3. päev - Meeting Point Sicily: An Identity and Coexistence Case Study

 Kolmas päev – Sitsiilia maitsed, traditsioonid ja kultuur köögilaua ümber 

Meie kolmas koolituspäev oli pühendatud Sitsiilia toidukultuurile ning sellele, kuidas toit kannab endas ühe piirkonna ajalugu, identiteeti ja traditsioone. Päeva jooksul saime kiiresti aru, et kohalikku kööki ei saa päriselt tundma õppida ainult retsepte lugedes – selleks tuleb ise käed külge panna, koos süüa teha, maitsta ja kohalike inimeste lugusid kuulata. 

Päev algas kell 9.00, kui kogunesime bussipeatuses. Sõit meie selle päeva koolituspaika kestis umbes 20–30 minutit. Kohale jõudes tervitas meid Roberta ning peagi selgus, et seekord ei toimugi koolitus tavapärases õppekeskkonnas – Roberta oli meid toonud oma ema koju. 

See muutis päeva kohe eriliseks. Meil avanes võimalus näha lähemalt, kuidas inimesed Sitsiilias päriselt elavad. Trapani servas asuv maja on osaliselt kasutusel ka majutuskohana, kuid sel päeval sai sellest meie klassiruum, õppeköök ja kohtumispaik. Selline keskkond sobis päeva teemaga suurepäraselt, sest toidukultuuri õppimiseks on raske ette kujutada autentsemat paika kui kohalik kodu. 

Retseptist üksi ei piisa 

Kohale jõudes oli suur laud juba vajalike töövahendite ja toorainega kaetud ning võisime alustada praktilise töötoaga. Valmistasime koos kahte kohalikku rooga – caponata’t ja tomatipestot. 

Just toidu valmistamise käigus tuli hästi esile erinevus selle vahel, kas lugeda retsepti või õppida toitu valmistama inimeselt, kelle jaoks need töövõtted ja maitsed on osa igapäevasest kultuurist. 

Retsepti lugedes tõlgendame juhiseid paratamatult oma varasemate kogemuste põhjal. Kui retsept ütleb näiteks, et tomatid tuleb koorida, tekib meil kohe ettekujutus, kuidas meie seda teeksime. Nüüd oli aga võimalus näha, kuidas seda tehakse Sitsiilias. 

Tomatid tuligi päriselt käsitsi koorida. Kai pakkus välja, et neid võiks ju korraks kuuma vette pista, sest nii tuleks koor lihtsamini lahti. Roberta selgitas aga, et seda tehnikat kasutatakse küll teiste toitude valmistamisel, kuid selle retsepti puhul tehakse teisiti. Väike detail, aga just sellistes detailides peitubki traditsioon. 

Nalja ja üllatusi pakkus ka oliiviõli. Kui meie mõistes tähendab „natuke õli pannile“ tõepoolest väikest kogust, siis Sitsiilia köögis võib „natuke“ tähendada midagi hoopis muud. Meie kõigi jaoks tundus õlikogus esialgu väga suur, kuid just oliiviõli on Vahemere köögi üks alustalasid ja oluline osa kohalikust maitsekultuurist. 

Need väikesed erinevused panid mõtlema, kui palju vaikivaid teadmisi on ühe traditsioonilise toidu valmistamises. Retsept annab meile koostisosad ja kogused, kuid inimene annab edasi tunnetuse, töövõtted ja traditsiooni. 

Toit jutustab Sitsiilia lugu 

Päeva jooksul tutvusime laiemalt ka Trapani piirkonna kulinaarsete traditsioonidega. Kohalikku toidukultuuri on kujundanud ühelt poolt meri ja teiselt poolt Sitsiilia pikk ning mitmekultuuriline ajalugu. 

Trapani piirkonnas on tähtsal kohal kala, eriti tuunikala, ning mere lähedus on sajandeid mõjutanud nii inimeste tööd kui ka toidulauda. Väga iseloomulik on siin ka couscous, mis võib esmapilgul tunduda pigem Põhja-Aafrika kui Itaalia toiduna. Just see näitab aga suurepäraselt, kuidas Sitsiilia asukoht Vahemere keskel on muutnud saare erinevate kultuuride kohtumispaigaks. Trapani piirkonna kalacouscous on hea näide sellest, kuidas mujalt saabunud mõjutused on aja jooksul muutunud kohaliku identiteedi osaks. 

Ka meie valmistatud caponata jutustab Sitsiilia lugu. Selle köögiviljaroa keskmes on tavaliselt baklažaan ning sellele on iseloomulik magusa ja hapu maitse ühendamine. Nagu paljude traditsiooniliste roogade puhul, leidub ka caponata’st erinevaid versioone – perekondadel ja piirkondadel võivad olla omad retseptid ja valmistamisviisid. See tuletas meelde, et „õiget retsepti“ ei pruugigi alati olla ainult üks. 

Maitsmine kui õppimine 

Päeva juurde kuulus ka kohalike toodete ja veinide degusteerimine. Veini ei käsitletud lihtsalt joogina, vaid osana piirkonna põllumajandusest, ajaloost ja kultuurist. Rääkisime kohalikest tootjatest ning sellest, kuidas traditsioonilisi teadmisi ja piirkonnale iseloomulikke tooteid põlvest põlve edasi antakse. 

