2. päev - Meeting Point Sicily: An Identity and Coexistence Case Study

 Meie teine koolituspäev viis meid klassiruumist välja avastama Sitsiilia ajalugu, loodust ja kohalikku elu. Päeva jooksul saime näha, kuidas on saare identiteeti kujundanud nii erinevad kultuurid kui ka Sitsiilia eriline looduskeskkond. 

Päev algas juba kell 8.30 kogunemisega mere ääres, kus meid ootas buss. Esimeseks sihtkohaks oli Segesta arheoloogiapark (Parco Archeologico di Segesta) ja seal asuv kuulus Segesta dooria tempel. 

Segesta on üks Sitsiilia olulisemaid antiikseid paiku. Kunagi asus siin elüümide linn – elüümid olid üks Sitsiilia põlisrahvastest, kelle kultuur põimus aja jooksul tugevasti kreeka kultuuriga. Eriti muljetavaldav on 5. sajandist eKr pärinev dooria stiilis tempel. Tempel paikneb keset mägist Sitsiilia maastikku ning on erakordselt hästi säilinud. Huvitav on seegi, et tempel jäi tõenäoliselt lõpetamata – näiteks puudub sellel tavapärane sisemine pühamu. Ometi on selle võimsad sambad püsinud läbi sajandite ning annavad tänapäevalgi hea ettekujutuse antiikaja arhitektuurist. 

Segestas ei olnud meie ülesandeks ainult vaatamisväärsustega tutvumine. Vaatlesime ümbritsevat maastikku ja arutlesime väikestes rahvusvahelistes rühmades selle üle, miks on oluline ajaloolisi paiku säilitada ning kuidas muuta kultuuripärand tänapäeva inimesele tähenduslikuks. Samuti võrdlesime Segestat oma koduriikide ajalooliste paikadega. Mõtlesime sellele, milliseid kultuuripärandi objekte võiksime oma õpilastega külastada ning milliseid ülesandeid neile seal anda. 

Üheks ülesandeks oli vaadelda paika justkui õpetaja pilguga: kui tooksime siia oma õpilased, mida tahaksime, et nad siin märkaksid, uuriksid või küsiksid? Selline lähenemine muutis tavapärase ekskursiooni kohe õppimiskogemuseks. 

Valge kuld – Trapani sool 

Segestast jätkus meie teekond Trapani piirkonna soolaväljadele, kus saime teada, kuidas saadakse merest soola ning millist rolli on soolatootmine piirkonna ajaloos mänginud. 

Trapani soolaväljad on Sitsiilia lääneosa maastiku üks iseloomulikumaid osi. Soola tootmiseks juhitakse merevesi madalatesse basseinidesse ning Sitsiilia kuum päike ja tugev tuul teevad seejärel suure osa tööst ära – vesi aurustub järk-järgult ning alles jäävad soolakristallid. Tegemist on sajanditevanuse traditsiooniga, kus inimene on õppinud kasutama kohalikke looduslikke tingimusi enda kasuks. 

Sool oli minevikus väga väärtuslik kaup, sest enne külmkappide kasutuselevõttu oli see üks olulisemaid võimalusi toidu säilitamiseks. Seetõttu oli soolatootmisel Trapani piirkonna majanduses ja kaubanduses oluline roll. Tänapäeval on soolaväljad ühtaegu nii töötav kultuurmaastik, ajaloolise pärandi kandja kui ka turistidele huvipakkuv paik. 

Kohapeal uurisime, milline teekond tuleb mereveel läbida enne, kui sellest saab sool, ning arutlesime, kuidas looduslikud tingimused – päike, tuul ja merevesi – soolatootmist mõjutavad. Ühe võimaliku õppeülesandena tuli meil mõelda, kuidas selgitaksime kogu protsessi oma õpilastele ning milliste õppeainetega saaks soolatootmise teemat siduda. Ideid tekkis palju: keemia ja vee aurustumine, geograafia ja kliima, ajalugu ja kaubandus, bioloogia ja kohalikud ökosüsteemid, sool toiduvalmistamisel ja säilitamisel ning isegi matemaatika. 

