Kuues päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Kuues päev oli reede, mil ärkasin jälle enne oma äratust. Sõitsime Jooaga koos jalgratastega kooli, kus esimeseks ning minu ja Swantje jaoks ka ainsaks tunniks oli ühiskonnaõpetus. Siis selgus, et õpetajat ei ole ja meil on iseseisev ülesanne. Algul tuli vaadata tänaseid uudiseid, siis õpikut lugeda ja ülesandeid täita. Uudistes räägiti näiteks sellest, kuidas Eesti tegi eile Euroopa meistrivõistlustel Soomele võrkpallis ära, skooriga 3–2 Eesti kasuks (jess!!).

Aga kuna saime ilusti asjad enne aega tehtud, küsisin Swantjelt, kas ta näitaks mulle mõnda multikat enda saksakeelsest lapsepõlvest. Siis vaatasimegi saksakeelset multikat nimega „Bibi ja Tina“. Sellel hetkel mõtlesin, kui tore on tegelikult see, et olles Soomes vahetusõpilasena ja saades juurde uusi kogemusi Soomest, saan õppida palju ka Saksamaast, kuidas neil seal on ja kuidas minu uhiuus sõbranna üles kasvas jne.

Kui tund läbi sai, läksime sööma. Otsustasime täna olla julged ja läksime istuma ühe sellise klassivennaga, kes tundus olevat üsna arglik ning kelle kohta olin teistelt kuulnud, et ta eriti ei vasta, kui temaga rääkida. Kuna olin eelmisel päeval temalt midagi tunni kohta küsinud ja ta oli mulle nii sõbralik tundunud, istusime ikka tema juurde. Selgus, et kuigi ta esialgu tundus päris arglik, oli ta tegelikult väga sõbralik ja jutukas ning rääkisime kogu söögivahetunni juttu. Ehk siis sain veel ühe õppetunni, et kuigi keegi võib teiste silmis tunduda ja olla ühtemoodi, võib tegelikkus olla täitsa teistsugune, nii et tuleb asjad ikka ise läbi proovida! 😁 Rääkisime oma lemmiktundidest, senistest reisikogemustest ja kõigest muust ka.

Kui teistel tuli järgmine tund peale, mida mul ja Swantjel ei olnud, läksime kahekesi jalgratastega hoopis poodi, et osta mõned toiduained ja käiku panna meie mõne päeva eest sündinud plaan koos küpsetada kaneelirulle. Ostsime poest asjad ära ja sõitsime jalgratastega tema juurde ja just siis selgus, et tegelikult elame teineteisele väga lähedal.

Swantje vahetusperes on kolm väikest last ja vanemad, kellest kodus oli ema koos lastega. Tutvustasin ennast neile, Swantje tegi mulle oma toast tuuri ja siis hakkasimegi küpsetama. Kuna tainas pidi vahepeal tund aega seisma, jalutasime rahulikult minu poole, et saaksin koolikoti ära panna, perele tere öelda, oma tuba näidata ja võtta kaasa paar karpi, kuhu hiljem näiteks kaneelirulle panna.

Andsin Swantjele proovida ka piimašokolaadiga kaetud vaarikaid, mis minu arvates olid väga head, aga mille kohta nii Jooa kui ka pereisa olid öelnud, et vaarikad on veidi hapud. Swantje nõustus, et vaarikad olid parajalt hapud ja magusad ehk veel üks success.

Igatahes siis jalutasime tagasi ja küpsetasime edasi. Kui mõned asjad alles valmistusid, mängisime pere kõige vanema lapsega, kes on nelja-aastane, memoriini ja igasuguseid muid mänge ka ning vahepeal liitusid ka teised lapsed. Nendega mängimine oli väga vahva ja oli meeldiv kuulda, kuidas nii väikesed lapsed soome keelt räägivad. 

Kui kaneelirullid said valmis, tegime nende jaoks ka ekstra kreemi peale valmis, mida ma polnud varem kaneelirullidega söönud, kuid mis oli imehea. Siis sõime natuke, mängisime natuke, rääkisime natuke ja siis hakkasin jalgratta ja mõne ekstra kaneelirulliga kodu poole sõitma, kuna olime Swantjega juba mitu tundi koos veetnud ja küpsetanud.

Koju jõudes pakkusin loomulikult kõigile kaneelirulle ning jutustasin sellest, kuidas päev oli läinud. Perele kaneelirullid väga meeldisid ja kõik oli super. Võib-olla tund aega hiljem sõime õhtusöögiks salatit ning istusime niisama elutoas ja jutustasime jälle lugusid. Vahetusperega on alati väga vahva muljeid vahetada ja naudin alati nendega rääkimist väga, kuid eriti just Neelaga, aga ärge teistele öelge! 🤫

Siis hakkas igaüks veidi aega oma asjadega tegelema ja ka mina tegelesin veidi enda asjadega. Kell pool kaheksa suundusime Neelaga koos jõusaali, mida olin tegelikult juba kaua oodanud. Pärast trenni tulime koju ja läksime kõik pere jacuzzisse chillima.

