Neljateistkümnes päev | Kuu aega vahetusõpilasena Ii-s

P

Laupäeval olime kõik juba kell 6.30 püsti ja liikvel, sest ees ootas Neela ja minu ühine sünnipäevapidu! Sõime hommikusööki, tegime meiki, sättisime juukseid ja panime ennast valmis. 

Kell 9 istusime lõpuks autosse ning võtsime tee pealt peale ka minu Saksamaalt pärit vahetusõpilasest sõbranna Swantje. Seejärel võtsime suuna Oulu poole.

Kohale jõudsime umbes kell 10. Sünnipäevaks olime broneerinud korterihoone 16. ehk kõige kõrgemal korrusel asuva korteri, kust avanes mega ilus vaade üle Oulu ning mille juures oli ka rõdu. Kõik oli väga fancy… kuni selgus, et me ei saa isegi ust lahti...

Kulutasime umbes 25 minutit elektroonilise lukuga võitlemisele ja pidime lõpuks isegi kinnisvarahaldurile helistama. 

Aga no mis sünnipäevapidu see oleks, kui vähemalt üks asi alguses täiesti käest ei läheks? 

Lõpuks saime sisse ja hakkasime kohe kaunistama.

Peo teemaks olid bling bling ja sinised toonid koos hõbedaga. Panime õhupallid üles, sättisime snäkid välja ja tegime kõik muu valmis. Varsti hakkasid esimesed külalised saabuma ning kõigil olid tõesti ägedad ja teemakohased riided.

Kella 12 paiku olid peaaegu kõik kohal, seega laulsime mulle ja Neelale koos „Palju õnne“ ning lõikasime koogi lahti. 

Kuigi suurem osa külalistest olid Neela sõbrad, sugulased ja perekond, mõned neist tõid ka mulle kingitusi. 

See oli päriselt nii armas ja südantsoojendav ning tekitas tunde, et mind on nende perre väga-väga hästi vastu võetud. ❤️

Tutvustasin ennast kõigile, jutustasime, tegime õhupalliga paar võrkpalliringi, tegime vist umbes 1000 pilti ja lihtsalt nautisime päeva. Tegelikult oli nii vahva, et unustasin vahepeal üldse ära, et mul telefon olemas on. Hiljem pidin teistelt blogi jaoks pilte küsima, sest enda telefonis oli neid kokku 2. 

Päeva jooksul sain teada ka päris palju huvitavaid asju pere ja nende traditsioonide kohta. Näiteks seda, et Hellu tädi toob juba aastaid kõigile lastele alati sama „Lauantai“ kommipaki. Ja võin uhkusega öelda, et ka mina sain ühe, st success. 😌

Peol oli isegi bingo, kus tuli kõrvad kikkis kuulata, kas keegi küsib näiteks sünnipäevalapselt tema kooli või trenni kohta ja igasuguseid muid asju. 

Bingo võitis pere väike sugulane Minka, kes oli üliarmas ja sõbralik 11-aastane tüdruk.

Paari tunni pärast hakkasid külalised vaikselt lahkuma, kes Rovaniemile, kes mujale. 

Kui kõik olid läinud, tegime kiire koristuse ja hakkasime asju autosse tassima. Kuna asju oli päriselt PALJU, pidime kõik vähemalt 3 korda liftiga sõitma. 

Kui lõpuks kõik autos, siis alustasime tagasisõitu. Panime Swantje tema kodu juures maha ja sõitsime ise koju. Kodus tassisime kõik asjad tuppa ning sõime natuke. 

Kõik olid selleks hetkeks juba vägaaa väsinud, aga samas oli terve köök ja külmkapp ikka toitu täis: kooki, soolaseid muffineid, chipse, komme  ja kõike muud. Ehk nälga surra ei olnud kindlasti võimalik.

Umbes tunni pärast tulid külla veel mõned lähedasemad sugulased, kes olid ka peol olnud. Rääkisime nendega ja kui nemad lahkusid, algas telekast meeste võrkpalli EM-i kolmanda koha mäng.

Soome mängis Sloveeniaga ning tegi neile 3 : 0 ära, mis tähendas, et Soome sai EM-il pronksmedali. 

Hiljem vaatasime ka finaali, kus Poola alistas Prantsusmaa ja tuli kolmandat korda Euroopa meistriks.

Pärast seda päeva ei olnud meil enam ausalt öeldes mitte mingisugust energiat alles. Kõigil olid kõhud head-paremat täis ja silmad vajusid lihtsalt kinni.

Nii lõppeski minu neljateistkümnes päev väga pika, väga toreda ja väga toidurohke sünnipäevapäevaga. ❤️