Kaheteistkümnes päev algas sellega, et magasin hommikul pikalttttt. Nimelt oli täna minu klassil filosoofias töö, kuid mind oli sellest vabastatud, seega ei pidanud ma selleks kooli minema. Seejärel oleks tegelikult olnud ühiskonnaõpetuse tund, kuid õpetaja kirjutas kõigile, et nad kordaksid iseseisvalt kodus, nii et lõpuks ei pidanud ma täna üldse kooli minema.
Tõusin hommikul, sõin hommikusööki ja rääkisin samal ajal natuke Jooaga juttu. Seejärel läksin enda tuppa koolitöid tegema. Paar tundi hiljem läksin koos pereema Saana ja koera Liliga jalutama. Jalutamine oli väga hea vaheldus õppimisele ja üleüldse lihtsalt mõnus. Koju tulles sõin lõunat, jutustasin teistega ja läksin siis tagasi õppima.Kui Neela koju jõudis, rääkisime natuke juttu. Valasin endale smuutit ja siirdusin jälle õppimise juurde. Mõni tund hiljem hakkasime ennast autosse sättima, sest otsustasime sõita Jakkukylä rippsilla juurde päikeseloojangut vaatama.
Sõitsime vist umbes 15 minutit ja jõudsimegi kohale. Jakkukylä sild on ava pikkuse poolest Põhja-Euroopa pikim metallkonstruktsiooniga kergliikluse rippsild. Selle kogupikkus on 250 meetrit ning sild ületab peaaegu 200 meetri laiust Iijoki jõge.Vaatasime seal lihtsalt ringi, nautisime vaadet ja nägime ka Jaku kooli, mis asub silla lähedal. Päikeseloojang oli tõesti ilus ja seal oli kuidagi eriti rahulik olla. 🌅
Koju jõudes sõime õhtusöögiks tortillasid, mis olid mega maitsvad. Seejärel rääkisime perega veel niisama juttu ja võrdlesime natuke lapsepõlvepilte. Oli vahva vaadata, millised kõik kunagi välja nägime ja milliseid asju keegi väiksena tegi.
Õhtu lõpetasin loomulikult Neelaga lauamänge mängides. Nagu ikka, läksime mängudega natuke liiga hoogu ja lõpuks oli jälle palju naermist.
Seega oli kaheteistkümnes päev natuke rahulikum kui eelmine, aga ikkagi täis õppimist, perega koos olemist, ilusaid vaateid ja muidugi liiga palju lauamänge.