Degusteerimisel pöörasime tähelepanu sellele, kuidas erinevad maitsed omavahel sobivad ning kuidas kohalikud tooted räägivad piirkonnast, kus need on valmistatud. Päeva üheks oluliseks mõtteks kujuneski see, et toit võib olla üks viis kultuuri „lugemiseks“, täpselt nagu eelmisel päeval õppisime Levanzot lugema oma viie meele kaudu. 

Köök kui klassiruum 

Õpetaja vaatenurgast oli praktiline kokkamine samuti väga väärtuslik kogemus. Eriti palju mõtteid sai sellest kaasa Kai, sest võimalus näha, kuidas teises riigis päriselt süüa tehakse ja kuidas kultuuri praktilise tegevuse kaudu õpetada, annab ideid ka oma tundide huvitavamaks muutmiseks. 

Koos kokates ei õpi õpilane ainult retsepti järgima. Ühte tegevusse saab siduda väga palju erinevaid teemasid: keelt, matemaatikat, ajalugu, geograafiat, loodusteadusi ja kultuurilugu. Samal ajal tuleb teha koostööd, jagada ülesandeid, jälgida juhiseid ja lahendada jooksvalt tekkivaid probleeme. 

Veel olulisem on aga võimalus võrrelda. Kuidas valmistaksime meie sarnast toitu Eestis? Milliseid koostisosi kasutaksime? Millised road räägivad meie enda kultuurist? Milliseid toiduvalmistamise teadmisi oleme saanud oma vanematelt või vanavanematelt? 

Sellised küsimused aitavad õpilastel mõista, et kultuur ei ole midagi kauget, mida kohtame ainult reisides. Kultuur elab ka meie enda kodudes ja köökides. 

Kõige olulisem koostisosa oli koosolemine 

Päeva lõpuks saime kaasa valmistatud roogade retseptid, kuid tegelikult võtsime kaasa palju rohkem kui kaks uut toiduvalmistamise õpetust. 

Saime kogeda, et toit on üks tugevamaid kultuurilise identiteedi kandjaid. Retseptid liiguvad põlvest põlve, muutuvad koos inimestega ning jutustavad lugusid sellest, milliseid taimi piirkonnas kasvatatakse, millised rahvad on seal elanud, kellega on kaubeldud ja milliseid maitseid on aja jooksul omaks võetud. 

Kõige väärtuslikum oli aga võib-olla see, et õppimine toimus seekord ümber ühe suure laua. Tegime koos süüa, küsisime, võrdlesime oma harjumusi, imestasime erinevuste üle, maitsesime ja naersime. 

Just sellises keskkonnas muutub kultuur millekski, mida ei pea pikalt seletama – seda saab ise kogeda. 

Ja kui eelmine päev õpetas meile Sitsiiliat tundma ajalooliste paikade, looduse kaudu, siis seekord jõudsime sellele kultuurile veel sammukese lähemale – otse Sitsiilia kodukööki. 

2. päev - Meeting Point Sicily: An Identity and Coexistence Case Study

 Meie teine koolituspäev viis meid klassiruumist välja avastama Sitsiilia ajalugu, loodust ja kohalikku elu. Päeva jooksul saime näha, kuidas on saare identiteeti kujundanud nii erinevad kultuurid kui ka Sitsiilia eriline looduskeskkond. 

Päev algas juba kell 8.30 kogunemisega mere ääres, kus meid ootas buss. Esimeseks sihtkohaks oli Segesta arheoloogiapark (Parco Archeologico di Segesta) ja seal asuv kuulus Segesta dooria tempel. 

Segesta on üks Sitsiilia olulisemaid antiikseid paiku. Kunagi asus siin elüümide linn – elüümid olid üks Sitsiilia põlisrahvastest, kelle kultuur põimus aja jooksul tugevasti kreeka kultuuriga. Eriti muljetavaldav on 5. sajandist eKr pärinev dooria stiilis tempel. Tempel paikneb keset mägist Sitsiilia maastikku ning on erakordselt hästi säilinud. Huvitav on seegi, et tempel jäi tõenäoliselt lõpetamata – näiteks puudub sellel tavapärane sisemine pühamu. Ometi on selle võimsad sambad püsinud läbi sajandite ning annavad tänapäevalgi hea ettekujutuse antiikaja arhitektuurist. 

Segestas ei olnud meie ülesandeks ainult vaatamisväärsustega tutvumine. Vaatlesime ümbritsevat maastikku ja arutlesime väikestes rahvusvahelistes rühmades selle üle, miks on oluline ajaloolisi paiku säilitada ning kuidas muuta kultuuripärand tänapäeva inimesele tähenduslikuks. Samuti võrdlesime Segestat oma koduriikide ajalooliste paikadega. Mõtlesime sellele, milliseid kultuuripärandi objekte võiksime oma õpilastega külastada ning milliseid ülesandeid neile seal anda. 

Üheks ülesandeks oli vaadelda paika justkui õpetaja pilguga: kui tooksime siia oma õpilased, mida tahaksime, et nad siin märkaksid, uuriksid või küsiksid? Selline lähenemine muutis tavapärase ekskursiooni kohe õppimiskogemuseks. 

