis Herttoniemi yhteiskoulus sealse koolieluga. Sama kooli õpetajad käisid meil külas möödunud õppeaastal ja tänu sellele avanes meie õpetajatel teha vastukülaskäik.

Herttoniemi Yhteiskoulu (Heryk) on Helsingis asuv kool, mis pakub nii põhikooli kolmanda astme (yläkoulu) kui gümnaasiumi (lukio) haridust. Kool asutati 1924 Helsingis kesklinnas ja kolis 1957 oma praegusesse asukohta Herttoniemis. Hooneid on laiendatud ja renoveeritud mitmel korral, viimane suur uuendus toimus 1999–2001. Kool on hea tasemega piirkonnakool.

Gümnaasiumis õpib umbes 380 õpilast, igal aastal võetakse vastu ligi 120 uut õppurit. Kool on piisavalt suur, et pakkuda laia valikut kursusi, kuid piisavalt väike, et õpilased ja õpetajad üksteist tunneksid.

Töövarjuks selles koolis olid Kairi Männik, Kai Yallop, Tiina Jaakson, Krista Kiissa, Eliis Soo, Sandra Tammverk, Cristina Amoros Prados ja Anu Ratasep.

Meid võttis vastu Mervi Viuhkola, kes oli teinud igale õpetajale eraldi tunnivaatlusplaani. Kummalgi päeval osales iga õpetaja kolmes tunnis. Selle kooli tunnid on 70 minutit pikad.

Loetelu tundidest, kus saime vastavalt oma valdkonnale osaleda, oli päris pikk: prantsuse, soome, rootsi, inglise keel, soome keel teise keelena, bioloogia, füüsika, matemaatika, geograafia, inimeseõpetus, keemia ning ajalugu.

Jõudsime kooli kl 9 hommikul ja siis  tehti meile  põgus kooli tutvustus et oskaksime majas orienteeruda nind leiaksime üles vajalikud ruumid. Kell 9.40 algasid tunnid. Osades tundides käisime koos, mõnes tunnis olime üksinda. Tundide valik sai tehtud meie erialadest lähtuvalt.

Tiina: Külastasin õpirände ajal tunde koos oma kogenud soome keele õpetajatest kolleegide Kai ja Kairiga. Et olen soome keele õpetajana algaja, siis läksin õpiränduriks sooviga vaadelda, kuidas keeleõpetajad oma tunde üles ehitavad, missuguseid võtteid nad kasutavad ja muidugi tahtsin näha ometi kord Soome kooli seestpoolt. Märkisin üles kõik, mida tahaksin ka oma tundides teha.

Esimese päeva esimene ülestähendus minu märkmetes on tunni seostamine igapäevaeluga. Tegemist oli prantsuse keele tunniga teemal õnnelikkus. Tunni alguses arutati väikestes rühmades, mis kedagi õnnelikuks teeb – rühmaaruteludega kaotati barjäärid ja õpilased ei peljanud ka ükshaaval oma arvamust avaldada.

Seejärel liikus arutelu isiklike tunnete tasandilt laiemale ja räägiti Soome mitmekordsest liidripositsioonist World Happiness Reportis, mida täiendas prantsuskeelsete subtiitritega videolõik Soomes elavate eri rahvusest inimeste arvamustest selle kohta, mis neid õnnelikuks teeb. Seejärel täitsid õpilased ankeetküsimustikku õnnelikkusest. Oli nauditav jälgida, kuidas sõnavara õppimise käigus omandati ka muid eluks vajalikke oskusi või laiendati silmaringi ja kuidas teemat käsitleti isiklikul, ühiskondlikul ja praktilisel tasandil.

Sama päeva teine märksõna oli minu jaoks õpioskuste õpetamine. Tegemist oli emakeele tunniga, mille raames räägiti lugemistehnikatest, mis aitavad erinevatesse žanritesse kuuluvaid tekste paremini mõista. Õpetaja haaras õpilaste tähelepanu mängulis-võistlusliku võttega, mis tekitas hasarti ja viis õpilased kohe teemasse. Tund andis õpilasele tööriistad selleks, et olla aktiivne lugeja (mida teha enne lugemist, infokastide kasutamine jne)  ja hoida aktiivsust ning tähelepanu lugemise ajal (enese küsitlemine, pauside tegemine jms).

Õpioskusi käsitleti ka inglise keele tunnis, nimelt arutelti, milliste meetoditega õpilased õpivad ja saaksid õppida keelt paremini hääldama.

Sandra:  Esimesel päeval külastasin bioloogiat, füüsikat ja matemaatikat. Bioloogias oli teemaks inimese südameehitus ning oli põnev, et õpilased said päris seasüdamete peal, mis inimese südamele väga sarnased on, uurida, kus ja millised täpsemalt on südame osad. Kuna tunnid on 70-minutilised, siis tundi mahtus nii klassikaline tahvlilt õppimine, Kahooti vormis teadmiste kontroll, praktiline töö südametega kui ka iseseisev töö sülearvutitega. Tund oli hästi üles ehitatud ning seda oli põnev jälgida. 