Kui tootmisala muutub väärtuslikuks elupaigaks 

Soolaväljadega tutvudes pöörasime tähelepanu ka Stagnone looduskaitsealale ning piirkonna elurikkusele. Esmapilgul võib soolane ja üsna lage maastik tunduda eluks keeruline, kuid tegelikult pakuvad soolaväljad olulisi elupaiku paljudele taime- ja linnuliikidele. Eriti tähtis on piirkond rändlindudele, kes kasutavad Sitsiiliat peatuspaigana oma pikkadel rännakutel Euroopa ja Aafrika vahel. Piirkonnas võib kohata ka flamingosid. 

Siin saime ühe päeva põhiteema – kooseksisteerimise – üle mõelda hoopis uue nurga alt. Kuidas saavad samas piirkonnas kõrvuti eksisteerida inimene, traditsiooniline majandustegevus, turism ja loodus? 

Rühmades arutlesime selle üle, kus võiks olla piir turismi arendamise ja looduse kaitsmise vahel. Turism annab kohalikele inimestele tööd ja aitab tutvustada Sitsiilia kultuuripärandit, kuid liiga suur külastajate hulk võib muuta hapra looduskeskkonna haavatavaks. Võrdlesime nähtut oma koduriikidega ja tõime näiteid paikadest, kus tuleb samuti leida tasakaal looduskaitse, kohaliku elu ja turismi vahel. 

Ühe ülesandena kujutasime ette, et oleme piirkonna arendamise eest vastutajad. Pidime välja pakkuma võimalusi, kuidas lubada inimestel seda erilist paika kogeda nii, et loodus selle tõttu ei kannataks. Aruteludes jõudsime näiteks külastajate liikumise suunamise, loodushariduse, kohalike toodete väärtustamise ja vastutustundliku turismi olulisuseni. 

Päeva jooksul tuli korduvalt esile mõte, et Sitsiilia identiteeti ei ole kujundanud ainult üks rahvas või üks ajalooperiood. Seda on mõjutanud erinevad rahvad, kultuurid, meri, kaubandus ja loodus. Segesta näitas meile kultuuride kohtumist läbi aastatuhandete, soolaväljad aga inimese ja looduse pikaajalist koostööd. 

Teisest koolituspäevast jäi kõlama mõte, et kultuuripärandi hoidmine ei tähenda ainult mineviku säilitamist. Sama oluline on mõelda sellele, kuidas kasutada ja hoida oma pärandit tänapäeval nii, et sellest saaksid osa ka tulevased põlvkonnad. 

Ja õpetajatena saime taas kinnitust, et parim klassiruum ei pea alati olema nelja seina vahel – mõnikord võivad selleks olla tuhandeid aastaid vana tempel, Sitsiilia mäed, meri ja päikese käes sillerdavad soolaväljad. 

1. päev - Meeting Point Sicily: An Identity and Coexistence Case Study

Meie koolitus Sitsiilias algas päikeselises Trapani linnas. Nädala jooksul keskendume sellele, kuidas õpetajatena toetada õpilaste kultuuriteadlikkust ja globaalset mõistmist, kasutades Sitsiiliat ja eelkõige Trapanit põneva näitena kultuuripärandist, identiteedist ja kultuuridevahelisest dialoogist. Koolituse käigus otsime võimalusi, kuidas rääkida õpilastega tähenduslikult kultuurilisest identiteedist, ajaloost ja kestlikkusest ning siduda neid teemasid igapäevase õppetööga. 

Esimene päev – tutvumine, koostöö ja Trapani avastamine 

Esimesel koolituspäeval kohtusime kell 9.00 koolis, kus meid tervitas särasilmne ja energiline koolitaja Roberta. Alustuseks saime ülevaate koolitusest ja akadeemiast ning tutvusime eesootava nädala programmi ja kultuuritegevustega. 

Seejärel oli aeg üksteisega tuttavaks saada. Kõik osalejad tutvustasid ennast, oma koole ja haridusasutusi. Juba esimesel hommikul oli põnev kuulda eri riikide õpetajate kogemusi ning märgata, kui palju on meie töös ühist, hoolimata erinevast kultuuri- ja haridustaustast. 