Valge kuld – Trapani sool 

Segestast jätkus meie teekond Trapani piirkonna soolaväljadele, kus saime teada, kuidas saadakse merest soola ning millist rolli on soolatootmine piirkonna ajaloos mänginud. 

Trapani soolaväljad on Sitsiilia lääneosa maastiku üks iseloomulikumaid osi. Soola tootmiseks juhitakse merevesi madalatesse basseinidesse ning Sitsiilia kuum päike ja tugev tuul teevad seejärel suure osa tööst ära – vesi aurustub järk-järgult ning alles jäävad soolakristallid. Tegemist on sajanditevanuse traditsiooniga, kus inimene on õppinud kasutama kohalikke looduslikke tingimusi enda kasuks. 

Sool oli minevikus väga väärtuslik kaup, sest enne külmkappide kasutuselevõttu oli see üks olulisemaid võimalusi toidu säilitamiseks. Seetõttu oli soolatootmisel Trapani piirkonna majanduses ja kaubanduses oluline roll. Tänapäeval on soolaväljad ühtaegu nii töötav kultuurmaastik, ajaloolise pärandi kandja kui ka turistidele huvipakkuv paik. 

Kohapeal uurisime, milline teekond tuleb mereveel läbida enne, kui sellest saab sool, ning arutlesime, kuidas looduslikud tingimused – päike, tuul ja merevesi – soolatootmist mõjutavad. Ühe võimaliku õppeülesandena tuli meil mõelda, kuidas selgitaksime kogu protsessi oma õpilastele ning milliste õppeainetega saaks soolatootmise teemat siduda. Ideid tekkis palju: keemia ja vee aurustumine, geograafia ja kliima, ajalugu ja kaubandus, bioloogia ja kohalikud ökosüsteemid, sool toiduvalmistamisel ja säilitamisel ning isegi matemaatika. 

Kui tootmisala muutub väärtuslikuks elupaigaks 

Soolaväljadega tutvudes pöörasime tähelepanu ka Stagnone looduskaitsealale ning piirkonna elurikkusele. Esmapilgul võib soolane ja üsna lage maastik tunduda eluks keeruline, kuid tegelikult pakuvad soolaväljad olulisi elupaiku paljudele taime- ja linnuliikidele. Eriti tähtis on piirkond rändlindudele, kes kasutavad Sitsiiliat peatuspaigana oma pikkadel rännakutel Euroopa ja Aafrika vahel. Piirkonnas võib kohata ka flamingosid. 

Siin saime ühe päeva põhiteema – kooseksisteerimise – üle mõelda hoopis uue nurga alt. Kuidas saavad samas piirkonnas kõrvuti eksisteerida inimene, traditsiooniline majandustegevus, turism ja loodus? 

Rühmades arutlesime selle üle, kus võiks olla piir turismi arendamise ja looduse kaitsmise vahel. Turism annab kohalikele inimestele tööd ja aitab tutvustada Sitsiilia kultuuripärandit, kuid liiga suur külastajate hulk võib muuta hapra looduskeskkonna haavatavaks. Võrdlesime nähtut oma koduriikidega ja tõime näiteid paikadest, kus tuleb samuti leida tasakaal looduskaitse, kohaliku elu ja turismi vahel. 

Ühe ülesandena kujutasime ette, et oleme piirkonna arendamise eest vastutajad. Pidime välja pakkuma võimalusi, kuidas lubada inimestel seda erilist paika kogeda nii, et loodus selle tõttu ei kannataks. Aruteludes jõudsime näiteks külastajate liikumise suunamise, loodushariduse, kohalike toodete väärtustamise ja vastutustundliku turismi olulisuseni. 

Päeva jooksul tuli korduvalt esile mõte, et Sitsiilia identiteeti ei ole kujundanud ainult üks rahvas või üks ajalooperiood. Seda on mõjutanud erinevad rahvad, kultuurid, meri, kaubandus ja loodus. Segesta näitas meile kultuuride kohtumist läbi aastatuhandete, soolaväljad aga inimese ja looduse pikaajalist koostööd. 

Teisest koolituspäevast jäi kõlama mõte, et kultuuripärandi hoidmine ei tähenda ainult mineviku säilitamist. Sama oluline on mõelda sellele, kuidas kasutada ja hoida oma pärandit tänapäeval nii, et sellest saaksid osa ka tulevased põlvkonnad. 

Ja õpetajatena saime taas kinnitust, et parim klassiruum ei pea alati olema nelja seina vahel – mõnikord võivad selleks olla tuhandeid aastaid vana tempel, Sitsiilia mäed, meri ja päikese käes sillerdavad soolaväljad. 

1. päev - Meeting Point Sicily: An Identity and Coexistence Case Study

Meie koolitus Sitsiilias algas päikeselises Trapani linnas. Nädala jooksul keskendume sellele, kuidas õpetajatena toetada õpilaste kultuuriteadlikkust ja globaalset mõistmist, kasutades Sitsiiliat ja eelkõige Trapanit põneva näitena kultuuripärandist, identiteedist ja kultuuridevahelisest dialoogist. Koolituse käigus otsime võimalusi, kuidas rääkida õpilastega tähenduslikult kultuurilisest identiteedist, ajaloost ja kestlikkusest ning siduda neid teemasid igapäevase õppetööga. 

