Madeira - päev 5. T.I.P.P, KONFLIKTIDE LAHENDAMINE ja CEFR vrs CASEL
Tänast päeva alustasime jälle oma energia ja jõudluse kaalumisega. Eile olid näitajad madalamad, täna kõrgemad, aga liikumispaus oli jälle see, mis aitas alguse käima tõmmata. Alustasime nagu kaanoni harjutusega, kus õpetaja tegi liigutuse ja tegime kaasa - jalad üks-kaks, põlveplaksud 1-2, käteplaksud 1-2, sõrmenipsud 1-2 ja tagurpidi tagasi. Muid mõtteid ei jõua mõelda, proovid järge hoida:))
T.I.P.P on kriisitaluvuse oskus, mis aitab kehal kiiresti rahuneda, kui emotsioonid või ärevus on liiga intensiivsed.
Kriisimomendis kõigepealt, enne kui hakkad asja arutama või lahendama:
T - temperatuur - proovi alla saada kehatemperatuuri - joo vett, ava aknad, liigu natuke, võta kampsun seljast
I – Intense Exercise - liikumine - vabasta energia - kõnni, liiguta, ära jää kohapeale seisma
P – Paced Breathing - hingamine korda! Rahusta ennast, hinga sisse-välja, keskendu hingamisele
P – Progressive/Paired Muscle Relaxation - lihased lõdvemaks.
See on ärevusolukorra ABC, ingliskeelse akronüümina T.I.P.P. ehk kui oled emotsiooni tipus (hea võrdlus eesti keelega T.I.P.P = emotsiooni tipp) - rahusta keha, hinga, liigu, lõdvestu ja siis teema juurde.
Konfliktide lahendamise protsessis analüüsisime kõiki osi ja arutasime, mis on sekkumise võimalused ühe või teise osa juures:
calm-trigger-agitations-acceleration-peak - de-escalation-recovery.
💡Esimese osas juba koheeeeee ehk "calm" olukorras tuleb tegeleda järjepidevalt konfliktide ennetamisega, kuhu kuuluvad emotsioonid, aktsepteerimine jne.
💡Teine osa ehk "trigger" ehk miski, mis käivitab meie emotsioonid või pursked (segab, häirib, jalgadega trambib, pastakaga klõpsutab, teeb hääli), seal on vaja kohe kasutada T.I.P.P võtteid - liikumine, hingamine korda ja õhku. Paluda selles olukorras õpilasel vaikida ja vaikselt istuda pole mõistlik, sest temas on energia, mida ta peab välja saama (üleeilne postitus sellest, kus ja kui palju on Sul energiat ja meeldivaid/ebameeldivaid tundeid).
💡Kolmandas osas ehk "agitation" faasis on juba hääled tõusnud, vaidlus, kehakeele järgi on aru saada, et konflikt eskaleerub - siin saab õpetaja tõmmata oma käitumisega tempot maha, hääl vaiksemaks, aeglasemad liigutused ehk peegeldab vastandlikku olukorda, mis omakorda tõmbab ka õpilasel hoogu maha.
💡Neljandas-viiendas osas ehk "acceleration"-"peak" faasis on emotsioonid üle keenud ja tuleb eemalduda, teised peavad naasema nii kiiresti kui võimalik rutiinidesse ja pärast kui emotsioonid on kõigil maas, arutatakse teemade üle
💡Konflikti langevas osas ehk "de-escalation" faasis tuleb jääda rahulikuks, edastada "Mina..." sõnumeid ("Ma saan aru...", "Ma näen, et..."), kuulata (aktiivne kuulamine!), austada isiklikku ruumi.
Võtteid ja teooriaid on palju, aga kõikides liikumisülesannetes täna nägime, kuidas
1. liikumine aitab hoida või tagasi tuua fookust;
2. rahustab vaimu ja keha;
3. muudab meid reaktiivsest faasist proaktiivseteks
reaktiivne - reageerid koheselt olukorrale, ei proovi ennetada või muuta midagi
proaktiivne - tegutsed, ei jää ootama, kuni midagi juhtub (et siis sellele reageerida), vaid prognoosid võimalikke olukordi, võtad vastutuse ja astud samme enne probleemide tekkimist või võimaluste avanemist
4. oled võimeline tegema väiksemaid või suuremaid otsuseid teadlikumalt.
Sõnamängudest, mis mulle ju väga meeldivad, tooksin välja:
Kas ma olen "mindful" või mul on "mind full".
Sarnast näidet kuulsin kunagi ka Kati Orava loengust, kus ta ütles, et kui meil on powerpoint konverentsil, siis olgu selles powerit ja pointi🙃.
KÕIGE huvitava leid ja paralleel täna oli CEFRi ja CASELi standardites.
CEFR ehk Common European Framework of Reference for Languages ehk Euroopa keeleõppe raamdokument on Euroopa Nõukogu poolt välja töötatud rahvusvaheline standard keeleoskuse kirjeldamiseks ja hindamiseks keeleoskustabelite kaupa. See on meie töövahend! Iga osaoskus ja tase põhineb kirjeldustel, mida sellel tasemel keeleõppija oskab teha.
CASEL ehk Collaborative for Academic, Social, and Emotional Learning määratleb SEL-i (social-emotional learning) viie omavahel seotud kognitiivsete, afektiivsete ja käitumuslike pädevuste rühma kaudu, milleks on eneseteadvus, ennastjuhtimine, sotsiaalne teadlikkus, suhtlemisoskus, vastutustundlik otsustamine. SEL skaalad kirjeldavad, mida alushariduse, teismeea ja täiskasvanud inimene peab oskama SELi erinevates osades.
Selline kahe skaala, keeleskaala versus sotsiaal-emotsionaalsete OSKUSTE skaala, paralleelid on väga kõnekad ja tähendusrikkad - me peaksime ka neid õpetama teadlikumalt nii endale kui õpilastele!
Kui me räägime oskustest, siis tavaliselt nendest, millega elus hakkama saada nagu näiteks erialaoskused, valdkonnaspetsiiflised, ülehariduslikud.
Ikka jõuan tagasi aga sinna, millest olen aastaid rääkinud: "Kõige tähtsam oskus on suhtlemisoskus".
❤