Kuues päev oli väga mõnus. ❤️

Viies päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

Viies päev algas umbes kell 7.40, kui ärkasin pool tundi enne oma äratust. Kuid 40-minutiline edumaa ei olnud tegelikult mulle mingi suur edumaa, kuna pere ja sõprade poolt saadud sünnipäevaõnnitlusi lugedes tulid pisarad silma. Ning kui sellest ei olnud juba piisavalt, siis oli ka vahetuspere poolt köögis mind ootamas kingitus, mis ajas mind omakorda veel rohkem nutma.

Kuna nutmist oli raske lõpetada, otsustasin minna pesema, mis aitas mul maha rahuneda. Siis seadsin end valmis ja sõin hommikusööki, kuid just siis kirjutas mulle minu soome keele õpetaja, et ma talle esimesel võimalusel tagasi helistaksin, kuna pidi olema mingi väga tähtis asi. 

Viie minuti pärast helistasingi ärevalt tagasi, kuid minu üllatuseks hakkas peaaegu kogu mu klass mulle hoopis „palju õnne sünnipäevaks“ laulma ning minu senise siinolemise kogemuse kohta küsima. Kõne oli väga ootamatu, aga igati südantsoojendav ning kindlasti, kui ma poleks enne nii palju nutnud, oleksin ka siis suurest rõõmust nutma hakanud. Oli ülimalt tore enda klassikaaslastega uuesti rääkida ning ka nende küsimustele vastata, aga kõige mõnusam oligi vist jälle puhast eesti keelt kuulda.

Kui saime natuke räägitud, läksin sõin toas väikese tüki oma sünnipäevakooki ning mina, Neela ja Jooa asusime autoga kooli poole sõitma. Esimeseks tunniks kell 10.10 oli filosoofia, kus õppisime ontoloogiliste vaatenurkade kohta ja tegime igaüks endale oma mõtteskeemi.Peale seda oli söömine, kus lõunasöök oli väga maitsev, nagu ikka. Siis algas ühiskonnaõpetuse tund, kus vaatasime jälle uudiseid, õppisime erinevate maksude kohta ja vaatasime ka teist videot. Seejärel algas matemaatika, kus lahendasime ikka samu vanu logaritmiülesandeid.

Rääkisin päeva jooksul kahe uue inimesega, seega minu arust täitsa success.

Peale kooli võtsime Jooaga Neela tema koolist peale ja suundusime poodi, et osta pitsa tegemiseks vajalikke toiduaineid. Nii poes kui ka autos rääkisime omavahel palju juttu, nagu ikka.

Koju jõudes panime asjad külmkappi ja pakkisime oma koolikotid lahti. Siis chillisin teistega elutoas ja sõin natukene šokolaadiga kaetud vaarikaid, mille olin äsja poest ostnud. 

Peale seda rääkisime lihtsalt Neela ja Jooaga juttu. Siis otsustasime aga Neelaga, et võiks midagi koos teha, ning otsustasime joonistada üksteisest veidraid pilte. Sellele kulus umbes pool tundi, enne kui Neela pidi oma võrkpallitrenni minema.

Pärast seda tegelesin veidi oma kooliasjadega, kuni otsustasin ka köögitoimetustega liituda ja hakkasin pereisa juhendamisel pitsat tegema. Vahepeal jõudis koju ka Jooa, kes tuli appi ning kellega me samal ajal ka jutustasime.

Peale pitsa söömist oli Jooal aga trenn ning ka mina mõtlesin minna jalgrattaga sõitma. Kuna meil oli pereisaga aga nii huvitav jutt pooleli ja just olid algamas võrkpalli Euroopa meistrivõistlused ning mängisid just Eesti ja Soome, siis muidugi jäin hoopis mängu vaatama ja juttu rääkima.

Tunnikese hiljem tulid koju Veea, Neela ja pereema ning jutustasin ka nendega. Siis läksime Veea ja koera Liliga jalutama, mis oli väga mõnus. Tagasi jõudes helistasin oma vanematele ning rääkisin nendega umbes tund aega, sest oli ikkagi minu sünnipäev ja tahtsin ka nende hääli oma tähtsal päeval kuulda. Vahepeal käis Veea isegi õues kontrollimas, kas mul on kõik korras, kuna olin seal nii kaua olnud. 

Aga jah, tuppa tulles sõin viimase koogitüki ära, seadsin ennast magamaminekuks valmis ja lõpetasin oma esimese päeva täiskasvanuna naeratus näol. ❤️