Esimene päev – tutvumine, koostöö ja Trapani avastamine 

Esimesel koolituspäeval kohtusime kell 9.00 koolis, kus meid tervitas särasilmne ja energiline koolitaja Roberta. Alustuseks saime ülevaate koolitusest ja akadeemiast ning tutvusime eesootava nädala programmi ja kultuuritegevustega. 

Seejärel oli aeg üksteisega tuttavaks saada. Kõik osalejad tutvustasid ennast, oma koole ja haridusasutusi. Juba esimesel hommikul oli põnev kuulda eri riikide õpetajate kogemusi ning märgata, kui palju on meie töös ühist, hoolimata erinevast kultuuri- ja haridustaustast. 

Meie koolitusgrupp on tõeliselt rahvusvaheline. Osalejate seas on kaks õpetajat Prantsuse Guajaanast, kaks Prantsusmaalt, kaks Poolast, üks Iirimaalt, Prahas töötav Ameerika Ühendriikidest pärit õpetaja, üks õpetaja Hispaaniast ja üks Küproselt. Koos meiega oli grupis kokku 12 osalejat. Nii mitmekesine seltskond loob suurepärase võimaluse mitte ainult koolitajalt õppida, vaid ka omavahel kogemusi, mõtteid ja häid praktikaid jagada. 

Päeva keskseks teemaks sai „Kultuur kui sild mineviku ja tuleviku vahel“. Selle teema avastamiseks ei jäänud me sugugi ainult klassiruumi – meid ootas ees aardejaht Trapani tänavatel. 

Osalejad jagati kolme rahvusvahelisse rühma ning rühmade moodustamisel jälgiti, et sama riigi esindajad ei satuks ühte meeskonda. Nii tuli kohe algusest peale teha koostööd uute inimestega, suhelda ühises keeles, jagada ülesandeid ja ühiselt lahendusi leida. See oli ehe näide kultuuridevahelisest õppimisest – õppisime tundma nii Trapanit kui ka üksteist. 

Aardejahi käigus pidime kaardi ja etteantud vihjete abil üles leidma Trapani olulised vaatamisväärsued. Iga leitud koha juures tuli teha meeskonnaga foto, kinnitada vastava paiga kleeps kontuurkaardile ning uurida selle paiga ajaloo ja tähenduse kohta infot. Ülesanne pani proovile nii meie orienteerumisoskuse, tähelepanelikkuse kui ka meeskonnatöö. Oma osa oli ka kiirusel, sest võitjaks sai meeskond, kes suutis kõik ülesanded õigesti täita ja esimesena kooli tagasi jõuda. 

Selline aktiivne linnaruumi kasutav õppimine võimaldas Trapanit tundma õppida hoopis teisel moel. Me ei vaadanud linna lihtsalt turistidena, vaid otsisime, uurisime, arutlesime, märkasime detaile ja tegime koostööd. Ajalugu ja kultuur muutusid palju elavamaks, kui saime ise mööda linnatänavaid liikuda ning paikade ja nende lugudega vahetult tutvuda. 

Õpetajatena oli eriti väärtuslik kogeda ise õppemeetodit, mida saab kohandada ka oma õpilastele. Sarnase aardejahi või avastusretke abil võib muuta oma kodulinna, kooli ümbruse või mõne ajaloolise paiga suureks avatud õppeklassiks, kus saavad kokku liikumine, meeskonnatöö, probleemilahendus, digioskused, ajalugu ja kultuur. 

Päeva lõpetasime ühise kogemuste ja muljete jagamisega. Esimene koolituspäev näitas väga hästi, et kultuuri ei pea õppima ainult raamatutest – seda saab avastada tänavatel kõndides, inimestega suheldes, küsimusi esitades ja paikade lugusid otsides. 

Esimesest päevast võtame kaasa uusi tutvusi, hulgaliselt ideid ja inspiratsiooni oma õppetööks ning teadmise, et kultuur võib tõepoolest olla sild mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. 

Experiential Learning in Valencia: City, Nature, and Innovation!

19.6. Viies päev

Experiential Learning in Valencia: City, Nature, and Innovation!

18.6 Neljas päev

Experiential Learning in Valencia: City, Nature, and Innovation!

17.6. Kolmas päev

Päev algas huvitava meeskonntöö ülesandega - kasutades 20 spagetikõrt ja vahukomme pidime tegema võimalikult kõrge püsti seisva torni. Väidetavalt väga kuulus ja oma suure kogukonnaga ülesanne, mida kasutatakse nii õpilaste kui tippjuhtide koolituses. Mina olin paaris füüsikaõpetaja Olgaga ja seega saime võidu - väga stabiilne torn tuli. Oli hea mõtteharjutus loovuseks. 

Edasi suundusime loodusesse- Valencia kesklinn on ümbritsetud suure pargivööndiga, mis oli varasemalt jõesäng. Meil olid kasutuses loodusäpid, millega identifitseerisime taimi ja linde. Mõtlesime taas ülesandeid oma õpilastele - näiteks videote tegemine taimedest ja nende kasutusest. Erinevad võistlusmängud on ka muidugi alati head. 