Teine tund oli 8. klassi füüsika. Füüsikas õpiti samu asju, mis meil 6. klassis loodusõpetuses, seega mulle loodusõpetuse õpetajana oli väga põnev tunniteemat ja selle ümber seonduvat arutelu ja tegevusi jälgida. Küll aga seal tunnis mulle tundus, et 70-minuti sees oleks võinud olla natukene liikumist. Viimaseks tunniks oli matemaatika,  milles oli vaid 11 õpilast ja 2 õpetajat. Õpilased olid erineva tasemega, kuid sellise jaotusega jõudsid õpetajad hästi iga õpilaseni, kes suunamist vajasid. Vahepeal tehti ka 5-minutiline paus, sest õpetajad ütlesid, et peale pausi on õpilastel kergem keskenduda. 

Anu: Minu esimene tund oli inglise keel gümnaasiumi esimesele klassile. Tegemist oli uute õpilastega, kes üksteist ei tundnud. Kõigil õpilastel olid arvutid ja terve tund käis läbi arvuti. Seal olid harjutused, mida õpetajad frontaalselt suunasid ning nägid iga õpilase arengut oma arvutis. Tunni teemaks olid ajad. Kõke selgitati soome keeles. Ajavormide nimedki olid olid soome keeles. 1/3 tunnist oli harjutuste tegemine ja grammatika kordamine. Seejärel toimus kontrolltöö, et õpetajad saaksid aimu, kuidas teemast on aru saadud, hindeid ei pandud. Seejärel toimus vigade parandamine. 70 minutit tundi saigi läbi. Järgmine tund oli ajalugu 8. klassile, kus räägiti 1. maailmasõja järgsest ajast ja Stalinist, Mussolinist ja Hitlerist. 3. tund oli soome keel samuti 8. klassile ja tunni teemaks oli meedia. Õpilased tegid rühmatöö esitlusi eirinevate ajalehe artiklite põhjal, seejärel räägiti Võlts uudistest.

Eliis: Esimesel päeval mulle väga meeldis bioloogia tund, kus õpetaja rääkis teooria ja siis järgnes praktika. Õpilased said lahata sea südant ja see kinnistas väga hästi varem räägitud teooriat. Õpetajad rääkis südamest ja õpilased panid oma sõrmed sisse ja said katsuda, et üks pool on paksem ja teine õhem.  Tegemist oli 9 kl bioloogia tunniga. Samal päeval oli mul ka gümnaasiumi geograafia. Õpilastel olid oma arvutid, kuhu õpetaja oli neile teinud õppekeskkonna, kus õpilased lahendasid testi, pärast teooria osa kuulamist. Seal olid ka kodused ülesanded. Kõik, mis moodustab hinde ongi seal õpikeskkonnas. Lisaks sellele on enil eksami nädal, millel arvutite programmid lähevad selliselt lukku, et õpilased pääsevad ainult testide keskkonda. Kõik muu internetis olev, on neile lukus. See tegi õpetaja töö kergemakks. See kiirendab ka õpilasele tagasiside saamist. Õpetaja ise oli tore, teema oli huvitav aga tunnis oleks saanud minna teemaga rohkem süvitsi. Metoodiliselt jäi minu jaoks kõige nõrgemaks füüsika 8. klassile,  sest seal oli kõige rohkem passimist, õpilased said töö valmis aga uue teemaga edasi ei mindud. 

Cristina: Esimesel päeval võttis meid vastu inglise ja prantsuse keele õpetaja. Ta näitas meile kooli ja selgitas õpetajate toa kasutamist jne.

Samal päeval käisin 7. klassi prantsuse keele tunnis. Mulle tundus huvitav, kuidas ta küsimustega sõnavara aktiveeris. Õpilasi oli vähe, sest mõned olid teisel tegevusel. Üldiselt tundus mulle, et õpilased ei osalenud eriti aktiivselt. Õpetaja rääkis nendega prantsuse keeles, kuid pidi toetuma ka soome keelele. Üldiselt osalesid ainult need õpilased, kes seda soovisid. Õpetaja ei küsinud igaühelt eraldi ega küsitles neid järjekorras. Alati vastasid samad õpilased.  Vaatasin ka õpikut, mida nad kasutavad. See tundus hea, kuid võib-olla vähe suhtlemisele suunatud. Minu tähelepanu köitis asjaolu, et kaks tüdrukut olid üsna hajevil ja õpetaja ei teinud neile märkust.

Külastasin ka inglise keele tundi 12. klassi õpilastega, kes valmistuvad ülikooli sisseastumiseksamiks. See oli valikainete tund eksami ettevalmistamiseks. Õpilased töötasid kõik arvutiga ja õpetaja sai oma arvutist nende tööd jälgida. Ta liikus ka klassis ringi, et õpilastega rääkida. Mitmel korral kasutas ta nendega suhtlemiseks soome keelt, kuigi inglise keele tase ei teinud seda põhimõtteliselt vajalikuks. 

Minu arvates oli see klassi juhtimise viis, mis soodustab õpilaste iseseisvust ja on samal ajal ka isikupärasem.

Õhtul tegi Kairi meile linnas väikese ringkäigu ja näitas olulisemaid kohti. Käisime uues raamatukogus, mis jättis suurepärase mulje.