Meie koolitusgrupp on tõeliselt rahvusvaheline. Osalejate seas on kaks õpetajat Prantsuse Guajaanast, kaks Prantsusmaalt, kaks Poolast, üks Iirimaalt, Prahas töötav Ameerika Ühendriikidest pärit õpetaja, üks õpetaja Hispaaniast ja üks Küproselt. Koos meiega oli grupis kokku 12 osalejat. Nii mitmekesine seltskond loob suurepärase võimaluse mitte ainult koolitajalt õppida, vaid ka omavahel kogemusi, mõtteid ja häid praktikaid jagada. 

Päeva keskseks teemaks sai „Kultuur kui sild mineviku ja tuleviku vahel“. Selle teema avastamiseks ei jäänud me sugugi ainult klassiruumi – meid ootas ees aardejaht Trapani tänavatel. 

Osalejad jagati kolme rahvusvahelisse rühma ning rühmade moodustamisel jälgiti, et sama riigi esindajad ei satuks ühte meeskonda. Nii tuli kohe algusest peale teha koostööd uute inimestega, suhelda ühises keeles, jagada ülesandeid ja ühiselt lahendusi leida. See oli ehe näide kultuuridevahelisest õppimisest – õppisime tundma nii Trapanit kui ka üksteist. 

Aardejahi käigus pidime kaardi ja etteantud vihjete abil üles leidma Trapani olulised vaatamisväärsued. Iga leitud koha juures tuli teha meeskonnaga foto, kinnitada vastava paiga kleeps kontuurkaardile ning uurida selle paiga ajaloo ja tähenduse kohta infot. Ülesanne pani proovile nii meie orienteerumisoskuse, tähelepanelikkuse kui ka meeskonnatöö. Oma osa oli ka kiirusel, sest võitjaks sai meeskond, kes suutis kõik ülesanded õigesti täita ja esimesena kooli tagasi jõuda. 

Selline aktiivne linnaruumi kasutav õppimine võimaldas Trapanit tundma õppida hoopis teisel moel. Me ei vaadanud linna lihtsalt turistidena, vaid otsisime, uurisime, arutlesime, märkasime detaile ja tegime koostööd. Ajalugu ja kultuur muutusid palju elavamaks, kui saime ise mööda linnatänavaid liikuda ning paikade ja nende lugudega vahetult tutvuda. 

Õpetajatena oli eriti väärtuslik kogeda ise õppemeetodit, mida saab kohandada ka oma õpilastele. Sarnase aardejahi või avastusretke abil võib muuta oma kodulinna, kooli ümbruse või mõne ajaloolise paiga suureks avatud õppeklassiks, kus saavad kokku liikumine, meeskonnatöö, probleemilahendus, digioskused, ajalugu ja kultuur. 

Päeva lõpetasime ühise kogemuste ja muljete jagamisega. Esimene koolituspäev näitas väga hästi, et kultuuri ei pea õppima ainult raamatutest – seda saab avastada tänavatel kõndides, inimestega suheldes, küsimusi esitades ja paikade lugusid otsides. 

Esimesest päevast võtame kaasa uusi tutvusi, hulgaliselt ideid ja inspiratsiooni oma õppetööks ning teadmise, et kultuur võib tõepoolest olla sild mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. 

Experiential Learning in Valencia: City, Nature, and Innovation!

19.6. Viies päev Hommikul jälle kunsti - seekord tänavakunstiga tutvumine, mille poolest on Valencia eriti kuulus. Ja see pole mitte ainult kenasti kujundatud grafiti, vaid ka palju muud vahvat ja vaimukat. Sinna juurde käisid mitmed aruteluülesanded, mis suunasid meid moodsat tänavakunsti mõtestama. Teine osa oli mitmetahuline ülesanne paarilisega. Juhendaja oli koostanud meile paaritunnise ülesande platvormil Gooschase (https://goosechase.com). Pidime leidma nt linna sümboleid, tuntud objekte jms. Samal ajal jälgis juhendaja meie tegemisi oma arvutis. Pidime salvestama ja pildistama, et ülesanne tehtuks märkida. Minu meelest samuti väga hea ülesanne keeleõppe ja linnas tegeutsemise ja linnaga tutvumise lõiminguks. Pealelõunal saigi kõik juba läbi ja minul õhtune lend ootamas. Oli vahva ja mitmekülgne kursus. Nautisin täiega, kuigi kuumus kippus üle 30 kraadi minema. Linn oli teistsugune kui mu varasem Hispaania kogemus. Väga meeldiv, kompaktne ja kunstiline.