Härjavõitluse areen

Pealelõuna veetsime linnaga lähemalt tutvudes. Linnas on rohkelt turiste, sest ta meelitab mereranna, kunsti, ajaloo ja hea toiduga. Imetlusväärselt on suures linnas koos nii jalakäiad, autod, bussid-trammid ja rohkelt jalgrattaid. Ka meie kodulinn võiks Valenciast eeskuju võtta. Valencia on ka paella sünnikoht. Algupärases paellas on kana, küülikut ja tigusid. Oma traditsioone hoitakse aus - naiste rahvarõivad on väga uhked ja nägin mitmeid rahvariide õmbluskodasid. Muuseumide ja uhke arhitektuuriga hoonete kõrval on kesklinnas ka härjavõtluse areen, kus õnneks minu viibimise ajal seal midagi ei toimunud.

Experiential Learning in Valencia: City, Nature, and Innovation!

16.6. Päev 2.

Päeva alguses saime kogemusõppe meetodile teoreetilise aluse. Selle looja on David Kolb. See on aluseks õppimisele läbi tegevuste. Tema loodud ring - koge-reflekteeri, mõtesta ja tegutse. Meie ülesandeks oli oma õppematerjalide ja tavategevuste läbivaatamine selle teooria põhjal. Täitsime ka pika küsimustiku, millega saime rohkem teadlikuks, millised õppijad ise oleme. Selle kaudu mõtestame õppimist üldisemalt ja oleme ka oma õpetamistegevustes sarnased oma õppijakogemusele. 

Päeva teises pooles alustasime kogemusõppega praktikas. Käisime Valencia raekojas, kus istub koos ka linnavalitsus. Ajurünnakuna pakkusime mõtteid, mis ülesandeid õpilastele siin anda. Parimaks osutus debatt linna arenguplaanide üle. Otsisime linna sümboleid ja pakkusime välja mõtteid nende sünnilooks. 

Valencia raekoja makett

Valencia vapp ja vapiloom nahkhiir

istungitesaal

Experiential Learning in Valencia: City, Nature, and Innovation!

 15.6. Päev 1.

Reisipäev enne saabumist oli pikk ja väsitav. Siiski hästi puhanud, oli tore alustada ise jälle õpilase rollis. Valisin selle kursuse, kuna viimasel õppeaastal on meil olnud päris mitu õuesõppe- ja lõiminguõppe võimalust ning soovisin saada kogemusõppest rohkem ideid ja seda ka ise kogeda. 

Kursuse esimene päev algas tutvumisega. Meid oli kursusel vähe, vaid 4 õpetajat minuga koos. 2 inglise keele õpetajat Slovakkiast, meditsiinikutsekoolist. Kolmas õpetaja oli huvitava taustaga ja üllatav Erasmus+ kursusel - USAst, kuid sündinud Valgevenes. Tema on füüsikaõpetaja inseneride kutseõppes. Pärast "jäämurdmise" tegevusi oli meil kohe hea klapp omavahel. Pärast seda arutasime hea õpetaja ja õppeviiside olemuse üle. 

Päeva teises pooles liitus meiega ka teine grupp, kes oli seal samas õppimas. Ülesandeks oli oma kooli ja riigi haridussüsteemi tutvustamine. Kõigepealt saime ülevaate Hispaania süsteemist, mis tundus keerukas, eriti lõpueksamid ja ülikooli sisse astumine. Kuulsime veel head ülevaated Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi ja Leedu süsteemidest. Minu jaoks oli üllatav, et Leedus veel kehtib 8-klassiline põhikool. 

Õhtul tutvusin kuumuses linna üldise olemusega ja nautisin õhustikku. 

Conflict Management, Emotional Intelligence and Bullying Prevention: Sandra ja Eliis Tenerife 5. päev

Meie viimane päev algas eelnevate päevade meenutamise ja üle kordamisega. Vaatasime tagasi sellele, mida olime kursuse jooksul õppinud, ning arutasime veel kord inimeste erinevuste ja mitmekesisuse teemal. See andis hea võimaluse panna varasemad mõtted kokku ja mõelda, kui oluline on märgata ning väärtustada igaühe eripära.

Pärast arutelu läksime teooriast praktika juurde. Jagunesime gruppidesse ning suundusime La Laguna vanalinna, kus meie ülesandeks oli leida poodidest ette antud 17 „Diversity“ teemalist pilti, eset või sloganit. See mäng oli ühtaegu lõbus ja silmi avav, sest näitas meile väga selgelt, et kuigi erinevustest räägitakse palju, ei ole need alati igapäevases keskkonnas kuigi hästi nähtavad.

 

Meie eesmärk ei olnud ainult leida etteantud esemeid, vaid märgata ka seda, mida linnapildis ja kauplustes tegelikult esindatakse. Mäng näitas, et mitmekesisuse teemal on veel palju arenguruumi ning et sõnad ja tegelikkus ei pruugi alati käia käsikäes.

Kui lõbus mäng oli läbi ja olime oma mõtteid jaganud, võtsime kogu kursuse kokku. Oli hea tunne vaadata tagasi sellele, mida olime koos kogenud ja õppinud. Viimaseks olid ka tunnistused, mis tegid kursuse lõpetamise eriti meeldejäävaks. 

