Kolmapäeval ei tahtnud ma tegelikult üldse kooli minna. Esiteks olin ma midagi väga tähtsat ära kaotanud, teiseks oli mu sülearvutiga midagi natuke viltu ja kolmandaks algas koolipäev kell 8 hommikul. 🥱💤
No okei, kooli peab ikka minema, muud moodi targaks ei saa. Olin Swantjele hommikul sõnumi saatnud, et kuna ärkasin suht hilja, jään tõenäoliselt kooli hiljaks ja et ta mind seetõttu ei ootaks. Õnneks vedas mul, sest Jooal oli kohe pärast kooli trenn, seega läks ta kooli autoga, seega ka mina sain autoga kooli. Auto esiklaas oli varahommikul täitsa jääs, aga veidi siblimist hiljem ja olime juba kooli poole teel. Jõudsime täpselt õigeks ajaks inglise keele tundi.
Ii Gümnaasiumis kasutatakse peaaegu igas tunnis peamise õppevahendina kooli poolt antud sülearvuteid koos digitaalse õppematerjaliga, aga kuna minu personaalne sülearvuti oli veits katki, võttis mul igasugune koolitöö tegemine umbes kolm korda rohkem aega kui tavaliselt. 😑
Pärast kahte inglise keele tundi oli ühiskonnaõpetus, kus kasutame alati vihikut, et õpetaja jutu järgi endale konspekti kirjutada. Nagu ikka, alustasime tundi selle päeva uudiste vaatamisega. Sealt sain teada, et täna on EM-il vastamisi Soome ja eelneva võitja tiitlit hoidev Itaalia.
Kui uudised lõppesid, andis õpetaja meile ülesandeks vastata erinevatele ühiskondlikele küsimustele Ii valla kohta, kasutades Googlet. Möödus ainult10 aastat kui sain oma arvutiga kuidagi küsimustele vastatud. Samas sain ühiskonnaõpetuse tunnis endale ka ühe uue sõbra, kelle nimi on Sofia. Ütleksin, et kannatused olid ennast väärt.
Tunni lõppedes läksime Sofia ja Swantjega kolmekesi sööma, kus rääkisime segamini nii inglise kui ka soome keelt, et Swantje ka kõigest aru saaks. 😊
Ühiskonnaõpetuse järel oli meil kunstitund, mida Sofial polnud, seega läks tema koju. Kunstitunnis tegime oma multikategelastele mustad outline'id. Tund läks üsna kiiresti ja kuna järgmine tund oli vaba, suundusime Swantjega raamatukokku, kus oli ka suur osa meie ülejäänud klassist.
Raamatukokku jõudes vaatasin läbi telefonis olevad teavitused ning siis juhtus midagi, mis muutis mu päeva täielikult. Sain teada, et minu kaotatud väga tähtis ese oli leitud ja mulle tagastatud. Ma olin sellest nii õnnelik, et hakkasin peaaegu nutma. Hüppasin natuke ringi ja helistasin vanematele sellise kiirusega, et isegi Galileo Galilei oleks kulmu kergitanud.
Pärast umbes poolt tundi telefoniga rääkimist suundusin Swantje juurde tagasi ja tundsin ennast koheselt kordades kergemalt kui varasemalt samal hommikul. Rääkisin talle heast uudisest ja ta oli minu üle hea meel. Minu jaoks oli uudis suuuuuur kergendus.
Siis otsustasime minna poodi, et Swantje saaks Neela sünnipäevapeoks (laupäeval) talle kingitust otsida. Valisime asjad välja ja kõndisime kooli tagasi, proovides mingisugust uut Haribo kommi, mis muide on Saksamaa firma, kui keegi ei teadnud. 😌
Siis algas päeva viimane tund – filosoofia. Teised kordasid järgmisel päeval olevaks tööks, Swantje õppis soome keelt ja mina jutustasin veidi Sofiaga, sest minu arvuti oli endiselt katki. Koolipäev lõppes kell 16.10.
Pärast kooli sõidutas Jooa mind koju tagasi ja erinevalt hommikust, mil olin üsna vaikne, rääkisime terve tee jälle juttu, naljatasime ning õpetasin talle veidi eesti keelt.
Kodus hüppasin peaaegu lakke, kui nägin, et minu kadunud ese oli täiesti ühes tükis tagasi koju jõudnud. Üks suur mure oli lihtsalt järsku kadunud. Ja siis mainisin pereisale Jonile, kes on IT-vallas spetsialist, et mu arvutil on midagi viga ja sellega on väga raske asju teha.
Joni hakkas asja kohe uurima. Mööda läks vist kümme minutit ja probleem, mida olin terve koolipäeva proovinud lahendada, oli järsku täiesti korras nii nagu kõik on Norras. (Aitähhh Joni!!!)
Sellest hetkest alates võin ausalt öelda, et kõik oli jälle nii hea kui olla saab. Süda oli rahulik, meel oli hea ja otsustasime Neelaga veidi mänge mängida. Sõin natuke lõunat ja siis hakkasime Neelaga koos tema sünnipäevaks kooki küpsetama.
Mingil hetkel märkasime, et meil oli jahu puudu, seega käisime nobedalt naabrite juurest seda toomas, kuid siis hakkasime päriselt küpsetama. Ausalt öeldes läksid alguses paar juhist veits valesti, aga tänu pereema Saanale sai kõik päästetud. Kaks tundi hiljem oli kook valmis ja kaunistatud ning olime tulemusega väga rahul. Need kaks tundi möödusid ausalt nagu üks minut.
Koristasime Neelaga loomulikult ka köögi ära ja siis otsustasin pessu minna. Aga just siis küsiti minult, kas ma sooviksin täna sauna minna.
Kas ma sooviksin? - Loomulikult!
Pool tundi hiljem oli saun valmis. Leilitasime, käisime vahepeal õues jahtumas ja lihtsalt nautisime õhtut. Kui uni hakkas peale tulema, käisin pesus ning sättisin ennast magamaminekuks valmis. Samal ajal vaatasid teised pereliikmed telekast seda võrkpalli EM-i mängu, millest hommikul uudistes räägiti – Soome vs. Itaalia.
Hiljem kuulsin Jooalt, et Soome võitis Itaaliat 3 : 2 ja pääses kaugemasse vooru kui kunagi varem. Nii et kui hommik algas üsna katastroofiliselt, siis õhtuks oli kuidagi kõik jälle paigas. ❤️
Ja nii lõppeski minu üheteistkümnes, üllatusi täis päev siin väikses paigas nimega Ii. 💗
