Madeira - päev 4. LIIKUMISPAUSID, AKTIIVNE KUULAMINE JA SUHTLEMISE STIILID.
Täna tegime jälle soojenduseks palju liikumispause, energiat liikuma panevaid hingamisharjutusi ja plaksuharjutusi ☀️. Kõige rohkem keskendusime verbaalsele ja mitteverbaalsele osale suhtlemises.
Mehrabiani uuring, ehk kuulus 7-38-55 reegel, viitab USA psühholoogiaprofessori Albert Mehrabiani 1967. aastal läbiviidud eksperimentidele, mis kirjeldavad, kuidas inimesed mõistavad suhtleja tundeid ja hoiakuid, kui tema sõnad ja kehakeel on omavahel vastuolus.
Selle uuringu tulemusena sündis mudel, mille kohaselt jaguneb sõnumi usaldusväärsus järgmiselt:
• 55% kehakeel ja näoilmed (visuaalne pool)
• 38% hääletoon, tempo ja intonatsioon (vokaalne pool)
• 7% räägitavad sõnad (verbaalne pool)
Seega esimeses päeva pooles me harjutasime suhtlemist selle mudeli alusel, kus oleme teadlikud oma kehakeele ja näoilme olulisusest ehk KUIDAS me sõnumeid ütleme (55%), hääletooni osakaalust (38%) ja kuidas sõnumi sisu ehk MIDA me ütleme, on ainult 7% osakaaluga sõnumi usaldusväärsel edastamisel.
Tegemist on teatud olukordades edastatud sõnumiuuringutele ja sellele on ka kriitikat, aga see, et kehakeele, näoilme ja hääletooni mõju sõnumile on väga suur, saavad kõik aru.
Vastuargumente leiab siit: https://avalikesinemine.net/avaliku-esinemise-muut-kehakeel-ja-7-38-55-reegel/
Aktiivse kuulamise harjutusena tegime saaja-vastuvõtja harjutusi, kus
SAMM 1: küsid paariliselt küsimuse;
SAMM 2: paariline vastab sellele küsimusele 5 minuti jooksul, võid küsida lisaküsimusi;
SAMM 3: peegeldad, mida kuulsid
SAMM 4: vastaja kinnitab, et see oli nii.
Nii kui hakkad aktiivselt kuulama ja peegeldama, hoiad ise fookust ja oled kohal ja teadlik oma tegevusest. Nordic Business Forumist meenus mulle ka üks õpetus, mis mind väga kõnetas, et kui läheme vestlusesse, siis mitte ainult sellel moel, et mida kavatseme öelda, vaid mida tahame õppida vestluskaaslaselt. See on ka hea fookuse hoidmise viis.
Päeva viimases osas harjutasime olukordi, kus verbaliseerisime 4 erinevat suhtlemise stiili, keskendudes eelkõige enesekehtestavale stiilile.
Suhtlemise stiilid:
1. agressiivne - "Ei", "Kindlasti mitte"
2. passiivne ehk alistuv - "Äkki keegi teine", "Kuidas iganes sulle sobib"
3. passiiv-agressiivne - iroonia või sarkasm, kus "kogemata" tehakse kahemõtteline nali, kuigi kuskil on tõde, mida tahad öelda aga otse ka ei ütle
4. enesekehtestav - lahendustele suunatud, rahulik toon, "mina"-sõnumid, oskus öelda "ei".
Selleks, et enesekehtestav suhtlus/konfliktilahenduse meede oleks veenev, kasuta selles suhtlemisel DESC mudelit (näited on toodud ühe osaleja kogemusloo alusel).
D (describe) - kirjelda käitumist (Nt: "Sa jooksid mu klassiruumi sisse ja tahtsid kohe vastust klassiekskursiooni kohta")
E (express)- väljenda seda, kuidas selline käitumine pani sind ennast tundma - NB! Moodmeter tunnetetabel! (Nt: "Ma tundsin ennast ebamugavalt, sest ma polnud veel selle peale mõelnud")
S (specify) - täpsusta muutust, mida soovid teise käitumises (Nt: "Palun, et järgmine kord saada ette kiri või sõnum, et soovid sellest rääkida")
C (consequences) - mis on sellise käitumise järel mõjud (Nt "Kui mul on ette teada aeg ja koht, millal saame sellest rääkida, siis jõuan mõelda ja analüüsida neid võimalusi ja vastus anda").
Sellisel moel sõna ja sõnumite välja ütlemine on väga hea harjutus, sest peas ju tundub, nagu kõike oskaks!
Igal õhtul saadab koolitaja meile ka tagasisidevormi päeval õpitu kohta (mis kõnetas, mis meeldis) ja mõned harjutused. Homseks oli ülesanne vaadata video ja verbaliseerida 4 suhtlemise viisi sõnumid.🙃
Kõike seda tehes jõudsin ikkagi ju nautida sooja ilma, anonat, banaani, draakonivilja ja mangosteeni ❣️🙏