 

Conflict Management, Emotional Intelligence and Bullying Prevention: Sandra ja Eliis Tenerife 4. päev

Meie neljas päev algas taas aruteluga päevakava üle. Seekord oli aga üks oluline erinevus: kodutööd ei olnud ning saime täielikult keskenduda kursuse teemadele.

 

Esimeseks teemaks oli stereotüübid. Teema avamiseks vaatasime videot, mis pani meid tõsiselt mõtlema selle üle, kui ohtlikud stereotüübid võivad olla. Arutlesime, kuidas stereotüübid mõjutavad meie mõtteviisi, suhtumist teistesse inimestesse ja ka seda, kuidas me ise end näeme. Samuti mõtlesime, mida saaksime teha selleks, et märgata omaenda eelarvamusi ja neist teadlikumalt lahti lasta.

Järgmiseks keskendusime sellele, kuidas õpilase kiitmine ja toetamine mõjutab tema arengut. Arutasime, kuidas erinev sõnastus võib anda täiesti erineva tulemuse nagu näiteks mõni väljendus motiveerib ja julgustab, teine aga võib hoopis pärssida enesekindlust ja arengut. Oli huvitav mõelda ka selle üle, millised sõnad mõjuvad meile endale kõige toetavamalt ning miks mõned laused jätavad parema tunde kui teised.

Conflict Management, Emotional Intelligence and Bullying Prevention: Sandra ja Eliis Tenerife 3. päev

  

Tänane päev algas taas kodutöö arutlemisega. Seekord oli meie ülesandeks mõelda olukorrale, mis meile ei meeldi, ning see sõnastada nelja osa abil: observation, feeling, need ja request. Harjutuse eesmärk oli õppida, kuidas oma mõtteid ja tundeid selgelt ning ausalt väljendada. Arutasime läbi, mida me konkreetses olukorras märkame, milliseid emotsioone see meis tekitab, mida me vajame olukorra parandamiseks ning kuidas seda kõike viisakalt ja arusaadavalt küsida.

Pärast kodutööga tegelemist panime paika päeva ajakava ja asusime teooriat õppima. Tänane päev sisaldas rohkem arutelu ja õppevideoid, mis aitasid teemasid paremini mõista. Üheks olulisemaks teemaks oli süüdistamine ning miks me kipume seda tegema ja kuidas sellest harjumusest loobuda. Arutasime, kuidas süüdistamise asemel keskenduda oma tunnete ja vajaduste väljendamisele nii, et suhtlus oleks toetavam ja rahulikum.

 

Lisaks rääkisime kiusamise vähendamise võimalustest klassis. Mõtlesime sellele, mida iga õpilane saab ise teha, et klass oleks turvalisem, sõbralikum ja ühtsem. Eraldi tähelepanu pöörasime ka kõrvaltvaatajatele ning sellele, kui suur mõju võib olla lihtsalt pealtvaatamisel. Arutlesime, miks abi pakkumata jätmine võib abivajajale väga kahjulik olla ja kuidas igaüks saab oma käitumisega kaasa aidata parema klassikeskkonna loomisele. Väga huvitav oli kuulda erinevatest strateegiatest, kuidas astuda kiusamise vastu. Kõige huvitavam oli nn “undercover” mudel, kus kiusamisest vabaks saamiseks kasutati salajast meeskonda, millesse kuulus kiusaja(d) ja topeltarv mittekiusajaid. Mõte oli selles, et kiusajad ei tea, et tegelikult õpetajad teavad, et nad on kiusajad ja seega nad on enda meelest kiusatavate salajaseks tugimeeskonnaks. Selline lähenemine peaks aitama kasvatada empaatiat ja seega vähendada kiusamist.

 

Päeva lõpetasime taas ühe lõbusa mänguga, mille kaudu õppisime ennast rahustama ja üksteist rohkem usaldama. Sellised mängud on väga kasulikud, sest neid saab kasutada klassis nii rahunemiseks kui ka selleks, et õpilased omavahel rohkem suhtleksid ja üksteist toetaksid. Päev oli kokkuvõttes õpetlik, mõtlemapanev ja samal ajal ka lõbus.

Conflict Management, Emotional Intelligence and Bullying Prevention: Sandra ja Eliis Tenerife 2. päev

  

Meie teine päev algas aruteluga kodutöö üle, mis oli meile eelmisest päevast jäänud. Kodutööks oli märgata headust ning teha ise üks heategu. Pärast heategude üle mõtlemist asus koolitaja tutvustama meile, mis tänasel päeval ees ootavaid teemasid.

 

Jaotasime päeva teemad ajaliselt plokkidesse ning esimeseks ülesandeks oli gruppi elavdav mäng. Selleks oli telefoni mäng, kuid seekord veidi teistsuguses võtmes. Nimelt pidime üksteisele läbi pantomiimi edasi andma erinevaid emotsioone. See oli tore ja palju naeru tekitav tegevus, mille käigus saime ka ise kogeda, kui erinevalt võivad inimesed kehakeelt tõlgendada.

 

Mäng oli väga lõbus ning andis päevale hea alguse. Pärast seda jätkasime teoreetilise osaga, mille vahele saime teha ka grupiharjutusi. Just selline vaheldus on muutnud õppimise huvitavamaks ja elavamaks.