Experiential Learning in Valencia: City, Nature, and Innovation!

18.6 Neljas päev

Päev oli pühendatud kunstile. Käisime Valencia kunstimuuseumis - Valencia kaunimate ja väärtuslikumate hulka kuuluv kunstimuuseum Museu de Belles Arts de València ehk Valencia kaunite kunstide muuseum, mida peetakse Hispaania suuruselt teiseks kunstigaleriiks.Muuseumis on umbes 2000 teost, sh sellistelt kuulsatelt kunstnikelt nagu Francisco de Goya, El Greco, Diego Velázquez. Saime oma juhendajalt põneva ülesande. Ta oli valinud 8 teost, mille pidime kirjelduse järgi muuseumist üles otsima. Tundus nagu võimatu missioon! Teoste kirjeldused olid antud luuletustena. Muidugi olid need AI tehtud, aga ülesanne oli mu meelest erakordselt vahva just keeletunni ja kunstitunni lõimija. Tegutsesime paaris ja lahendatud see sai. Ja märkamatult olime tutvunud ka Hispaania kunstiga. Päeva teises pooles käisime kunstnik José Benlliure kodumuuseumis. Kunstnike kodumuuseumid mulle endale eriti ei meeldi, sellised veidi poolsurnud olemisega kohad. Saadud ülesanne oli siiski vahva - küsimused olid seotud emotsioonide ja mälestustega, mida erinevad pildid ja esemed meis esile kutsusid. Maja hoovis oli ka imearmas aed pinkide, väliköögi ja varju andvate puudega. Seal oli mõnus istuda ja päeva kokkuvõtet teha ja reflekteerida ülesandeid.

-GHTxgsKyAqxYMcxn6UZC_cbwIlM7PqED2TW4yMKH2kw1WpiaQpCBzo_ELTV7jeIKNzPblkpe2qtkHkKupmjwJCR5yILTDEEgX5Zql3hWyml7Skdshyphenhyphen9VUiWdy8mPQ/s200/IMG_2659.jpeg"/>

Experiential Learning in Valencia: City, Nature, and Innovation!

17.6. Kolmas päev

Päev algas huvitava meeskonntöö ülesandega - kasutades 20 spagetikõrt ja vahukomme pidime tegema võimalikult kõrge püsti seisva torni. Väidetavalt väga kuulus ja oma suure kogukonnaga ülesanne, mida kasutatakse nii õpilaste kui tippjuhtide koolituses. Mina olin paaris füüsikaõpetaja Olgaga ja seega saime võidu - väga stabiilne torn tuli. Oli hea mõtteharjutus loovuseks. 

Edasi suundusime loodusesse- Valencia kesklinn on ümbritsetud suure pargivööndiga, mis oli varasemalt jõesäng. Meil olid kasutuses loodusäpid, millega identifitseerisime taimi ja linde. Mõtlesime taas ülesandeid oma õpilastele - näiteks videote tegemine taimedest ja nende kasutusest. Erinevad võistlusmängud on ka muidugi alati head. 

Härjavõitluse areen

Pealelõuna veetsime linnaga lähemalt tutvudes. Linnas on rohkelt turiste, sest ta meelitab mereranna, kunsti, ajaloo ja hea toiduga. Imetlusväärselt on suures linnas koos nii jalakäiad, autod, bussid-trammid ja rohkelt jalgrattaid. Ka meie kodulinn võiks Valenciast eeskuju võtta. Valencia on ka paella sünnikoht. Algupärases paellas on kana, küülikut ja tigusid. Oma traditsioone hoitakse aus - naiste rahvarõivad on väga uhked ja nägin mitmeid rahvariide õmbluskodasid. Muuseumide ja uhke arhitektuuriga hoonete kõrval on kesklinnas ka härjavõtluse areen, kus õnneks minu viibimise ajal seal midagi ei toimunud.