Siiani on erinevad harjutused ja mängud aidanud meil saada teistelt õpetajatelt palju häid nippe ning kuulda väärtuslikke kogemuslugusid. 

Päev lõppes toreda käiguga Santa Cruz linna.

 

 

Erasmus+ rahvusvaheline koostööprojekt Tallinna Ühisgümnaasiumis tõi kokku noored Eestist, Saksamaalt ja Poolast

18.–22. mail toimus Tallinna Ühisgümnaasiumis Erasmus+ programmi raames rahvusvaheline koostööprojekt, milles osalesid õpilased Eestist, Saksamaalt ja Poolast. Nädala jooksul ühendati praktiline projektitöö, keskkonnateadlikkus, kultuurivahetus ning rahvusvaheline koostöö, pakkudes noortele väärtuslikke kogemusi ja uusi sõprussuhteid.

Tallinna Ühisgümnaasiumi ja Saksamaa Stromberg Gesamtschule koostöö on kestnud juba kaks aastat. Eesti õpilased on kahel korral külastanud Saksamaad ning nüüd viibisid Saksa õpilased juba teist korda Eestis, elades kohalikes peredes. Esmakordselt osales projektis ka Poola kool Szkoła Podstawowa im. gen. Stanisława Maczka w Boguchwale, kes on seotud Tallinna Ühisgümnaasiumi Rohelise Kooli tegevustega.

Esimene päev – tutvumine ja projektide planeerimine

Projektinädal algas külaliste tervitamise ja kooli tutvustamisega. Tiina Ly viis läbi ringkäigu Tallinna Ühisgümnaasiumis, tutvustades kooli ajalugu, õppimisvõimalusi ja koolielu. Seejärel osalesid külalisõpilased erinevates tundides – ajaloo-, kunsti-, tehnoloogia-, saksa, vene ja soome keele tundides –, et saada ülevaade Eesti kooli igapäevasest õppetööst ning võrrelda erinevate riikide õppimiskultuure.

Pärast ühislõunat toimusid ettekanded Eestist, Tallinnast, Tallinna Ühisgümnaasiumist ning Rohelise Kooli tegevustest. Õpilased Triin, Kaur ja Paul tutvustasid külalistele Eesti kultuuri, pealinna eripärasid ning kooli keskkonnategevusi.

Päeva teises pooles keskenduti meeskonnavaimu loomisele ja projektide planeerimisele. Moodustati kuus rahvusvahelist töörühma, kes hakkasid arendama kooli õueala ning looma lahendusi aktiivseks vahetunniks ja õuesõppeks. Kavandati putukahotelle, euroalustest aiamööblit, lillepeenarde korrastamist ning õuesõppeala arendamist.

Teine päev – QR-mängud ja praktiline koostöö

Teisel projektipäeval tervitas osalejaid õppejuht Margit Timakov ning päeva avas muusikalise etteastega 10. klassi õpilane Karl Šmiltins.

Päeva jooksul jätkus töö töörühmades ning pärast lõunasööki tutvustati osalejatele QR-mänge kooli territooriumil kasvavate puude ja põõsaste kohta. Mängud põhinesid varasematel loovtöödel ning neid täiendati ja arendati projekti käigus edasi. Rahvusvahelistes rühmades testiti mänge praktiliselt ning anti põhjalikku tagasisidet nende kasutamiseks tulevastes õuesõppetundides.

Kolmas päev – „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“

20. mail toimus projekti keskkonna- ja kultuuripäev „LET’S DO IT! – CLEAN UP DAY“. Päeva esimeses pooles osalesid noored koristusaktsioonil Pirita rannas, rannikumetsas ja Pirita jõe ümbruses. Kahe tunni jooksul koguti kokku suur hulk prügi, sealhulgas märkimisväärne kogus suitsukonisid.

Koristusaktsioon andis noortele võimaluse mõista keskkonnahoiu tähtsust ning tunnetada iga inimese vastutust looduse ees. Pärast lõunat vaadati filmi Eesti metsadest ja arutleti raiete, looduskaitse ning elurikkuse teemadel.

Päeva lõpetas ajalooline ekskursioon Pirita kloostrisse, kus Ott Rätsep tutvustas piirkonna ajalugu ja kultuuripärandit. Tallinna Ühisgümnaasium tänab Pirita Linnaosa Valitsust, Ahti Jaksonit ning Ott Rätseppa sisuka ja inspireeriva päeva eest.

Neljas päev – kultuurivahetus ja ühine pidu

Neljandal päeval jätkus projektitöö kuues erinevas töörühmas. Õpilased arendasid edasi oma ideid ning valmistusid projektide lõppesitlusteks.

Pärast lõunat valmistasid Poola ja Eesti õpilased ühiselt traditsioonilisi Eesti toite õhtuseks peoks. Õhtu tõi kokku õpilased, õpetajad ja pered ning pakkus palju rõõmsaid ühiseid hetki.

Peol toimus Kahooti viktoriin Eesti, Saksamaa ja Poola teemadel, köieveo- ja rahvastepallivõistlused ning ühine disko. Õhtu lõi tugeva ühtekuuluvustunde ning andis osalejatele võimaluse tutvuda üksteise kultuuride ja traditsioonidega.

Viies päev – projektide esitlused ja emotsionaalne lõpetamine

Viimane projektipäev keskendus projektide lõpetamisele ja esitlemisele. Kooli hoovis tutvustasid õpilased valminud lahendusi direktor Liina Põllule ja õppejuht Margit Timakovile. Saksa õpilased kinkisid koolile kaks nahkhiirtele mõeldud pesakasti.

Päeva teises pooles toimus südamlik kokkuvõttev tegevus, kus osalejad kirjutasid üksteisele häid soove ja tänusõnu. Nädal lõppes emotsionaalselt – oli nii rõõmu, kallistusi kui ka pisaraid.

Projekt andis noortele võimaluse õppida rahvusvahelises meeskonnas töötamist, arendada suhtlemisoskusi ning panustada oma koolikeskkonna paremaks muutmisse.

Projekt toetas noorte baasvajaduste arengut

Rahvusvaheline koostööprojekt toetas tugevalt kolme olulise baasvajaduse arengut: autonoomiat, kompetentsust ja seotust.

Autonoomia - Õpilastele anti võimalus võtta vastutus oma projektide juhtimise ja korraldamise eest. Iga töörühma projektijuhid pidid eelnevalt koostama tööplaanid, mõtlema läbi tegevused, vajalikud töövahendid ja tööjaotuse ning juhtima nelja päeva jooksul rahvusvahelist meeskonda. Samuti korraldasid õpilased iseseisvalt neljapäevaõhtuse peo – planeerisid tegevused, mängud, saali ettevalmistuse ja hilisema korrastamise. See arendas noorte iseseisvust, algatusvõimet ja vastutustunnet.

Kompetentsus - Projekt võimaldas õpilastel rakendada ja arendada väga erinevaid oskusi – projektijuhtimist, meeskonnatööd, ajaplaneerimist, probleemilahendust ning praktilisi tööoskusi. Õpilased õppisid juhendama eri riikidest pärit noori, jagama ülesandeid ning viima projektid edukalt lõpuni. Samuti arendas projekt esinemisoskust, suhtlemisoskust ning võõrkeelte kasutamist rahvusvahelises keskkonnas.

Seotus - Nädal lõi tugeva ühtekuuluvustunde eri riikidest pärit noorte vahel. Ühine töö, ühised õhtud, mängud ja arutelud aitasid luua uusi sõprussuhteid ning õpetasid väärtustama koostööd ja vastastikust toetust. Õpilased õppisid märkama kultuurilisi erinevusi ning neid austama.

Projekt arvestas teadlikult ka kultuuriliste ja sotsiaalsete eripäradega. Noored said tutvustada oma riikide traditsioone, toite ja kultuuri ning õppida tundma teiste riikide kombeid ja väärtusi. Rahvusvaheline koostöö arendas sallivust, avatust ja empaatiat.

Olulisel kohal oli ka loovus – õpilased kavandasid uusi lahendusi kooli õuealale, lõid QR-mänge, kujundasid õuesõppealasid ning mõtlesid välja erinevaid praktilisi ja keskkonnasõbralikke lahendusi.

Erasmus+ projekt kujunes inspireerivaks ja meeldejäävaks nädalaks, mis pakkus noortele väärtuslikke kogemusi, uusi teadmisi ning rahvusvahelisi sõprussuhteid, mis jäävad neid saatma veel pikaks ajaks.

Rohkem infot projekti kohta leiab https://rohelinetyg.blogspot.com/ ja https://tygerasmus.blogspot.com/

Conflict Mangaement, Emotional Intelligence and Bullying Prevention: Sandra ja Eliis Tenerifel 1. päev

 

Meie hommik algas väga heas ja avatud õhkkonnas. Esimene ülesanne oli omavahel tuttavaks saada ning selleks mängisime lõbusat lumepallimängu. Sellised jäämurdjad võivad esmapilgul tunduda lihtsad, kuid tegelikult on neil väga oluline roll: need aitavad inimestel pinged maha võtta, üksteisega vabamalt suhelda ja luua kursusel esimene ühtsustunne. 

 

Meie kursus on rahvusvaheline ja see muudab kogu kogemuse eriti põnevaks. Lisaks meile on kursusel veel 12 inimest, kes on pärit Sloveeniast, Saksamaalt ja Hollandist. Iga inimene toob kaasa oma kogemused, mõtteviisi ja kultuurilise tausta, mis rikastavad arutelusid ning aitavad meil õppida mitte ainult koolitusmaterjalidest, vaid ka üksteiselt.

 

Tänase päeva kõige põnevam koolitusteema oli meie jaoks “Basics of the brain”. Aju töö põhimõtete mõistmine on oluline nii õppimise, enesearengu kui ka igapäevaste otsuste tegemise seisukohalt. See teema pani mõtlema sellele, kuidas meie mõtted, tähelepanu, emotsioonid ja käitumine on omavahel seotud. Kui mõistame paremini, kuidas aju töötab, saame ka teadlikumalt oma õppimist, keskendumist ja käitumist suunata.Eriti huvitav oli ka arutelu headuse teemal ning selle seosest edukusega.